← Eesti

2-24-119929/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-119929 Tsiviilasi A.Y ja Q.I hagi M.F va

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud 3

(7)2-24-119929 Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 16. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad;  hagejad elavad koos emaga;  hagejate eest tasutakse lapsetoetust laste emale, lisaks laekub talle ka lasterikka pere toetus;  hageja I keskmised ülalpidamiskulud on kokku 1080 eurot ja hageja II kulud 1370 eurot. 17. Hagejad taotlesid kostjalt elatist miinimumsummas alates 01.05.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hageja I esitas ka tagasiulatava nõude perioodi 01.05.2023 30.04.2024 eest summas 1426.08 eurot. 18. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (

  1. i)ta täidab ülalpidamiskohustust piisaval määral (tasudes elatist ja mõningaid kulusid); (
  2. ii)hageja I viibib kostja juures olulise osa ajast, mille võrra tuleks elatist vähendada; (iii) vanematel on veel üks ühine laps, Nikita M.F, kes on 18-aastane ja elab koos isaga ning on tema ülalpidamisel; (
  3. iv)hagejate ema ei ole kostjalt varem elatist nõudnud, mistõttu on alusetu tagasiulatuv nõue hageja I eest. 19. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate kulude suurust. Samas on kostja märkinud, et tasub elatist piisavalt. Kohus leiab, et kostja vastuväide on alusetu. Kostja poolt tasutav elatis ei ole laste kulude suurust arvestades piisav. 20. Vanemate kolmas laps, kes on täisealine, ei mõjuta hagejate kui alaealiste laste elatisega seonduvat. Eelkõige on tähtis pidada ülal alaealisi lapsi (

§ 98lg 1).

  1. Kostja on märkinud, et hageja I on kostja juures viibinud olulise osa ajast, mistõttu tuleks vähendada temale väljamõistetavat elatist proportsionaalselt. Hageja I on esile toonud, et ta on viibinud kostja juures järgmiselt: 
  2. a oktoober 5 kalendripäeva 
  3. a november 12 kalendripäeva 
  4. a detsember 4 kalendripäeva 
  5. a jaanuar 3 kalendripäeva 
  6. a veebruar 10 kalendripäeva 
  7. a märts 9 kalendripäeva 
  8. a aprill 7 kalendripäeva 
  9. a mai 11 kalendripäeva 
  10. a juuni 0 kalendripäeva Kostja on esile toonud, et hageja I on viibinud kostja juures järgmiselt: 
  11. a mai 13 kalendripäeva 
  12. a juuni 0 kalendripäeva 4

(7)2-24-119929    
  1. a juuli 5 kalendripäeva
  2. a september 13 kalendripäeva
  3. a oktoober 8 kalendripäeva
  4. a november 10 kalendripäeva Eeltoodust nähtub, et pooltel on erimeelsus
  5. a maikuu viibimise mahu osas. Kohus lähtub poolte ühisosast, st loeb vaidlustamata päevade arvuks 11 kalendripäeva. Seega on vaidlustamata viibimise maht järgmine:              
  6. a oktoober 5 kalendripäeva
  7. a november 12 kalendripäeva
  8. a detsember 4 kalendripäeva
  9. a jaanuar 3 kalendripäeva
  10. a veebruar 10 kalendripäeva
  11. a märts 9 kalendripäeva
  12. a aprill 7 kalendripäeva
  13. a mai 11 kalendripäeva
  14. a juuni 0 kalendripäeva
  15. a juuli 5 kalendripäeva
  16. a august 0 kalendripäeva
  17. a september 13 kalendripäeva
  18. a oktoober 8 kalendripäeva
  19. a november 10 kalendripäeva Seega nähtub, et hageja I on perioodil
  20. a oktoober kuni
  21. a november (14 kuud) kostja juures viibinud kokku 97 päeva, st keskmiselt 6,92 päeva kalendrikuus (97/14). Kohus ümardab selle täisnumbrini ning loeb, et hageja I veedab kostjaga keskmiselt 7 ööpäeva kalendrikuus, mida tuleb

§ 101lg 6 kohaselt elatise suurusel arvesse võtta.

22.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev:  Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (

§ 101lg 3).

Alates 01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot.  Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 3).

Alates 01.04.2024 on keskmine brutokuupalk 1832 eurot.  Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (

§ 101lg 5).

Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus 80 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. Hagiavalduse kohaselt saab lapsetoetust ja lasterikka pere toetust hagejate seaduslik esindaja. Võttes aluseks tsiviilasjas esitatud asjaolud ja

§-s 101 sätestatud elatise arvutamise alused, kujuneb:  hageja I

§ 101

alusel arvutatud elatiseks osas 133,44 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ja vähendada saadud summat 46,67% võrra, kuna laps elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%). 5

(7)2-24-119929  hageja II

§ 101

alusel arvutatud elatiseks osas 250,22 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)).

  1. Hagejad on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 29.05.2024, mistõttu saab edasiulatuva elatise välja mõista nimetatud kuupäevast. Sellele eelnevat nõuet tuleb käsitleda tagasiulatuva nõudena.
  2. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt:  hageja I kasuks välja elatise 133,44 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ja vähendada saadud summat 46,67% võrra) alates 29.05.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni;  hageja II kasuks välja elatise 250,22 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 29.05.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
  3. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd nõue esitati kohtule 29.05.2024, siis hageja I osas saab nõudeperioodiks olla 29.05.2023 - 30.04.2024 (lähtuvalt hagis esitatud nõude perioodist, TsMS § 439) ning nõude suuruseks 1 270,25 eurot (lähtudes eespool leitud elatise arvutamise alustest ja viidatud perioodil kehtinud

§ 101

lg 1 määradest) ja hageja II osas (lähtuvalt hagis esitatud nõude perioodist, mille kohaselt sooviti elatise väljamõistmist alates 01.05.2024) 01.05.2024 – 28.05.2024 ja nõude suuruseks 226,01 eurot (lähtuvalt viidatud perioodil kehtinud

§ 101lg 1 määradest).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal 6

(7)2-24-119929 hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kostja on küll viidanud asjakohasele kohtupraktikale, kuid ei ole esile toonud, et kostja majanduslik seisukord ei ole elatise tasumiseks piisav. Samuti ei ole kostja märkinud, et nõutava tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks ta raskesse majanduslikku olukorda või oleks selle tasumine ülemäära koormav. Hagejad on samas kinnitanud, et ei ole enne hagi esitamist kostjalt ülalpidamist nõudnud. Kostja on nõudeperioodil veetnud hagejaga I märkimisväärses mahus aega ning eelduslikult kandnud tema kulusid sel perioodil vahetult. Hageja I kasuks tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks seega viidatud isiku ülalpidamise ülesannet. Kohus jätab hageja I osas nõude rahuldamata. Hageja II osas pidi kostja mõistma, et elatise tasumist soovitakse ning hagejaga II ei ole kostja vahetult aega veetnud, mistõttu tuleb hageja II nõue rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.05.2024 – 28.05.2024 eest summas 226,01 eurot.
  1. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
  2. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  3. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  6. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.