Obsah (6)

§ 424§ 68§ 83§ 50§ 55§ 85

1-18-9659 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2018 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9659 (kohtueelses menetluses 18231702450) Kohtukooss

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Philipp O.K, isikukood XXX, elukoht xxx, emakeel vene keel, Vene Föderatsiooni kodakondsus, keskharidus, töökoht xxx Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 3 väärteokaristus ja 5 kriminaalkaristust – viimati Harju Maakohtu 22.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5161

§ 424järgi Leelo Viil Süüdistatav Karistatus Kaitsja Juhindudes Kr

MS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Philipp O.K süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuuni. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda ärakantava karistuse kandmise alguseks Philipp O.K kahtlustatavana kinnipidamist 10.11.2018.a. 4. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 5.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Philipp O.K-le ja T G kuuluv mootorsõiduk BMW X5 registreerimismärgiga XXX, mis asub politseiparklas Rahumäe tee 6, Tallinn. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada Philipp O.K suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. Philipp O.K-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 240.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750.00 eurot.
2. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulu summas 990 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 82,50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 18.01.
4. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 18.01.
6. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
7. Philipp O.K-d süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki korduva s joobeseisundis juhtimises.

Olles karistatud Harju Maakohtu 22.06.2015.a otsusega

§ 424

järgi (tegu 20.06.2015) juhtis ta tahtlikult 10.11.2018 kella 09:48 paiku Tallinnas Järveotsa tee ja Järvekalda tee vahelisel lõigul mootorsõidukit BMW X5 reg.nr. XXX olles joobeseisundis (väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,81 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Kohtuotsuse põhjendused 2

1. Kohus lahendab küsimuse, kas P. Gussev on toime pannud talle etteheidetava teo (I), mõistab karistuse (II) ning seejärel lahendab konfiskeerimise (III) ja menetluskuludega seonduva (IV). I
2. Tunnistaja M F (tlk 9) sõnul märkas ta politseiametnikuna töökohustusi täites 10.11.2018 kell 09.33 Järveotsa bussipeatuses sõidukit BMW X5 (registreerimismärgiga XXX), millel põlesid tuled ja töötas mootor. Tunnistaja äratas juhi kohal maganud meesterahva, kellena tuvastati P. O.K. Isikul olid ilmsed välised alkoholijoobe tunnused ning indikaatorvahend näitas 0,971 mg/L kohta. P. O.K kinnitas, et ta ei soovi sõita ning politseiametnikud soovitasid tal kutsuda takso või keegi kes on võimeline sõidukit juhtima. Kella 09.47 paiku möödus sama BMW politseiautost Paldiski mnt 229c asuva Õismäe Krooningu tankla juures, sõidukit juhtis P. O.K. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll kinnitab joobeseisundit - lõplik mõõtetulemus oli 0,81 mg/L (tlk 10-11). Mõõtetulemus on jälgitav (tlk 12-13). Politseija Piirivalveameti 10.11.2018 otsusega kõrvaldati P. O.K sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel (tlk 17).
3. P. O.K-d on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest Harju Maakohtu 22.06.
4. a otsusega. Mootorsõiduki korduv joobeseisundis juhtimine on karistatav

§ 424lg 2 kohaselt.

P. O.K pani talle ette heidetava teo toime kavatsetult. Vaid loetud minutid varem selgitasid politseiametnikud, et sellises seisundis ei ole auto juhtimine lubatud. II 5.

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette kuni neli aastat vangistust.

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta selle sätte alusel mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Isiku süü ning eripreventiivsed kaalutlused välistavad karistuse tingimisi kohaldamata jätmise ka osaliselt. P. O.K varasem, 22.06.

