← Eesti

2-24-7709/22

Obsah (6)§ 436§ 230§ 445§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 03.01.2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-7709 Tsiviilasi P.C (K.Y) ja K.Y (K.Y) h

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hagejad on täisealised lapsed;  kostja on hagejate ema (dtl 5 ja 13 - sünnitunnistused);  hagejad elavad isa juures ning on tema ülalpidamisel;  kostja ei ole hagejatele pärast nende täisealiseks saamist maksnud elatist;  hageja I omandab kutseharidust Tallinna xxx täiskoormusega õppes (dtl 3-4), kus eeldatav õpingute lõpp on 29.08.2025;  hageja II omandab keskharidust xxx (dtl 2), XI kassis, kus eeldatav õpingute lõpp on
  3. a juunis.
  4. Hagejad paluvad mõista kostjalt:  hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku alates 11.01.2024 – 14.05.2024 eest summas 908,15 eurot;  hageja II kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku alates 11.01.2024 – 14.05.2024 eest summas 908,15 eurot;  hageja I kasuks välja elatise alates 15.05.2024 summas 220 eurot kuni hageja I õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja I 21-aastaseks saamiseni;  hageja II kasuks välja elatise alates 15.05.2024 summas 220 eurot kuni hageja II õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja II 21-aastaseks saamiseni. 5

(11)19. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  2. ii)hagejate kulud on osaliselt ebavajalikud, ülemäärased ja tõendamata; (iii) nõude rahuldamisel jääks kostja alaealine laps majanduslikult vähem kindlustatuks, kusjuures kostja alaealisel lapsel on ülalpidamise saamisel eelisõigus; (
  3. iv)hagejatel on võimalik ise end ülal pidada. 20. Ülalt nähtub, et hagejad omandavad haridust. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Kohus leiab, et hagejad on piisavalt põhistanud, et neil ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine ei oleks vajalik. Asjaolu, et lapsed koolivälisel ajal tööampse on teinud, ei tähenda, et seda oleks võimalik kooliaasta käigus teha. Seega on hagejatel õigus kostjalt ülalpidamist nõuda. Paljasõnalised on kostja väited, mille kohaselt teenivad hagejad sissetulekut. 21. Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10). Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud on vastavalt 736,30 eurot ja 729,30 eurot.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hagejate poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad nende kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ja tõendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus HI märgitud suurus, eurot H II märgitud suurus, eurot Eluasemekulu 146,60 146,60 Sidekulu (telefon ja internet) 13 13 Kohtu märgitud suurus, H I / H II, eurot 146,60 / 146,60 13 / 13 Toit 180 180 180 / 180 Kohtu kommentaar Kulu on põhjendatud ja vajalik. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Tõend dtl 27-28, 30-31. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on arvetel kajastatud telefoninumbrid hagejate kasutuses. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Kohus ei eelda, et hagejad üksikasjalikult kulu koosseisu tõendavad, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Kulu suurus ei ole ülemäärane, arvestades sealjuures hagejate vanust, elulaadi ja toiduainete maksumust. 6

