3-24-1807/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 17.01.2025, Tartu 3-24-1807 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestuse ja distsiplinaarkaristuse määramisega Tartu Halduskohtu 13.11.

1. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 4 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X. Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.11.
3. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja § 207 lg 3 p 1 alusel.
4. Jätta kaebaja taotlus talle määruskaebemenetluses riigi õigusabi korras esindaja määramiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtu 15 päeva jooksul käesoleva määruskaebuse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1). RINGKONNAKOHTU SELGITUS
5. Tartu Halduskohus jättis 13.11.
6. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, mis puudutas kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet seoses kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestusega 02.03.
7. a käskkirja nr 2-3/1-2/99 alusel ning 20.11.
8. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530 alusel määratud distsiplinaarkaristusega (resolutsiooni p 2). Sama määrusega jättis halduskohus kaebaja korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 4).
9. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 13.11.
10. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 4 tühistamist.
11. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus 13.11.
12. a määrusega õigesti kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel vabastamata, põhjendades ja selgitades piisavalt menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid. Ühtlasi jõudis halduskohus õigele järeldusele, et kaebaja esitatud riigi õigusabi taotlus on korduv ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu 13.11.
13. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
14. Kaebaja on määruskaebuses esitanud taotluse, et ringkonnakohus määraks talle riigi õigusabi korras esindaja ringkonnakohtu menetluse jaoks. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses esitatud taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2