lg 1 p 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav Martin Pelt Ik: 38911246011, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel; töökoht: xxxx; elukohtxxxx Tõkendit ei ole kohaldatud Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kaks kehtivat väärteokaristust. Kaitsja Advokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON 1. Martin Pelt süüdi tunnistada
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Martin Peltile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Martin Peltile mõistetud karistus, s.o tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud Martin Pelti suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Martin Pelt temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Martin Pelt täitma
lg 1 p-des 1 kuni 6 ja
lg 2 p 2 ja 8 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Keskväljak 8a, 76607 Keila esindus, tel 6798 4456; 678 0299). 4.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Martin Pelti järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 1 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
6.
lg 2 p 8 alusel kohustada Martin Pelti osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. 7.
p 1 alusel arvestada Martin Peltile määratud 1-aasta ja 6-kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.09.
MS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi Relvaseaduse § 83 lg 41 ja 42 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
3 Kohtuistungil süüdistatav Martin Pelt selgitas, et esitatud süüdistus on arusaadav, tunnistas end süüdi täies ulatuses, jäädes lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kannatanu esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes pidas ülepaisutatuks, oskamata öelda kui suur oleks põhjendatud nõue, mittevaralise kahju osas asus seisukohale, et võtab hagi õigeks ainult pooles ulatuses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav tunnistab end süüdi, kahetseb, on eeldused, et süü on tõendatud ja süüdistataval on tahe arutada asja lühimenetluses. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava Martin Pelti süü osalise tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud süütegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Xxxx baar 06.11.2019 episood Kannatanu V R A C antud ütluste (tl 2-3 ja pöördel) kohaselt oli ta 06.11.2019 öösel umbes kell 04:00 xxxx klubi kõrval baaris. Ta ei tea, mis selle baari nimi oli. Oli seal koos enda sõprade B N ja E B´ga. Ühel hetkel möödus ta mingitest meestest. Nendega tal mingit konflikti/vaidlust ei olnud. Ta ei kuulnud neid rääkimas ja neid kirjeldada ta ei oska. Nendest möödudes läks vist ühele mehele pihta. Mees läks sellest väga vihaseks ja hakkas teda mingi tokiga peksma. Tundis füüsilist valu. Otsa ette tekkis sellest haav, mida haiglas hiljem õmmeldi. Ta kaotas löömise käigus teadvuse ja ei mäleta edasist. E filmis intsidenti oma telefoniga ja B nägi kõike pealt. Tunnistaja E C B D´i antud ütluste (10-11 ja pöördel) kohaselt tunneb ta V R seoses sellega, et osalesid xxxx kongressil. 06.11.2019 kongressil osalenud inimestega oli ta öösel xxxx baarides. Olid xxxx klubis ning mingi hetk läksid klubist välja ja liikusid Xxxx baari, mis on seal kõrval. V oli juba Xxxx baaris veel mõnede kongressil osalejatega, kellede kõiki nimesid ta ei tea. Mingi hetk tuli temaga rääkima üks punast värvi jakis meesterahvas. Meesterahvas istus tema kõrvale ja ütles talle inglise keeles, et tal on kallis jakk ja et ta on xxxx, järelikult rikas. Samuti pidavat ta olema ilus naine ning meesterahvas ütles talle, et tema teatud kehaosa on ilus. Ta tundis ennast ebamugavalt ja hakkas meesterahvast veidi kartma. Meesterahvas ütles talle, et ta vaataks, mis tal käes on. Ta nägi meesterahva käes mingisugust metallist pulka ning ta ei saanud aru, millega tegemist on. Selle eseme pikkust ta ei näinud, sest see oli meesterahval varrukasse peidetud ning nägi vaid pulga otsa. Meesterahvas ei ähvardanud teda sellega, kuid ta ei tundnud ennast mugavalt. Ta küsis meesterahvalt, et kas ta võib temast pilti teha, kuid meesterahvas ei lubanud. Mingi hetk läks ta välja suitsetama ning meesterahvas tuli ka välja. Ta küsis meesterahvalt uuesti, et kas ta võib teda pildistada, aga meesterahvas keeldus uuesti. Ta tegi temast lühikese video, mees märkas ning käskis tal video kustutada. Ta lubas meesterahvale, et kustutab video, aga tegelikult ta ei kustutanud. Ta läks sisse tagasi. Mõne aja pärast tuli baari ka punase jakiga mees ning mõne aja pärast hakkasid meesterahvas ja Victor mingi asja pärast vaidlema. Ta ei kuulnud, mille üle, kuid nad ei olnud just sõbralikud. Ta ei mäleta kõike, mis vahepeal juhtus, aga mingi hetk olid nad mõlemad baarist väljas. Ta nägi läbi avatud ukse hetke, kuidas punase jakiga mees lõi Victorit sellesama toikaga vastu nägu. V kukkus pikali maha. Pärast seda oli tal ilmselt šoki tõttu täielik mäluauk. Järgmine mälupilt on, et ta läks baarist välja, aga V seal ei olnud. Baari ees maas oli palju verd ning ta läks kiiresti enda hotelli xxx. Punase jakiga mees oli umbes 35-aastane, ca 180 sentimeetrit pikk ja keskmise kehaehitusega ning tal oli lühikesed pruunid juuksed. Tal oli väga lühike pruuni värvi habe ning ta kuulis teda vaid inglise keeles rääkimas. Seljas oli tal punast värvi jakk või pigem talvejope, veekindel. Baaris hakkas ta meesterahvaga juttu ajama umbes kell 04:00 ning hotelli jõudis kella 06:00 paiku. Tunnistaja L V ütluste (tl 17 ja pöördel) kohaselt töötab ta xxxx Xxxx baaris klienditeenindaja. 