Obsah (4)

§ 120§ 121§ 47§ 175

3-24-2688 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2688 Määruse kuupäev ja koht 14.11.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu Resolutsioon 1. Tagastada kaeb

) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud kohtule kaebuse, millest on võimalik aru saada, et ta ei ole rahul Tartu Vangla 26.08.2024 direktori otsusega nr 6-24/24/3207-4, millega jäeti uuendamata kahjunõude menetlus. Kohus märgib, et tegemist on haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud tähenduses. Järelikult, kaebaja jaoks kõige tõhusamaks õiguskaitsevahendiks on nimetatud haldusakti peale tühistamisnõude esitamine koos kohustava ettekirjutuse tegemise nõudega vaadata kaebaja taotlus kahjunõude osas menetluse uuendamiseks uuesti läbi või kohustada vanglat menetlus uuendama. Seega, tõlgendab kohus kaebust esitatuks Tartu Vangla 26.08.2024 direktori otsuse nr 6-24/24/3207-4 tühistamise ja kohustava ettekirjutuse tegemise nõuetes. 8.

§ 120

lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 9.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 1 1 lg 41 sätestab, et Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Kohtupraktikas on leitud, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus esineb kinnipeetaval nii tühistamis- kui kohustamisnõude esitamisel.1 10. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja ei ole esitanud Tartu Vangla 26.08.2024 direktori otsuse nr 6-24/24/3207-4 peale vaiet Justiitsministeeriumile. Seda kinnitasid kohtule nii Tartu Vangla kui ka Justiitsministeerium vastustes kohtupäringutele. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja tema kaebus ei ole lubatud ning kuulub tagastamisele. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse.

1 RKHK17.06.2015 nr 3-3-1-24-15, p 17 2 3-24-2688 II

1. Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
3. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule üldjoontes arusaadava kaebuse, millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Järelikult esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
4. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. III
5. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3