← Eesti

2-25-1078/6

Obsah (4)§ 18§ 7§ 9§ 17

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-25-1078 Määruse kuupäev Tartu, 12. märts 2025. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Oliver Kask, Julia Laffranque, Kaupo Paal ja Kalev Saare

) § 17 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (

§ 18lg 2).

Kriminaalhooldus, nagu ka vanglad, on vanglateenistuse osa. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused tuleb HKMS § 4 lg 1 järgi lahendada aga haldus-, mitte maakohtus. ERIKOGU SEISUKOHT

  1. Erikogu leiab, et avaldaja kahju hüvitamise nõude (kaebuse) lahendamine on halduskohtu pädevuses.
  2. Avaldaja nõudis kaebuses ja hiljem hagiavalduses sellise varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt tekitatud kriminaalhooldusametniku ebaseadusliku tegevusega. Avaldaja väitel nõudis ametnik temalt kohtuotsuses ettenähtud korda eirates liiga sageli vereanalüüside tegemist.
  3. Erikogu hinnangul ei ole praegune juhtum niisugune, mida on kirjeldatud Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a määruses nimetatud Riigikohtu erikogu
  6. aprillil 2018 kohtuasjas nr 3-18-170 tehtud määruses (ega Riigikohtu halduskolleegiumi
  7. novembri
  8. a otsuses asjas nr 3-3-1-52-12). Mõlemal viidatud juhul ei olnud kohtusse pöördunud isik esitanud kahju hüvitamise nõuet. Kohtuasjas nr 3-18-170 taotles avaldaja kriminaalhooldusametnikult luba lahkuda Eesti Vabariigi territooriumilt tööle asumise tõttu Soome Vabariigis, ning pöördus loa andmata jätmise vaidlustamiseks kohtusse. Sellisel juhul, kui kontrollitakse ainult kriminaalhooldusametniku keelduva otsuse õiguspärasust, on tegemist kriminaalhooldusega seotud üksikküsimuse üle tekkinud vaidlusega, mida on KrMS §-de 427, 431 ja 432 alusel pädev lahendama maakohtu täitmiskohtunik (vt viidatud erikogu
  9. aprilli
  10. a määruse p-d 9–12).
  11. KrMS §-d 427, 431 ja 432 ei näe maakohtu täitmiskohtunikule ette pädevust lahendada kohtuotsuse täitmisel kriminaalhooldusametniku võimaliku õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudeid. Eelmainitud pädevus ei tulene ka sellest, et kahju hüvitamise nõude lahendamise eeldusena tuleb mh lahendada üksikküsimus, kas kriminaalhooldusametniku tegevus oli õiguspärane või mitte.
  12. Vaidlust ei saa lahendada ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel. SKHS § 1 lg 1 järgi sätestab SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise 2

(3)2-25-1078 alused, ulatuse ja korra. KrMS § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalasja menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Seega ei ole kriminaalhooldusametnik kriminaalasja menetleja. Järelikult ei ole avaldaja esitatud kahju hüvitamise nõuet võimalik läbi vaadata SKHS-s sätestatud korras. 10.

§ 7

lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist (

-s sätestatud tingimustel). Mittevaralise kahju hüvitamise eeldusi reguleerib

§ 9

. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalhooldus, nagu ka vanglad, on vanglateenistuse osa (vangistusseaduse § 1051 lg 1 ja lg 2 p 2). Riigivastutus hõlmab avaliku võimu kandjate hüvitise avalik-õiguslikult põhjustatud kahju korral sõltumata sellest, kas toiming oli õiguspärane või õigusvastane. Olukorras, kui avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks puudub muu menetluskord, tuleb põhiõiguste kaitse põhimõttest tulenevalt vaidlus lahendada halduskohtus.

§ 17

lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (

§ 18lg 2). 11. Eespool esitatud põhjustel on avaldaja nõuet (kaebust) pädev lahendama halduskohus. Ts

MS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Tartu Halduskohtu 8. jaanuari 2025. a määruse asjas nr 3-25-47 ja saadab avaldaja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.