06.11.2019 kella 04 paiku tuli baari ca 5-6 välismaalast: mehhiklane (mees) lühike ca 165 cm, 4 kõhn tumedate juustega, riietust ei mäleta, 2-3 naist ja vist mingi meesterahvas. Umbes samal ajal saabusid ka kaks eestlasest meesterahvast. Nad olid umbes 30-40 aastased. Ühel nendest oli kaasas teleskoopnui. Meesterahvas oli 180 cm pikk, tumedate lühikeste juhusega, punane suur jope, paari päeva habe. Teine oli ca 190 cm pikk, seljas helkurjope, kartulikoore värvi juustega. Korraga tulid kaks soomlast sisse ja hakkasid nendele meestele karjuma, et andke telefoni tagasi, me oleme kutsunud juba politsei. Samal ajal istus punase jopega eestlane välismaalastega sama laua taga ja nad rääkisid juttu. Tuli kohale ka politsei ja eestlased läksid politseiga välja. Mehed tulid tagasi baari ning rääkisid, kuidas neid täielikult läbi otsiti. Punase jopega mees ütles, et politsei on nii rumal, et nad ei leidnud ta teleskoopnuia. Punasega jopega mees näitas talle seda teleskoopnuia ja pani selle leti peale. Ta ütles meesterahvale, et see on keelatud ja et ta paneks selle tagasi taskusse. Pidu läks edasi. Mehhiklane hakkas üha enam punase jopega mehele ligi tikkuma. Nägi, et kuidas mehhiklane tikkus eestlase ligi ning järgmine mehhiklane oli baaris pikali maas, sest punase jopega mees lõi teda. Ta läks sinna ja punase jopega mees ütles: „Tead mis ta (mehhiklane) tegi? Ta katsus mu mune“. Ta saatis mehhiklase baarist minema. Ta läks välja baari ette ning ei pannud tähele, kuidas punase jopega mees talle järele läheb. Nägi, kuidas nad olid xxxx ringi lähedal ja punase jopega mees korralikult mitmeid kordi lõi mehhiklast. Mehhiklane kukkus, tõusis püsti ning hakkas tagasi baari juurde minema. Ta tahtis teda kiiresti baari sisse lasta ning ust kinni panna, aga eestlane jõudis talle järele ning peksis teda veel baari ukse ees ka. Ta nägi, kuidas meesterahvas võttis teleskoopnuia välja ning peksis mehhiklast sellega. Ta kutsus G4S-i. Kui G4S saabus, oli eestlane jälle väga rahulik ning suhtles G4S-ga. G4S lasi punase jopega mehel minna. Mehhiklane selleks hetkeks oli juba kadunud. Ta ei tea, kuidas ta lahkus. Kuulis hiljem, et mehhiklane oli ise läinud hotelli ja sealt oli ta abi saanud. Baari ees oli palju verd. Martin Pelt kahtlustatavana antud ütluste (tl 23-25) kohaselt viibis ta koos T Mga Xxxx baaris. Neil oli tore meeleolu ja nad suhtlesid välismaalastega. Korraga hakkas mingi tumedama nahatooniga mees talle komplimente tegema. See oli talle ebareaalselt ebamugav. Ütles meesterahvale korduvalt, et ta ära lõpetaks. Mingi moment oli meesterahvas ta kõrval ja pani talle käe põlve peale. Käsi liikus mööda jalga üles poole ja ta ütles, et lõpetagu koheselt ära. Meesterahvas tegi seda korduvalt ja tal läks pilt mustaks sellest. Ta tõukas teda seal Xxxx baaris. Meesterahvas ütles talle „fag“. Järgmine hetk saadeti nad baarist välja. Välismaalane kõndis ees poolt ja tema järel. Ta oli sellest kõigest raevuhoos ning tundis, et sõnadest ei piisa. Ta lõi teda rusikaga näkku. Tal oli pilt must sellest kõigest, mis baari sees toimus. Välismaalane läks minema. Ta jäi sinna ja tema meelest tuli ka politsei. Igati ebaõiglane on teda sellises asjas karistada. Tal on kahju, et talle pähe haav tekkis, see polnud ta eesmärk. Enda sõnul leidis ta teleskoopnuia samal õhtul xxxx juurest pargist ja võttis selle nuia endale. Kui lõi Xxxx baari juures tõmmut meest, siis oli unustanud, et tal see teleskoopnui üldse on. Ta ei tea, miks see teleskoopnui tal varrukas oli. Sihilikult nuiaga ta meest ei löönud ja enda meelest ta ei löönudki üldse teleskoopnuiaga teda. Järgmine päev läks ta enda sõber E R stuudiosse ja pani selle teleskoopnuia sinna. Kesklinna politseijaoskonna uurija Maksim Hrustnetsovi koostatud õiendi (tl 15-16) kohaselt nähtub xxxx asuva Xxxx baari 06.11.2019 turvakaamera salvestuselt, kuidas kell 05:01 tuleb baarist välja meesterahvas, kelle seljas on musta värvi palitu (tuvastatud kui kannatanu V R C A) ning tema järel väljub meesterahvas, kelle seljas on punast värvi jope (tuvastatud kui kahtlustatav Martin Pelt). 05:01:19 kahtlustatav liigub kannatanu poole. Videost nähtub, et isikud hakkavad suhtlema ning kahtlustatav kohe lööb kannatanut ühe korra vasaku käe rusikaga näkku. Löögi tagajärjel kannatanu kukub maha asfaldi peale. Kahtlustatav tuleb lamava kannatanu juurde ütleb talle midagi, võtab juustest parema käega kinni ning vasaku käe rusikaga lööb ühe korra kannatanut. Videost on näha, et rusikalöök riivab kannatanut. Löögi tagajärjel kannatanu võtab käega näost kinni, kaotab orienteerimisvõime ja jääb asfaldile lamama. Löögi hetkel on näha, et kahtlustatava jope vasakust varrukast kukub maha musta värvi teleskoopnui. Kahtlustatav võtab selle asfaldi pealt enda kätte ja paneb teksapükste taskusse. Kell 05:01:48 liigub kannatanu baari välisukse poole ning kahtlustatav talle järgi. Jõudes välisukseni lööb kahtlustatav kannatanut ühe korra vasaku käe rusikaga näo suunas. 5 Videost ei ole näha kuhu löök kannatanut tabab, kuna kannatanu pea läheb kaamera vaateväljast välja. Seejärel lööb kahtlustatav veel ühe korra vasaku käe rusikaga kannatanut näkku. Löögi tagajärjel kannatanu kukub asfaldile maha. Seejärel tulevad baarist välja viis tundmatut isikut ning hakkavad kahtlustatavaga suhtlema. Kannatanu tõuseb püsti ja lahkub xxxx suunas. Kahtlustatav jääb baari ette seisma. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus leiab, et kuna sündmus leidis aset xxxx juures tänaval, s.o Xxxx baari ees, siis on tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse § 54 mõttes. KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.