1. a otsusega mõistetud karistus on asendatud üldkasuliku tööga. Kuivõrd P. O.K rikkus kriminaalhoolduse nõudeid (mitte tarvitada alkoholi), siis pöörati karistus täitmisele 06.10.
2. a kohtumäärusega. 09.05.
3. a kohtumäärusega vabastati ta karistuse kandmisest enne tähtaega, kuid juba 28.09.2017 pöörati karistus uuesti täitmisele alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu. Üldkasulik töö paigutub raskuselt sanktsioonisüsteemis vabadusekaotuse alternatiivina vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks (vt RKKKo 3-1-1-84-03 p 7).
4. P. O.K kahetseb toimepandud tegu ja kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna. Nimetatu ei tähenda siiski , et P. O.K loobuks senistest harjumustest. Nii on täitmiskohtunik 09.05.
5. a määruses (tlk 29-30) asunud seisukohale: Kuna kohtus väljendas kinnipeetav valmisolekut alkoholiprobleemiga tegelemiseks, võib väita, et kinnipeetav on enda senist käitumist tõsiselt analüüsinud ning kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida uute süütegude toime panemist. P. O.K edasine tegevus tema sõnu ei kinnitanud, lubadustele tegusid ei järgnenud. Seega on karistuse eripreventiivse mõju prognoos väga halb. Samaliigilisi kuritegusid on ta toime pannud korduvalt. Kuritegude toimepanemine on otseses seoses 3 alkoholi tarbimisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on P. O.K alkoholi tarvitamise probleemiga tegelemise motivatsioon madal (tlk 43-46).
6. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on tegu, mis potentsiaalselt ohustab kaasliiklejate elu, tervist või vara. Vaatamata antud lubadustele on P. O.K teod näidanud, et ta ei ole valmis sellest loobuma. Kohtu hinnangul peab teole järgnema karistus, mis võimalikult kindlat välistab tema liikluses osalemise sõidukijuhina.
7. Prokurör taotles süüdistatava karistamist kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Karistuse mõistmisel lähtub kohus sanktsiooni keskmisest määrast, mis on kaks aastat. Isiku süü, eripreventiivsed ning üldpreventiivsed kaalutlused tingiksid vaatamata kergendavale asjaolule karistusena sanktsiooni keskmisest pikema vangistuse. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus (vt RKKKo 3-1-1-37-07 p 23). Arvestades lisakaristust ja konfiskeerimist, peab kohus võimalikuks piirduda põhikaristusega sanktsiooni keskmises määras. Kohus tunnistab P. O.K süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõista b temale karistuseks kaks aastat vangistust.

Asja arutati lühimenetluses, mistõttu tuleb karistust KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada ühe aasta ja nelja kuuni.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda ärakantava karistuse kandmise alguseks P. O.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.11.2018. 9.

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt kui joobes juhtimine on toime pandud korduvalt, siis tuleb kohtul kohustuslikult kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisakaristuse minimaalne aeg on üks kuu ja maksimaalselt kolm aastat (

§ 50lg 1 p 1).

Eelmine lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine seitsmeks kuuks soovitud mõju ei avaldanud. Seetõttu peab lisakaristus olema pikem.

§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldada P.

O.K suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. III 10.

§ 83

lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Mootorsõiduk on

§ -s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend (vt RKKKo 3-1-1-37-07 p 16). Tõendamist on leidnud, et P. O.K juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX. Kuivõrd

§ 424

sätestatud kuriteokoosseisu on võimalik täita vaid tahtlikult, siis on kõnesoleva mootorsõiduki näol tegemist tahtlikult süüteo toimepanemise vahendiga. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et mootorsõiduk BMW X5 registreerimismärgiga XXX kuulub P. O.K-le ja T G (tlk 38-42, 47). Seega on täidetud konfiskeerimise teine eeldus – sõiduk kuulub toimepanijale. 10. Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi 4 toime ka tulevikus (vt RKKKo 3-1-1-78-13 p 8). P. O.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.06.2015 ja 14.06.2011 otsustega

§ 424järgi.

Harju Maakohtu 22.06.2015 otsusega konfiskeeriti P. O.K-lt kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk. Samuti on teda karistatud joobes juhtimise eest väärteokorras korduvalt. Samalaadsete tegude jätkamise oht on reaalne. 11.

§ 83lg 1 alusel kohus konfiskeerib P.

O.K-le ja T. G kuuluva mootorsõiduki BMW X5 registreerimismärgiga XXX, mis asub politseiparklas Rahumäe tee 6, Tallinn. 12. Kolmanda isikuna

§ 85

lg 2 esimese lause tähenduses tuleb mõista isikut, kes ei ole konfiskeerimisotsustuse adressaat, ning kolmanda isiku õigustena kõiki õigusi, mis tal on konfiskeerimise objekti (eseme) suhtes (vt RKÜKo 3-1-2-3-12 p-d 54-55). Kriminaaltoimik ei sisaldanud andmeid, et kolmas isik T. G oleks

§ 83

lg 3 p 1 tähenduses vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud mootorsõiduki kasutamisele süüteo toime panemisel. Seega ei ole T. G käsitatav konfiskeerimismenetluse adressaadina.

§ 85

lg 2 kohaselt kolmanda isiku õigused mootorsõiduki BMW X5 registreerimismärgiga XXX suhtes jäävad seega konfiskeerimisel püsima ja riik maksab talle hüvitist. IV

1. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulud on mh määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on kaitsjale makstud tasu 210 eurot. Kohtumenetluses loeb kohus mõistlikuks kaitsjatasuks 90 eurot. P. O.K-lt tuleb välja mõista kaitsja tasu kokku summas 240 eurot.
2. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (vt RKKKo 3-1-1-83-10 p 28). Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „ Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates
3. jaanuarist
4. a on kuutasu alammääraks 500 eurot. P. O.K-lt tuleb välja mõista sundraha summas 750 eurot.
5. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5
6. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 6