(11)Riided ja jalanõud (riided, üleriided, jalanõud, spordiriided ja -jalanõud, sukad, sokid, pesu, ööriided, aksessuaarid) Kooliga seotud kulud Transport 50 50 50 / 50 Tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 50 euro ulatuses kuus (s.o 600 eurot aastas). Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et hageja ei ole enam kasvueas ning täiskasvanu riiete kasutusiga on nende eluviisist tulenevalt pikem kui nt algkooliealistel. 10 10 0/0 Tõendamata. 30 30 0/0 Tervisehoid (ravimid, vitamiinid, arsti visiiditasud, sh tasuline hambaarst, prillid ca 140 eurot aastas, ehk 11,7 eurot kuus, läätsed mõlemal hagejal 13 eurot kuus) Hügieen (sh juuksur) 54,70 54,70 10 / 10 Hagejatel on võimalik liigelda ühistranspordiga, mis on Tallinnas tasuta. Kulu on ka tõendamata. Tõenditest dtl 32 ja 34 nähtub, et hagejatel on kulu prillidele, vastavalt 155 eurot ja 128 eurot. Pole tõendatud, et prille peab igaaastaselt vahetama. Kohus lähtub eeldusest, et prillide eluiga on 3 aastat ning nende maksumus on keskmiselt ca 140 eurot. Igakuine kulu seega 3,80 eurot. Läätsede kulu on tõendamata. On üldteada, et kõik inimesed tarvitavad aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja käivad arstil. Seega loeb kohus põhjendatuks tervishoiukulu kummagi hageja kohta 10 eurot kuus. 30 30 30 / 30 Trennid 22 15 22 / 0 Vaba aeg (kino, teater, muuseum, kontsert, kino, raamatud, sünnipäevad, jõulud – kokku u 50 eurot kuus hageja kohta) taskuraha 150 eurot kuus hageja kohta Kokku: 200 200 100 / 100 736,30 729,30 551,60 / 529,60 Kulu on tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil vastav kulu tekib. Kohus, arvestades hageja sugu, vanust ja tavapäraste hügieenivahendite ja juuksuriteenuse keskmist maksumust, loeb kulu põhjendatuks. P.C-l trenni kuutasu 22 eur (dtl 35), K.Y kulu tõendamata. Tõendamata. Taskuraha andmine on küll tõendatud (dtl 247 ja 249), kuid kohus leiab, et selle suurus on elatise kontekstis ülemäärane. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 100 eurot kuus. Taskuraha arvelt on võimalik kanda igapäeva toimetuste vältel tekkivaid erinevaid kulusid (nt söök, meelelahutus jms). Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I põhjendatud kulutuste suuruseks 551,60 eurot kuus ja hageja II põhjendatud kulutuste suuruseks 529,60 eurot kuus. Hagejad on otsuse tegemise ajal 18-aastased, mistõttu makstakse nende eest hagejate isale jätkuvalt lapsetoetust (PHS § 17 lg 1; suurus 80 eurot kuus lapse kohta kuus) ja lasterikka pere toetust (PHS § 21 lg 1, suurus 450 eurot kuus). Kohus leiab, et eeltoodut tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kohus leiab, et hageja I kulud on toetuste 7
(11)arvelt kaetud 230 euro (80 eurot lapsetoetus + 150 eurot lasterikka pere toetuse osa) ulatuses ning seda kuni 10.01.2025, mil ta saab 19-aastaseks. Hageja II kulud on toetuste arvelt kaetud 230 euro (80 eurot lapsetoetus + 150 eurot lasterikka pere toetuse osa) ulatuses ning seda samuti kuni 10.01.2025, mil ta saab 19-aastaseks. Seega kuni 10.01.2025 tuleb kummalgi vanemal kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas 160,80 eurot kuus (551,60 – 230 = 321,60; 321,60 / 2) ja hageja II põhjendatud kulutusi summas 149,80 eurot kuus (529,60 – 230 = 299,60; 299,60 / 2).
  1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
  2. Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja sissetulek on 725 eurot kuus (töötasu; dtl 73) ja lapsetoetus 80 eurot kuus, kokku 805 eurot kuus. Kostja omandis on (dtl 190-196):  korteriomand aadressil Xxx-66, mis on ühisomandis hagejate seadusliku esindajaga;  korteriomand aadressil xxx, mis on kaasomandis kostja isaga;  garaažiboks aadressil xxx, mis on kaasomandis kostja isaga. Kostja kulud on järgmised:  alaealise lapse ülalpidamine 250 eurot;  toidukulu 200 eurot;  telefonikulu 30 eurot;  tervishoiukulu 60 eurot;  hügieenikulud 20 eurot. Kõik kulud kokku: 560 eurot. Hagejad ei ole kostjate kulude suurust ja koosseisu vaidlustanud. Seega jääb kostjal üle 245 eurot, mille arvelt on võimalik hagejate ülalpidamiskohustust täita. 8
(11)Kohus märgib, et kostjale kuulub kinnisvara, mis on elatise tasumise kohustuse täitmiseks võimalik võõrandada (nt ühisvara ja pärandvara jagamise tulemusel). Mitmete kinnisasjade omamise huvi ei kaalu üles hagejate huvi saada seaduses sätestatud ülalpidamist. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et võimaldab hagejatele kulupõhises ulatuses elatist tasuda. Ülalviidatud olukorras ei ole ka asjakohane väide, mille kohaselt jääks hagejale kulupõhises ulatuses elatist tasudes majanduslikult vähemkindlustatuks kostja alaealine laps. Viidatud isiku ülalpidamist hagejate kasuks elatise väljamõistmine ei mõjuta.
  1. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse ka seda, et hagejad on täisealised ning 2kuuse (juuli-august; õppetöö lõppeb üldjuhul juunikuus) suvepuhkuse vältel võimelised enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajavad nad rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 10 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades hageja I 10 kuuse elatise kogusumma (10 x 160,80 = 1608) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 134 eurot (1608 / 12). Samuti on kohus jaotanud hageja II 10 kuuse elatise kogusumma (10 x 149,80 = 1498) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 124,83 eurot (1498 / 12). Arvestades hagejate ja kostja majanduslikku seisundit, hagejate põhjendatud kulutusi ja elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis summas 134 eurot kuus ja hageja II kasuks summas 124,83 eurot kuus. Nimetatud elatisraha piisav katmaks hagejate põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Kohus mõistab elatise välja kuni hagejate õpingute jätkamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Olukorras, kus hagejad lõpetavad õpingud, ei ole kostjal kohustust elatist tasuda ega hagejatel õigust elatist nõuda. Alates 10.01.2025 ei tasuta hagejate eest enam riiklikke peretoetusi, kuid kohus siiski ei suurenda sellest tulenevalt elatise makseid, kuivõrd kostjal puudub majanduslik võimekus hagejaid suuremas summas ülal pidada.
  2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid 9
(11)asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kostja ei ole tagasiulatuvale elatisele vastuväiteid esitanud. Kohus on ülal leidnud, et kostja majanduslik seisukord on kohtu poolt välja selgitatud ulatuses elatise tasumiseks piisav. Seega leiab kohus, et tagasiulatuv elatise nõue kuulub rahuldamisele kohtu poolt tuvastatud suuruses.
  1. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista:  hageja I kasuks tagasiulatuv ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 11.01.2024 – 31.12.2024 eest summas 1 564,77 eurot (90,77 eurot
  2. a jaanuari 21 päeva eest + 1 474 eurot ülejäänud
  3. a 11 kuu eest);  hageja II kasuks tagasiulatuv ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 11.01.2024 – 31.12.2024 eest summas 1 457,69 eurot (84,56 eurot
  4. a jaanuari 21 päeva eest + 1 373,13 eurot ülejäänud
  5. a 11 kuu eest);  hageja I kasuks igakuine elatis summas 134 eurot alates 01.01.2025 kuni hageja I omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;  hageja II kasuks igakuine elatis summas 124,83 eurot alates 01.01.2025 kuni hageja II omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  6. Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda

  1. kuupäeval kalendrikuu eest ette hagejate pangakontodele. Samadele kontodele tuleb kohtuotsuse jõustumisel tasuda ka tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 29.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh oluliselt väiksemas ulatuses kui hagejad nõudsid. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 30.

§ 174lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 10

(11)tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 31. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.