§-ga 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord, aga sellega kaitstakse ka individuaalseid õigushüvesid. Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald (
Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab karistusseadustikus kehtestatud ähvardamise (
) või kehalise väärkohtlemise (
Mõlema nimetatud kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis ehk kehaline ja vaimne heaolu. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud avaliku korra rikkumine süüdistatava poolt, mis seisnes selles, et süüdistatav lõi V R A Ci korduvalt rusikaga näopiirkonda, tekitades sellega V R A Cile valu ja tervisekahjustuse, s.o otsmiku piirkonnas lahtise peahaava 2 cm, mis vajas õmblemist. Antud juhul ei olnud lihtsalt tegemist avaliku korra rikkumisega, vaid see rikkumine pandi toime vägivalla kasutamisega. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-150-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda otsa ette lõi, siis kaotas ta teadvuse ja tundis füüsilist valu. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka isiku läbivaatuse protokollile fototabeliga (tl 4-5) ja Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisile (tl 8 ja pöördel), millest nähtuvad V R C A 06.11.2019 esinenud tervisekahjustus, s.o otsmiku piirkonnas lahtine peahaav. Vaadates fotot ja fikseeritud tervisekahjustust, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustuse, s.o lahtise peahaava 2 cm ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega, s.o korduvalt rusikaga näkku löömisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Eeltooduga on tuvastatud nii see, et tegemist oli avaliku kohaga, kui see, et süüdistatav pani toime avaliku korra rikkumise ning seda vägivalda kasutades. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud käitumine läks vastuollu KorS § 55 lg 1 p 1, 2 sätestatud keeluga ja selle keelu 6 rikkumisega kaasnes ka vägivalla kasutamine, on tuvastamist leidnud
Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani vägivalla teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut näopiirkonda lüüa, tabades kannatanu pealage ja nii ka läks, s.t süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Avaliku korra rikkumise osas on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav teadis, et ta viibib baari ees tänaval, s.o avalikus kohas, kus on peale tema ka teisi asjassepuutumatuid isikuid ning et tema selline käitumine mõjub ka kõigile teistele tänaval viibivatele isikutele häirivalt ja rikub nende õigusrahu. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine. Süüdistatav Martin Pelt tunnistas end süüdi vaid osaliselt ning tema ütlustest nähtub, et ta lõi kannatanut afektiseisundis ja enesekaitseks. Süüdistatava sõnul hakkas kannatanu talle komplimente tegema, mis oli talle ebareaalselt ebamugav. Väidetavalt ütles ta meesterahvale korduvalt, et ta ära lõpetaks. Mingi moment oli meesterahvas ta kõrval ja pani talle käe põlve peale. Käsi liikus mööda jalga üles poole ja ta ütles, et lõpetagu koheselt ära. Meesterahvas tegi seda korduvalt ja tal läks pilt mustaks sellest. Ta tõukas teda seal Xxxx baaris ja järgmine hetk saadeti nad baarist välja. Välismaalane kõndis ees ja tema järel. Ta oli sellest kõigest raevuhoos ning tundis, et sõnadest ei piisa. Ta lõi teda rusikaga näkku. Seda, et kannatanu ning süüdistatav viibisid mõnda aega koos ühes seltskonnas kinnitavad tunnistaja E C B D ja L V antud ütlused. Tunnistaja E C B D sõnul nägi kuidas süüdistatav ja kannatanu mingi asja pärast vaidlesid, kuid ta ei kuulnud, mille üle. Vaidlus ei olnud just sõbralik. Ta ei mäleta kõike, mis vahepeal juhtus, aga mingi hetk olid süüdistatav ja kannatanu mõlemad baarist väljas ning ta nägi läbi avatud ukse, kuidas süüdistatav lõi kannatanut toikaga vastu nägu. Kannatanu kukkus saadud löögist pikali maha. Ka L V sõnul istus süüdistatav välismaalastega sama laua taga ja koos räägiti juttu. Hetk hiljem hakkas tema sõnul kannatanu üha enam süüdistatavale ligi tikkuma ning järgmisel hetkel oli kannatanu pikali maal, sest süüdistatav lõi teda. Sellepeale saadeti kannatanu baarist minema. Ka süüdistatav järgnes kannatanule. Tunnistaja sõnul lõi süüdistatav baari ees väljas mitu korda kannatanut. Kannatanu kukkus saadud löögi tagajärjel, tõusis püsti ning hakkas tagasi baari juurde minema. Tunnistaja sõnul tahtis ta kannatanut kiiresti baari sisse lasta ning ukse kinni panna, aga süüdistatav jõudis talle järele ning peksis teda veel ka baari ukse ees. Enda sõnul nägi ta, kuidas süüdistatav võttis teleskoopnuia välja ning peksis kannatanut sellega. Et enne löömise intsidenti oli kannatanu ning süüdistatava vahel olnud vestlus, kinnitavad nii süüdistatava ütlused kui ka tunnistajate E C B D ning L V ütlused. Süüdistatava enda sõnul hakkas meessoost kannatanu talle komplimente tegema, mis oli tema jaoks vastuvõetamatu ning tekitas ebamugavustunnet. Samuti olevat kannatanu ta kõrval olnud ja talle käe põlve peale pannud. Käsi liikunud mööda jalga üles poole ning ka selle peale olevat ta palunud kannatanul lõpetada. Ka tunnistaja L V sõnul nägi ta, kuidas kannatanu süüdistatavale ligi tikkus, kuid milles see täpsemalt seisnes, seda ütlustest ei ilmne. Kannatanu enda versioon baaris sees juhtunust ei ühti süüdistatava ja tunnistajate ütlustega. Kannatanu sõnul möödus ta baaris mingitest meestest, kuid nendega tal mingit konflikti/vaidlust ei olnud. Ta ei kuulnud neid rääkimas ja neid kirjeldada ta ei oska. Nendest möödudes läks vist ühele mehele pihta. Mees läks sellest väga vihaseks ja hakkas teda