KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-24-112714 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Nurga tn 2 korte

§ 42

lg 2 p 3 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Avaldaja palub välja mõista XXX OÜ-lt avaldaja kasuks xxx, Kohtla-Järve perioodil VI 2023 - III 2024 tekkinud majandamiskulude võlgnevus 1013,75 EUR, seisuga 30.04.2024.a sissenõutavaks muutunud viivised 29,04 EUR ning edaspidi viiviseid alates 01.05.2024 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 1013,75 EUR kuni põhinõude tasumiseni. Samuti välja mõista XXX OÜ-lt avaldaja kasuks

§ 42lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmise kulu 50 eurot.

3. Puudutatud isik ei tunnista avaldust ja palub selle jätta rahuldamata. Ühtegi arvet ei ole kostja nimele esitatud. kostjal ei ole säilinud hagis toodut arveid 869, 881, 905, kuid eelduste kohaselt olid ka need väljastatud OÜ QQQ nimele, sest kõige viimasem arve nr 941 on OÜ QQQ nimele.

§ 43

lg 2 kohaselt vastutab korteri võõrandamisel selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Hageja esindajaga oli nii kokkulepitud, et korter loovutatakse Eesti Vabariigile ning võlgnevuste eest arve esitatakse riigile. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isikule kuulus alates 1.11.2023-14.03.2024 korteriomand Kohtla-Järvel xxx ja korterelamus on asutatud korteriühistu. Puudutatud isiku väited väidetavast kokkuleppest avaldaja esindajaga on ainetud ja ei muuda puudutatud isiku kohustust tasuda majandamiskulude eest. Puudutatud isiku/korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (

) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg

2. Sisutud on ka puudutatud isiku väited selle kohta et korteri omandaja, so. Eesti Vabariik peab vastutama majandamiskulude võlgnevuse eest

§ 43lg 2 alusel.

Viidatud sättes on märgitud, et korteri omandaja vastutab korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.

§ 43

lg 2 ei tulene, et korteri võõrandaja võlgnevus läheks automaatselt üle omandajale, vaid seal on sätestatud võõrandaja ja omandaja solidaarkohustus (omandaja vastutab käendajana) ning korterühistul on õigus otsustada kellelt ta võlgnevust nõuab. 6. Avaldusele lisatud arvetest nähtub kululiikidena, mille ja mis perioodi eest avaldaja tasu 2

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Avalduses on ära toodud viivise arvestus. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.

§ 42

lg 2 p 3 alusel tuleb puudutatud isikult välja mõista võla sissenõudmise kulu 50 eurot. Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
2. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 290 eurot, sh. tasutud riigilõiv 50 eurot, ja õigusabikulud 240 eurot käibemaksuga. Avaldaja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot/h. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja avaldaja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, sh. avalduse lisade hulka, leiab kohus et avaldaja esindaja õigusabi kulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt, so. 1 tunni ja 120 eurot ulatuses. Tegemist on trafaretse ja mitte keeruka avaldusega.
3. Avaldaja lepingulise esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb puudutatud isikutel tasuda viivist menetluskuludelt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3