Obsah (6)

§ 70§ 75§ 440§ 150§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-18417 Tsiviilasi A

) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited

1. A. S. (hageja) esitas 04.12.2024 Harju Maakohtule hagi J. S. (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Rahvastikuregistri andmetel sõlmisid pooled abielu 21.07.2007 Tallinnas. Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte kooselu tõsiste erimeelsuste tõttu ning kooselu jätkamine ei ole võimalik.
2. Kostja ei vaidle 06.02.2025 menetlusdokumendi kohaselt lahutusele vastu.
3. Kohus palus 10.02.2025 e-kirjas pooltel teatada, kas pooled loobuvad edasikaebeõigusest. Hageja teatas 11.02.2025, et loobub edasikaebeõigusest.
4. Kohus palus 12.02.2025 e-kirjaga pooltel täpsustada kohtualluvuse kokkulepet, s.o kas pooled on nõus käesolevas asjas kohaldama Eesti õigust. 1
5. Hageja on 12.02.2025 ja 25.02.2025 menetlusdokumendis märkinud, et soovib lahutusele Eesti õiguse kohaldamist.
6. 27.02.2025 menetlusdokumendis teatas kostja, et soovib käesolevas menetluses kohaldada Eesti õigust. Samuti kinnitas kostja, et on lahutusega nõus ning loobub edasikaebeõigusest.
7. Kohus kuulas pooled ära 11.03.2025 videoistungil. Hageja jäi hagi nõude juurde ja kostja nõustus lahutusega. Pooled kinnitasid, et soovivad lahutusele Eesti õiguse kohaldamist ja loobuvad otsuse edasikaebamise õigusest. Kohus selgitas, et käesolevas asjas tehtava lahendiga otsustab kohus vaid abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja laste hooldusõigust puudutavad nõuded tuleb esitada eraldi. Laste hooldusõiguse vaidlust ei saa Euroopa Liidu nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 7 kohaselt lahendada Eesti kohus, vaid selleks on pädev laste elukohariigi kohus ning kuivõrd lapsed elavad Hispaanias, siis tuleb vastav avaldus kohtualluvuse reeglite järgi esitada Hispaania kohtusse. Kohtuotsuse põhjendused 8.

§ 70

lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub Harju Maakohtule (

§ 75lg 1).

9. Pooled on Eesti kodanikud, kes elavad Hispaania Kuningriigis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.06.2019 määruse (EL) nr 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve, artikli 3 punkti b kohaselt allub asi Eesti kohtule, kuivõrd mõlemad abikaasad on Eesti kodanikud. 10. Nõukogu 20.12.2010 määruse (EL) nr 1259/2010 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas) artikli 5 kohaselt on abikaasadel õigus leppida kokku abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse määramises tingimusel, et selleks on üks järgmistest õigustest:

1. a)selle riigi õigus, kus on kokkuleppe sõlmimise ajal abikaasade peamine elukoht, või
2. b)selle riigi õigus, kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, kui üks neist kokkuleppe sõlmimise ajal endiselt seal elab, või
3. c)selle riigi õigus, mille kodanik üks abikaasadest on kokkuleppe sõlmimise ajal, või
4. d)kohtu asukohariigi õigus. Kohalduva õiguse valik on võimalik ka kohtumenetluse käigus (viidatud määruse art 5 lõige 3, perekonnaseaduse (PKS) § 641 lg 3). Pooled on kohtumenetluses valinud Eesti õiguse kohaldamise. 11. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

1. Poolte abielu sõlmiti 21.07.2007 Tallinnas (akt 1373). Hageja ja kostja on mõlemad esile toonud, et poolte abieluline kooselu on lõppenud. Kostja on kinnitanud, et poolte vahel puudub vaidlus abielu lahutamise küsimuses ning kostja on nõustunud abielu lahutamisega. Kostja on võtnud hagi õigeks ning nõustunud abielu lahutamisega.
2. PKS § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on 2 alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
3. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldab hagi.
4. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot.

§ 150

lg 2 p-st 3 tuleneb, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid nii kirjalikes avaldustes kui ka kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebamise õigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv 50 eurot. Kohus tagastab riigilõivu hageja märgitud arvelduskontole. 16.

§ 164

lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 3