mingi tokiga peksma. Süüdistatav ei eita, et ta kannatanut lõi, kuna kannatanu sõnad tekitasid temas raevuhoo ning baarist välja jõudes tundis ta, et sõnadest ei piisa ning ta lõi kannatanut rusikaga näkku. Kannatanu ütlused selles osas, et tal justkui ei olnudki mingisugust pikemat vestlust süüdistatavaga ning et ta läks kogemata ühele mehele pihta, kelle all ta arvatavasti mõtleb süüdistatavat ja kes teda selle eest tokiga peksma hakkas, tuleb jätta tõendikogumist välja, kuna kannatanu versioon sellest, mis toimus enne kaklust ei ole kooskõlas teiste isikute ütlusega. Ehkki ainult süüdistatav on üksikasjalikult selgitanud, mis toimus tema ja kannatanu vahel, on ka tunnistaja E C B D ja L V andnud üheselt mõista, et süüdistatava poolsele vägivallale eelnes süüdistatava ja kannatanu vahel jutuajamine, mis kasvas üle vaidluseks ning lõppes kaklusega. Samas tuleb asuda seisukohale, et isegi kui kannatanu käitumine tekitas süüdistatavas vastumeelsust, ei olnud teisele inimese suhtes 7 vägivalla kasutamine mingil viisil õigustatud ning süüdistatav oleks saanud tekkinud olukorra lahendada võõrast seltskonnast ning kannatanust eemaldumisega. Samuti ei viita peale süüdistatava enda mitte ükski asjaolu sellele, et süüdistatava tegevust võiks mingilgi määral õigustada hädakaitsega. Seda, kas kannatanu tegi süüdistatavale komplimente, mida oli tal meesoost isikuna ebameeldiv kuulata, ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada ning süüdistatav on ainuke, kes seda sellisel kujul väidab. Igaljuhul on selge, et süüdistatavat häiris kannatanus miski sedavõrd, et ta otsustas kannatanule koha kätte näidata ja läks talle kallale. See, et meessoost kannatanu tegi süüdistatavale komplimendi, mida oli tal meesoost isikuna ebameeldiv kuulata ja mis teda väga häiris, ei anna alust vägivallaks. Pigem on süüdistatav püüdnud omapoolse versiooniga õigustada enda käitumist ja leida mõjuv põhjus, mis sobituks süüdistatava reageeringuna ja vägivalla kasutamise põhjusena. Käesoleva juhtumi puhul ei ole tekkinud olukorda, mille puhul saaks jaatada süüdistatava sattumist hädakaitse kohaldamist vajavasse olukorda, kuna asja materjalidest ei nähtu, et tegemist oleks olnud kas vahetu ründega, mis parasjagu toimub või eesseisva ründega, mille puhul on ründe oht tõenäoline. Martin Pelti süüdistust puudutavas osas on prokurör märkinud, et 06.11.2019 kasutas Martin Pelt Xxxx baari ees V R A Ci suhtes füüsilist vägivalda, lüües kannatanut korduvalt vasaku käe rusikaga ning teleskoopnuiaga näopiirkonda. Et süüdistatav kasutas kannatanu peksmiseks teleskoopnuia on öelnud nii kannatanu ise kui ka tunnistajad E C B D ja L V. Süüdistatav ei eita, et tal teleskoopnui kaasas oli, kuid ülekuulamisel sõnas, et enda meelest ta löömisel teleskoopnuia ei kasutanud. xxxx asuva Xxxx baari turvakaamera videosalvestuselt nähtub, et kui kannatanu esimesest löögist näkku maha asfaldile kukub, läheb süüdistatav lamava kannatanu juurde ütleb talle midagi, võtab juustest parema käega kinni ning vasaku käe rusikaga lööb uuesti ühe korra kannatanut. Löögi hetkel on näha, et kahtlustatava jope vasakust varrukast kukub maha musta värvi teleskoopnui. Süüdistatav korjab selle asfaldilt üles ja paneb teksapükste taskusse. Seejärel liigub kannatanu baari välisukse poole ning süüdistatav järgneb talle. Välisukse juures lööb süüdistatav uuesti kannatanut ühe korra vasaku käe rusikaga näo suunas ning kordab sama tegevust veelgi, kuniks baarist tulevad välja viis isikut. Kannatanu tõuseb püsti ja lahkub. Eeltoodut arvesse võttes ei vasta Martin Peltile esitatud süüdistus teleskoopnuia puudutavas osas tegelikkusele ning kriminaalasjas kogutud tõendid, eelkõige Xxxx baari turvakaamera salvestis, kinnitab, et süüdistataval oli kaasas küll teleskoopnui, aga sellega ta kannatanut ei löönud. Videosalvestis omakorda on selline objektiivne ja subjektiivsust välistav tõend, mida ei ole võimalik moonutada ega teisiti mõista. Seega tuleb süüdistuse see osa, mis käsitleb kannatanu löömist teleskoopnuiaga, jätta tähelepanuta. Kohtu hinnangul, arvestades nii kuriteo asjaolusid, kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning süüdistatava enda selgitusi toimepandud teo kohta, siis süüdistatav sai teo toimepanemise ajal aru, mida ta teeb ning sai aru ka sellest, et tema selline tegevus ei ole lubatud. xxxx 23.11.2019 episood Kannatanu A Si ütluste (tl 30-32) kohaselt läks ta 23.11.2019 kella 23:00 paiku xxxx koos A Li ja naise L Piga. Nad veetsid pubis aega ja kuskil 24.11.2019 kella 00:00-01:00 vahel helistas talle Martin Pelt ja küsis, kas nad võiksid kokku saada. Ta kutsus Martini xxxx. A L ja L P läksid minema ja tema jäi Martiniga xxxx pubisse aega veetma. Martin hakkas kritiseerima tema riietust. Ta püüdis Martinit korrale kutsuda. Martin rääkis mingi naisterahvaga ja järsku võttis tema ees oleva klaasi koos joogiga endale. Ta ütles Martinile, et ta ei võtaks tema jooki. Martin hakkas rääkima, et tal pole raha ja muud sellist ning ta tegi ettepaneku minna suitsetama. Mis edasi juhtus, seda ta ei mäleta. Järgmiseks mäletab, et oli kiirabi kanderaamil ning politseinik soovitas tal avalduse teha. Ta arvas, et kukkus trepist alla ja ei saanud kohe aru, miks ta peaks avalduse kirjutama. Nii politseinik kui ka arst ütlesid talle, et ta olevat peksa saanud ning ta pöördus politseisse. Hiljem Facebooki Messengeris küsis ta Martinilt, et mis juhtus ja Martin väitis, et lõi teda ühe korra. Tunnistaja R Lu ütluste (tl 47-49) kohaselt oli ta 23.11.2019 xxxx koos I Aga ning umbes kella 02:00 paiku läks ta koos