KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-134969 Tsiviilasi H.K hagi E.L-i va

) §-le 405. Tuginedes

§ 442

lg-le 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb Tartu Maakohtule teada anda 10 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamisel täiendab maakohus otsust puuduva osaga ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva hakkab kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (

§ 444lg 1 ja 2; § 448 lg 41; § 632 lg 3).

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. H.K esitatud hagi hind on 1863,96 eurot ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405lg-le 1.

2.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust

§ 448

lõikes 4ˡ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

§ 448

lg 4² kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule

§ 448lg 4ˡ sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale 2

§ 428lg 1 p 3 alusel menetluse.

1. Kohus selgitab kostjale, et tutvunud kostja esitatud vastuväidetega, analüüsinud vastuväidetest tulenevalt hageja nõuet ning leidnud, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud üürilepingust. Kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus tasuda igakuiselt kommunaalkulud, millest on maha arvestatud remonditasu, samuti üüritasu ning kindlustus. Lisaks kohustus lepingust tulenevalt kostja tasuma ka leppetrahvi 10% üürisummast, kui kostja rikub korteris suitsetamise keeldu. Asjaolu, et kostja sissetulekud ei võimalda eelnimetatud kulusid tasuda, ei tähenda, et kostjal ei oleks kohustust neid tasuda. Kostja on kulude kandmise kohustuse võtnud, kui on üürilepingu allkirjastanud ja korterit valdama asunud. Hageja nõue piirdub üksnes üürilepingu kehtivuse ajaga ega sisalda kulusid, mida kohtu hinnangul kostjalt nõuda ei saa. Hageja on hagiavalduses ja kohtuistungil, kus osales ka kostja, võlgnevuse kujunemist ja arvutuskäiku selgelt ja arusaadavalt kirjeldanud. Leppetrahvi nõudest (3 x 27 eurot) on hageja loobunud. Väidetava vee tarbimise ettemakse osas on tehtud tagasiarvestus. See, et hageja korterist elektri välja lülitas, ei vabastanud kostjat üürilepingu alusel muude kulude kandmisest. Kostja oleks saanud üürihinna vähendamist taotleda, kui oleks hagejale vastava avalduse teinud, kuid kostja seda ei teinud. Teatud ajal elektri puudumine ei vabastanud kostjat üüri ja muude kõrvalkulude tasumise kohutusest.
2. Kuna E.L ei selgitanud kohtu poolt 29.01.2025 määrusega määratud tähtaja jooksul seda, milleks konkreetselt ta 19.01.2025 esitatud taotluses menetlusabi taotleb, kuigi on kohtute infosüsteemist nähtuvalt määruse kätte saanud, tuleb taotlus jätta menetlusse võtmata.
3. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus 7.

§ 173

lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 8. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

9. Hageja on esitanud taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud menetluskulud, sh riigilõiv 315 eurot ja hageja õigusabikulud 1464 eurot (150 x 8 + 22%). Riigilõivu suuruse sätestab seadus ning selle tasumine on hagi menetlusse võtmise eelduseks, mistõttu on hageja menetluskulud 315 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 150 eurot/tund (lisandub käibemaks), mis vastab senises kohtupraktikas aktsepteeritavaks peetud lepingulise esindaja tunnitasu määrale. Esindajal on kokku kulunud menetluses kaheksa tundi, mis on menetluse kestust ning 3

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 4