Iuga maja ette suitsu tegema. Maja ukse juures nägi ta kahte 8 meesisikut, keda ta ei tunne. Ühte neist nimetab Poksimeheks ja teist isikut Poksikotiks. Poksimees hakkas nõudma Poksikotilt, et mis viimane talle sees ütles. Poksikott ei saanud üldse aru, millest Poksimees räägib. Mõlemad meesisikud rääkisid eesti keelt. Seejärel Poksimees lõi rusikaga ühe löögi peapiirkonda, seejärel lõi kohe teise löögi ka. Nägi, et Poksikotil oli juba nina verejooks. Tema ja I keelasid, et lõpetagu ära, teisel juba nina verine. Mõlemad – Poksikott ja Poksimees liikusid maja ukse juures ning järsku Poksimees lõi uuesti ja Poksikott kukkus pikali, kuklaga vastu maad ja Poksimees kõndis minema. Tema ja I läksid vaatama, mis kukkunud mehega juhtus ning I helistas kiirabisse. Nad keerasid Poksikoti külili ja rohkem nad lamajat kuidagi aidata ei osanud. Poksikott ei tulnud teadvusele umbes 10 minutit ning nad nägid, et ta hingab raskelt. Tema rahu oli häiritud Poksimehe tegevusest ning selline vägivallatsemine oli täiesti ebaloomulik. Poksikott kordagi vastu ei hakanud ega püüdnud ennast kaitsta, pigem püüdis Poksimeest rahustada. Kui politsei kohale tuli nägid ta koos Iuga eemal liikumas Poksimeest ja näitasid Poksimeest politseile ning politsei läks temaga rääkima. Tunnistaja I A ütluste (tl 50-52) kohaselt käis ta koos sõbra R Liga xxxx piljardis 23.11.2019 ja kuskil kella 02:00 paiku läks koos R xxxx ette suitsetama. Maja juures seisis veel üks meesterahvas vanuses 25-30 aastat, pikkusega 177 cm pikk, normaalse kehaehitusega, tumedate juustega, kandis habet ning nimetab teda Peksjaks. Peksja sekkus tema ja R jutuajamisse, öeldes aeg-ajalt vahele „ja mina arvan ka ja nii ongi“ ja muud sellist. Seejärel tuli xxxx välja teine noormees (kannatanu). Peksja astus Kannatanu juurde ja lõi Kannatanut näopiirkonda 4 kuni 5 korda, öeldes seejuures, et Kannatanu olevat talle kuskil öelnud tšort. Seejuures Kannatanu püüdis Peksjat rahustada, nii sõnaliselt kui ka tõstes käsi ütles, et viimane rahuneks. Peale viiendat lööki kukkus Kannatanu selili ja jäi lamama. Peksja lahkus. Kannatanu ei püüdnud ennast üldse kaitsta ja kuna löökide vahel Peksja karjus, siis nagu otseselt sekkuda ei saanud. Tundus, et kohe lõpeb isikute vahel konflikt ära, kuid Peksja vaid karjus ja sellest muutus veel agressiivsemaks. Nii tema kui ka R sõnaliselt küll ütlesid Peksjale, et rahunegu maha, kuid Peksja ei reageerinud ütlemistele. Nii Kannatanu kui ka Peksja rääkisid eesti keeles. Ta läks Kannatanu juurde, kes lamas selili ja keeras Kannatanu külili. Kannatanu oli verine ja tal oli hirm, et Kannatanu võib ära surra. Teda häiris tekkinud olukord, sest ta ei leia, et on normaalne selliselt tänaval inimest peksta. Ei tema ega R ei näinud xxxx sees oleks mingit konflikti olnud, võib olla kerge ütlemine, kuid suurt konflikti kindlasti mitte. Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 54-68) kohaselt on vaadeldud xxxx videosalvestust, millelt nähtub, et 23.11.2019 kell 01:55 ukse ees seisavad kaks meesisikut, suitsetavad ja visuaalselt tundub, et vestlevad omavahel. Kaadri paremas nurgas on näha veel ühte meesisikut seismas. Üksinda seisnud meesisik hakkab liikuma ja liigub kaadri servas peale kaheminutilist paigal seismist. Näha on, et meesisik on riietunud sinist värvi jopesse ja pruuni värvi pükstesse (meesisik nr 1). Uksest väljub veel üks meesisik (meesisik nr 2), kes liigub meesisik nr 1 juurde. Meesisik nr 2 jõuab meesisik nr 1 juurde, meesisik nr 1 paneb sigareti suhu ja koheselt teeb löögi liigutuse meesisik nr 2 näopiirkonna suunas. Meesisik nr 2 kukub selili kaamera vaateväljast välja. Seejärel tõuseb püsti ja liigub meesisik nr 1 suunas, meesisik nr 1 astub sammu tagasi. Meesisik nr 2 jääb seisma küljega meesisik nr 1 poole, meesisik nr 1 liigub uuesti meesisik nr 2 suunas. Seejärel teeb meesisik nr 1 uuesti löögiliigutuse meesisik nr 2 suunas. Meesisik nr 2 keerab ennast ja meesisik nr 1 astub eest ära. Meesisik nr 1 astub uuesti meesisik nr 2 suunas ja kolmandat korda teeb löögiliigutuse meesisik nr 2 näopiirkonna suunas. Peale seda meesisik nr 2 hakkab liikuma meesisik nr 1 suunas ja teeb jala liigutuse taganeva meesisik nr 1 suunas. Meesisik nr 1 liigub eest ära ja meesisik nr 2 ja meesisik nr 1 jäävad üksteise poole vaadates seisma. Meesisik nr 1 hakkab uuesti liikuma meesisik nr 2 suunas, meesisik nr 2 katsudes aeg-ajalt nägu (visuaalselt tundub, et pühib midagi) liigub eest ära. Meesisik nr 1 keerab ringi ja liigub kaadri paremasse serva. Seejärel keerab ennast uuesti ringi ja hakkab liikuma meesisik nr 2 suunas. Visuaalselt tundub, et isikud vaidlevad millegi üle. Meesisik nr 1 uuesti liigub meesisik nr 2 juurde ja seejärel võtavad meesisikud üksteisel kätest kinni. Visuaalselt tundub, et jätkavad üksteisega vaidlemist. Meesisik nr 1 lükkab meesisik nr 2 endast eemale. Meesisik nr 2 astub tõuke jõul tahapoole. Meesisik nr 1 liigub järgi, seejärel astub eemale ja meesisik nr 2 liigub järgi meesisik nr 1, seejärel meesisik nr 1 astub meesisik nr 2 9 ette ja kahe käega lükkab meesisik nr 2-te rinnapiirkonda. Meesisik nr 2 astub eemale, meesisik nr 1 astub järgi ja tõstab enda käe meesisik nr 2 pea juurde. Seejärel laseb käe alla ja astub eemale. Meesisik nr 2 võtab kätte eseme (visuaalselt tundub, et mobiiltelefoni), meesisik nr 1 keerab uuesti ennast ringi ja liigub meesisik nr 2 ette ja vehib/žestikuleerib kätega, seistes meesisik nr 2 ees. Seejärel taganeb, lükkab jope õlgade pealt ja hakkab uuesti liikuma meesisik nr 2 suunas. Seejärel teeb uue löögiliigutuse meesisik nr 2 näopiirkonda. Löögi tõttu kukub meesisik nr 2 selili. Meesisik nr 1 keerab ennast ringi ja liigub kaadri paremasse serva. Kaameral lähemal seisev mees liigub maas lamava meesisik nr 2 juurde, paremast kaadri servast tuleb kaamera vaatevälja meesisik, kes samuti liigub lamaja suunas. Paremast kaadri servast tuleb veel kaks isikut, kes liiguvad lamaja suunas, samal ajal keeravad kaks esimesena kohale jõudnud lamava meesisik nr 2 külili. Seejärel tuleb kaamera vaatevälja meesisik nr 1 ja liigub meesisik nr 2 juures seisvate meesisikute suunas, visuaalselt tundub, et selgitab midagi. Seejärel meesisik nr 1 liigub kaadri tagaplaani suunas. Martin Pelti kahtlustatavana antud ütluste (tl 78-80) kohaselt ei tunnista ta kuriteo toimepanemist, sest ta ei arva, et tema poolt toime pandud löömine on kuritegu. Enda sõnul kutsus teda Aleksander Hiiu Pubisse. Ta läks kohale. Oli öine aeg kas kell 00:00 või 01:00. Tema ja A tarbisid alkoholi ja ta pani tähele, et temal, Ail ja veel ühel meesisikul oli samasugune kampsun seljas. A muutus tigedaks ja hakkas teda jobuks nimetama. Seejärel kutsus A teda välja kaklema, pani jope selga ja väljus pubist. Ta väljus pubist teisena. A seisis pubi ees ja ootas teda. Seejärel pani ta suitsu põlema ja A ütles talle, et kohe näete, mis juhtuma hakkab. Ta ei hakanud ootama, mis juhtuma hakkab ja lõi Ait rusikaga näo piirkonda. Ta ei mäleta, kas A kukkus või astus tagasi. Seejärel astus A tema suunas ja ta lõi Ait veel kord rusikaga näo piirkonda. Seejärel ta läks minema ja ei tea, mis Aist sai. Mäletab, et nägi politseid, kuid ei saanud aru, et tegemist on politseiga. Ta kuulis kolmandaid isikuid rääkimas, et ta lõpetaks löömise, aga kõik toimus nii kiiresti ja kui tal on selline olukord, siis läheb tal taju ära ja ta ei saa aru, mis tema ümber toimub. Süüdistatav Martin Pelt enda tegevuses süüd ei näe ning ta on arvamusel, et tema poolt toime pandud löömine ei ole kuritegu. Kohus süüdistatavaga samasugust seisukohta ei jaga ning on arvamusel, et teise inimese löömine ning talle kehavigastuste tekitamine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning samale seisukohale on jõudnud ka seadusandja lugedes vägivallateod kuritegudeks, mille toimepanemise eest järgneb isiku vastutusele võtmine. Lisaks sellele, et süüdistatav ei ole enda arvates kuritegu toime pannud, on kohtul põhjust kahelda ka tema ütluste usaldusväärsuses. Ülekuulamise käigus ütles süüdistatav, et A oli see, kes teda välja kaklema kutsus. Ta pani jope selga, väljus pubist teisena ning väidetavalt oli väljas A talle öelnud, et kohe näete, mis juhtuma hakkab. Videosalvestuselt on aga ilma kahtlusteta näha, et kell 01:55 seisab süüdistatav Martin Pelt väljas ukse juures ning temast natukene eemal on kaks meesterahvast (tunnistajad R Lu ja I A), kes omavahel suhtlevad ja suitsu teevad. Süüdistatav seisab väljas 2 minutit omaette. Videosalvestuselt on näha, kuidas süüdistatav pöörab pea tunnistajate poole ning hetkeks sekkub nii nende jutuajamisele vahele. Ühtlasi kinnitab see tunnistaja I A öeldut selle kohta, et süüdistatav sekkus tema ja Ri jutuajamisse, öeldes aeg-ajalt vahele „ja mina arvan ka ja nii ongi“ ja muud sellist. Alles peale kahe minuti möödumist ilmub kaamera vaatevälja kannatanu ning liigub süüdistatava juurde. Äkitselt lööb süüdistatav kannatanut näo piirkonda, mille tagajärjelt kannatanu selili kukub. Seega ei vasta tõele süüdistatava ütlused selle kohta, et A oli see, kes teda välja kaklema kutsus ja et ta väljus pubist teisena. Kuivõrd ka löök kannatanu pihta toimus väga äkki, on kaheldav, et kannatanu jõudis süüdistatavale öelda, mis kohe juhtuma pidi hakkama. Samuti ei kinnita seda ka tunnistajad, kes algusest peale viibisid sündmuste juures ning kes on andnud omavahel riimuvaid ütlusi. Seejärel olevat süüdistatava sõnul A tema suunas astunud, mille peale ta lõi Ait veel kord rusikaga näo piirkonda. Ka videosalvestuselt on näha, kuidas toimub teinegi löök süüdistatava poolt. Pärast seda läks süüdistatav enda sõnul minema ja ei tea, mis Aist sai. Süüdistatav ülekuulamise protokollist tulenevalt lõi ta kannatanut justkui kaks korda. Videosalvestuselt on aga selgelt näha, et lööke tegi süüdistatav kannatanu pihta neli. Pärast 10 viimast lööki kukkus kannatanu selili ning jäi maha lebama. Süüdistatava öeldu selle kohta, et justkui kannatanu oli see, kes teda välja kaklema kutsus, on videosalvestust vaadates ebausutav. Turvakaamera salvestuselt on näha, et esimest löögist kuni sündmuskohalt lahkumise hetkeni oli süüdistatav olekult äkiline ja ärritunud. Tema kehaasend, liigutused ning suhtlemisviis on agressiivsed. Samal ajal on näha, et kannatanu ei osuta süüdistatavale vastupanu ega asu end kaitsma. Ta hoopiski üritab tekkinud situatsiooni lahendada rahumeelselt, jäädes tekkinud olukorra juures vaoshoituks ning püüdes sellega süüdistatavat rahustada. Süüdistatavale see aga ei sobi ning ta ärritub veelgi ning selle tulemusel saab kannatanu korduvalt tunda süüdistatava lööke vastu enda nägu. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodule tuginedes süüdistatava ütlused tõendamiseseme asjaolude kohta usutavad ning samuti ei ühti need tunnistajate riimuvate ütlustega ega ka videosalvestuselt nähtuvaga. Sel põhjusel tuleb süüdistatava ütlused tõendikogumist välja jätta. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus leiab, et kuna sündmus leidis aset xxxx juures tänaval, s.o xxxx ees, siis on tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse § 54 mõttes. KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.
§-ga 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord, aga sellega kaitstakse ka individuaalseid õigushüvesid. Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald (
Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab karistusseadustikus kehtestatud ähvardamise (
) või kehalise väärkohtlemise (
Mõlema nimetatud kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis ehk kehaline ja vaimne heaolu. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud avaliku korra rikkumine süüdistatava poolt, mis seisnes selles, et süüdistatav lõi A Si käega näo piirkonda, millest A S selili kukkus. Kui A S püsti tõusis lõi Martin Pelt uuesti kaks korda rusikaga A Sile näo piirkonda, millest A S järjekordselt selili kukkus ja maha lamama jäi. Sellise tegevusega tekitas Martin Pelt A Sile valu ja tervisekahjustuse, s.o kukla haava, huule põrutushaava, ninaverejooksu ja ülalõualuu murru, mis vajas kirurgilist sekkumist. Antud juhul ei olnud lihtsalt tegemist avaliku korra rikkumisega, vaid see rikkumine pandi toime vägivalla kasutamisega. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-150-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt ei mäleta ta, mis väljas juhtus ja mäletab, et oli kiirabi kanderaamil. Hiljem ütles nii politseinik kui arst, et ta oli peksa saanud. Samuti küsis ta hiljem Facebooki Messengeri kaudu Martinilt, mis juhtus ning viimane väitis, et oli teda ühe korra löönud (tl 40). Kohus juhib siinkohal tähelepanu fotole (tl 35), SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisele (tl 42) ja patsiendi EMO väljavõttele (tl 35-38), millest nähtuvad A Sil 23.11.2019 esinenud tervisekahjustused, s.o ülalõualuumurd, haav kukla piirkonnas, ülahuule piirkonnas turse ja haav, ninaverejooks. Vaadates fotot ja fikseeritud tervisekahjustusi, siis puudub kohtul 11 alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustused, s.o ülalõualuumurru, haava kukla piirkonnas, ülahuule piirkonnas turse ja haava, ninaverejooksu ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega, s.o korduvalt näkku löömisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Eeltooduga on tuvastatud nii see, et tegemist oli avaliku kohaga, kui see, et süüdistatav pani toime avaliku korra rikkumise ning seda vägivalda kasutades. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud käitumine läks vastuollu KorS § 55 lg 1 p 1, 2 sätestatud keeluga ja selle keelu rikkumisega kaasnes ka vägivalla kasutamine, on tuvastamist leidnud
Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, tunnistajate ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani vägivalla teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut näopiirkonda lüüa, tabades kannatanu näopiirkonda ja nii ka läks, s.t süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi, kusjuures süüdistatav lõpetas vägivalla alles siis kui kannatanu oli tema löökide tagajärjel jäänud maha liikumatult lamama. Avaliku korra rikkumise osas on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav teadis, et ta viibib pubi ees tänaval, s.o avalikus kohas, kus on peale tema ka teisi asjassepuutumatuid isikuid, kellega ta ka vahetult suhtes, olles teadlik nende juuresolekust ning et tema selline käitumine mõjub ka kõigile teistele tänaval viibivatele isikutele häirivalt ja rikub nende õigusrahu. Seejuures kuulis ta ka pealtnägijate sõnu, kes palusid tal lõpetada. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine. Kohtu hinnangul, arvestades nii kuriteo asjaolusid, kannatanu ja tunnistajate ütlusi, sai süüdistatav teo toimepanemise ajal aru, mis ta teeb ning sai aru ka sellest, et tema selline tegevus ei ole lubatud. Seda ilmestab ka süüdistatava käitumine peale teo toimepanemist, s.o sündmuskohalt kohene lahkumine. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Martin Pelt pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o
3. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu esitanud tsiviilhagi 5000 euro nõudes mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks ning 5149,39 eurot varalise kahju hüvitamiseks (tl 99-106). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning 12 täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 134 lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Puutuvalt mittevaralisse kahjusse, siis kannatanu sõnul ei seisne tema tervisekahjustamine ainuüksi lõua- ja peahaavade ja hammaste vigastustes, kuna kahjustada said veel närvid kannatanu ajus ja tal esinevad juhtunu tagajärjel peavalud, tasakaaluhäired ning senimaani esineb tal terviseprobleeme. Samuti sai ta välimus kõvasti kannatada, on kahjustatud esihambad, mistõttu ca aasta aega on kannatanu sunnitud taluma ebamugavusi seoses loksuvate hammaste ravimisega. Lisaks vigastuste tekitamisele teotas süüdistatav kannatanu au, sest rünne toimus avalikus kohas. Kuna kahju on tekkinud süüdistatava poolt
lg 1 p 1 alusel toimepandud kuriteo tagajärjel ja käesoleva otsusega mõistab kohus Martin Pelti
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi, siis vastutab Martin Pelt tekitatud kahju eest. Erineva isikukahju (nt tervisekahjustuse) tekkimisel tuleb arvestada selle tagajärgi kannatanule, kuid objektiivselt ei võimalik tekkinud kahjustusi mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. VÕS § 130 lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimise. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Seega on kahjustatud isiku huvides tõendada, kui tõsine oli talle tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kannatanu on hagiavalduses märkinud, et löömise tagajärjel said kahjustada närvid tema ajus ja seetõttu esinevad tal peavalud ja tasakaaluhäired ning senimaani esineb tal terviseprobleeme. Kohus olles tutvunud kannatanu terviseandmetega ning nendes fikseeritud tervisekahjustustega, ei jaga kannatanu seisukohta selles, et tema suhtes vägivalla toimepanemisel said kahjustada närvid ajus, kuivõrd meditsiinidokumentidest seda ei nähtu. Samuti ei nähtu, et kannatanu oleks pärast sündmust käinud arsti vastuvõtul ning kurtnud peavalusid, tasakaaluhäireid ning üldist tervise halvenemist. Ka ei ole kannatanu selgitanud, mis on need terviseprobleemid, mis tal senimaani väidetavalt kestavad ning on piirdunud ainuüksi terviseprobleemide olemasolu üldistamisega, jättes need konkretiseerimata. Kohtul pole kahtlust selles, et löökide tagajärjel sai kannatanu nägu kannatada, mis nähtub ka fotolt (tl 34), kuid teisi negatiivseid tagajärgi, s.o närvide kahjustamist ajus, millega on kaasnenud peavalud ja tasakaaluhäired ning muid terviseprobleeme, mis vägivalla tõttu tekkisid, ei ole kannatanu tõendanud ning seega ei saa kohus nendega arvestada. Lisaks on kannatanu tsiviilhagisse märkinud, et kuna rünne toimus avalikus kohas, siis sellega teotas süüdistatav tema au. Au teotamisse puutuvalt peab kohus vajalikuks selgitada, et au näol on tegemist isikliku õigusega, mille sisuks on isiku maine. Au teotamine tähendab seega isiku 13 maine kahjustamist. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi sisaldab au teotamine teatavate andmete või hinnangu avaldamist kui au teotamise teotunnust. Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavakstegemist. Käesoleva juhtumi puhul ei esine faktiväidete ega väärtushinnangute avaldamist, mis on au teotamise tunnuseks ning seega jääb kannatanu sellekohane väide tähelepanuta. Et kannatanu peksmist nägid pealt kaks võõrast inimest ning kannatanule võis tekkinud olukord mõjuda häbistavalt, tuleb tõdeda, et ka pealtnägijate õigusrahu sai sellega rikutud. Kuivõrd avaliku korra raske rikkumise kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik kord ning sekundaarsel kohal on ka teised õigushüved, näiteks inimese tervis ehk kehaline ja vaimne heaolu, siis on ka kannatanule tekitatud halb enesetunne ning häbi juba kuriteokoosseisuga hõlmatud. Kohtueelsel menetlusel ülekuulatud tunnistajate ütluste kohaselt ei tundnud nad ei süüdistatavat ega kannatanut, mistõttu sündmuse nägemine võõraste isikute poolt ei saa kannatanule mainekahju tekitada, kuivõrd ka pärast kannatanu sündmuskohalt ära viimist ei tea need tunnistajad kannatanu isikust midagi. Mis puutub hammastega seotud kannatustesse, siis selles osas nõustub kohus, et sellega kaasnes isikule negatiivseid tagajärgi. Kannatanu sõnul on ta pidanud umbes aasta aega taluma ebamugavusi seoses loksuvate hammaste ravimisega ning ka tema välimus sai tema sõnul kõvasti kannatada. Tegemist on pika perioodiga ning seega on igati mõistetav, et kogu hammaste ravisse puutuv protsess on kannatanule ebamugavusi valmistanud ja valmistab ilmselt edaspidigi. Mis puutub kannatanu välimusse, siis võttes arvesse tegu kui sellist ning selle toimepanemise viisi, siis on alust arvata, et vigastuste paranemise kestus ei olnud kuigi pikk, haavad on tänaseks päevaks paranenud ning püsivaid kahjustusi kaklusest jäänud ei ole, kuid sellegipoolest tekitas haavade paranemine talle ebamugavustunnet ning kakluse saadud vigastused muutsid mõned ajaks tema välimust. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtu hinnangul kannatanu esitatud mittevaralise kahju hüvitise nõude suurus 5000 eurot käesoleva kriminaalasja kõiki faktilisi asjaolusid silmas pidades, ilmselgelt mõistlik ega kohane. Arvestades A Sile tekitatud tervisekahjustuse iseloomu ja nendega tekitatud eeldatavat valu suurust, rikkumise laadi ja raskust, leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitise mõistlikuks suuruseks oleks ehk pool nõudest. Seejuures avaldas süüdistatav kohtus, et ta peab nõuet ülepaisutatuks, kuid on nõus sellega, et pooles ulatuses on nõue põhjendatud. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht (RKKKo nr 1-18-7632), et tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust (KrMS § 381 lg 6). TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abieluvõi põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel, mille hulka kuulub ka käesolevas kriminaalasjas esitatud nõue, on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (RK TK 04.04.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning plaanib luua oma firma. Seega käesoleval hetkel süüdistataval sissetulek puudub. Teatistest Martin Pelti keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub (tl 109-112), et Martin Pelti keskmise päevasissetuleku suurus oli
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatava pani toime kaks vägivallategu, millest üks oli küllaltki intensiivne. Ka ühe kannatanu vigastused olid küllaltki rasked, s.o ülalõualuu murd, kukla haav, huule põrutushaav, ninaverejooks. Lisaks on süüdistatav kohtueelses menetluses öelnud, et tema arust ei ole toime pandud löömine kuritegu, mis ühtlasi näitab süüdistatava ükskõikset suhtumist õiguskorda ning teiste inimeste õigushüvedesse. Samuti näitab see, et isik ei adu oma tegevuse tõsidust ning leiab, et kõik probleemid on lahendatavad vägivallaga. Seetõttu kuriteo asjaoludest ja tagajärjest lähtuvalt leiab kohus, et Martin Pelti süü on keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtueelses menetluses ei tuvastatud, kuid kohtuistungil avaldas süüdistatav kahetsust ja kohtul puudub alus selle kahetsuse siiruses kahtlemiseks. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, so süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt 16 karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdistatava karistusandmetest (tl 113-115) nähtub, et isikul on kaks kehtivat väärteokaristust ning kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Seejuures on üks väärteokaristustest seotud käesolevas kriminaalmenetluses ära võetud tsiviilkäibes keelatud külmrelva käitlemisega. Küll aga peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu sellele, et süüdistatava suhtes on 23.08.2019 lõpetatud kriminaalmenetlus
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise osas ning isikule pandi kohustuseks tasuda 300 eurot riigituludesse tähtajaga 23.03.2020, milline kohustus on täidetud. Seega on süüdistatav ka varasemalt kasutanud teiste isikute suhtes vägivalda ning vägivalla kasutamine on muutunud süüdistatavale omaseks käitumisviisiks ning käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks olevad vägivallateod kahe kannatanu suhtes välistavad tegude juhuslikkuse. Samuti on kriminaalasjast näha, et süüdistatav on kergesti ärrituv ning kui tekib situatsioon, mis teda häirib, siis ei suuda ta jääda rahulikuks ning ütleb ka ise, et vihast läheb tal pilt täiesti mustaks ning ainuüksi sõnadest alati ei piisa. Muret tekitav on ka asjaolu, et süüdistatava enda meelest ei ole teise inimese peksmine üldsegi kuritegu ning et ta on võimeline ka oma sõbra vastu kätt tõstma. Oma hea tuttava A Si vastu vägivalda kasutades oli süüdistatav alkoholijoobes (tl 45 ja pöördel). Samuti nähtub Regionaalhaigla vastusest nõudekirjale (tl 87-88; 96-97), et Martin Pelt pöördus 15.04.2018 politsei ja kiirabi saatel psühhiaatriakliiniku vastuvõtuosakonda. Patsient oli alkoholijoobes, eufooriline, manipuleerib, eitas suitsiidenesekahjustusmõtted, enesehinnang kõrge, kriitikata. Martin Peltil diagnoositi alkoholi tarvitamisest tingitud käitumis- ja tundeeluhäired ning alkoholi kuritarvitamine. Sellisest käitumisest saab järeldada, et tema agressiivsus vallandub lisaks ka alkoholi tarvitamise järgselt alkoholi mõju all olles. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib küll jätta mõistetava vangistuse kohaldamata, kuid ta tuleb allutada käitumiskontrollile ning panna talle ka kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest kogu katseaja kestel ning osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis, mille kaudu ehk suudetakse süüdistatavale selgeks teha, et kainem eluviis hoiab teda eemale võimalikest süüteo toimepanemist soodustavatest olukordadest ja et vägivallatsemine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ega saa olla ka elus ettetulevate probleemide lahendamise vahendiks. Lisaks sellele mõistetakse süüdistatavalt välja tsiviilhagi, mis kohtu arvates tingib olukorra, et süüdistatav peaks järelevalve all täitma ka oma kohustusi ning kohtu arvates nende kohustuste täitmine iseseisvalt ja järelevalveta ei ole süüdistatava isikuandmeid arvestades võimalik. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatava on võimalik karistuse kandmisest tingimisi vabastada kui ta katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, allub käitumiskontrollile ja täidab temale katseajaks pandud kohustusi.
lg 1 mõttes kui ka esemega, mille omamiseks vajalik luba puudub
Kui esimesel juhul võib kohus sellise eseme konfiskeerida, siis teisel juhul on sellise eseme konfiskeerimine kohustuslik. Seega tuleb vaidlusalune teleskoopnui konfiskeerida mõlemal alusel. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat on RelvS § 892 lg 1 ettenähtud väärteo eest karistatud Põhja prefektuuri 06.03.2020 otsusega sama teleskoopnuia käitlemise eest ja see otsus on jõustunud, on tegemist esemega, mis käesoleva otsuse jõustumisel minetab oma tõendusliku väärtuse, olles samas materiaalse väärtuseta asi. Kuivõrd aga tegemist on külmrelvaga, mis on tsiviilkäibes keelatud, kuulub see teleskoopnui hävitamisele RelvS § 83 lg 2 p 3 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel ning kuna konfiskeeritav tsiviilkäibes keelatud külmrelv asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, peab selle hävitamise vastavalt RelvS § 83 lg 41 ja 42 sätetele korraldama Põhja prefektuur, kelle valduses see külmrelv on. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.