KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-2
) § 17 alusel lapsetoetust 80 eurot kuus. Hageja emale maksti 28.06.2023–27.06.2024 ja makstakse 28.06.2024–30.06.2025
§ 21
järgset lasterikka pere toetust 450 eurot, millest hagejale langev osa on 150 eurot. Kokku on hageja vajadused toetustega kaetud 230 euro ulatuses. Muid sissetulekuid hagejal ei ole ja tal ei ole võimalik neid ka hankida, sest tema koolipäevad on pikad. Käesoleval ajal on hageja vajadused katmata 370,54 euro ulatuses. Kui hageja jätkab pärast 01.07.2025 õpinguid kõrgkoolis, ei kata tema vajadusi enam ka perehüvitised. Hageja taotleb kostjalt elatist 185,27 eurot kuus (370,54 / 2). Kuna pärast 01.07.2025 hagejale enam perehüvitisi ei maksta, taotleb hageja mõista talle kõrghariduse omandamisel kostjalt välja elatis alates 01.07.2025 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, st kuni 31.03.2026 300,27 eurot kuus (600,54 / 2). Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ajavahemikul 28.06.2023– 27.06.2024 ühekordselt 2223,24 eurot (12 x 185,27). Kostja vastuväited 2. Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused 3
(6)- Maakohus jättis hagi läbi vaatamata osas, milles hageja nõuab igakuise elatise 300,27 euro väljamõistmist kõrghariduse omandamise ajal. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistis kosjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 28.06.2023–27.06.2024 eest 2223,24 eurot ning elatise 185,27 eurot kuus alates 28.06.2024 kuni 30.06.
- Läbivaatamata jäetud nõudega seotud menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, rahuldatud nõuetega seotud menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 549 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 3.
- Hageja nõuab mh elatise 300,27 euro väljamõistmist kuus kõrghariduse omandamisel alates 01.07.2025 kuni tema 21-aastaseks saamiseni, st kuni 31.03.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 alusel elatisenõude rahuldamiseks peab ülalpidamist nõudev laps õppima ühes PKS § 97 p-s 2 nimetatud õppeasutuses ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks (RKTKm 07.03.2014, 3-2-1-192-13, p 10). Hetkel ei ole tingimused viidatud nõude rahuldamiseks täidetud, kuna pole teada, kas ülalpidamisõiguse aluseks olevad asjaolud saabuvad. Seetõttu ei ole võimalik nimetatud nõuet PKS § 97 p 2 alusel rahuldada. Maakohus jättis hagi nimetatud nõude osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. 3.
- Ülejäänud nõude rahuldas maakohus ilma põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Apellatsioonkaebus
- Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise 185,27 eurot kuus alates 01.09.2024 kuni 30.06.2025 ning teha selle osas uus otsus, millega jätta alates 01.09.2024 väljamõistetav elatis
järgsete toetuste võrra vähendamata ja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks alates 01.09.2024 kuni 30.06.2025 välja elatis 300,27 eurot kuus või saata asi selles osas uueks arutamiseks maakohtule. 4.1. Hageja nõue 185,27 eurot ei ole osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu oleks maakohtul selgitamiskohustuse täitmiseks tulnud kehtivat õigust hagejale selgitada. Maakohus leidis õigesti, et hageja vajadused kokku on 600,54 eurot. Sellest
-järgseid toetusi arvestamata on kummagi vanema osa 300,27 eurot. Samuti leidis maakohus õigesti, et hagejale maksti perioodil 28.06.2023 –27.06.2024
§ 17
alusel lapsetoetust 80 eurot kuus ja et hageja emale maksti perioodil 28.06.2023–27.06.2024
§ 21
järgset lasterikka pere toetust 450 eurot, millest hagejale langev osa on 150 eurot. 4.2. Õige ei ole, et hagejale makstakse kuni 30.06.2025
§ 17
alusel lapsetoetust 80 eurot kuus ja hageja emale makstakse kuni 30.06.2025
§ 21
järgset lasterikka pere toetust.
§ 17
lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt gümnaasiumis 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta lõppemiseni. Hageja sai 19-aastaseks 31.03.
- Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lg 1 järgi kestab õppeaasta
- septembrist järgmise aasta
- augustini. Seega lõppes hageja õigus saada lapsetoetust eelmise õppeaasta lõppedes, st 4
(6)31.08.2024. Praegu hageja lapsetoetust ei saa.
§ 21
lg 1 järgi on lasterikka pere toetuse saamise õigus ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad
§ 17lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.
Kuna alates 01.09.2024 ei vasta hageja enam
§ 17
lgs 2 sätestatud tingimusele, ei ole peres enam kolme last
§ 21lg 1 mõttes.
Seetõttu ei saa pere alates 01.09.2024 ka lasterikka pere toetust. 4.
- Olenemata sellest, kas kostja on hagile vastanud, tulnuks maakohtul kaaluda hageja väidete õiguslikku põhjendatust. Kui maakohus leidis, et õiguslikult ei olnud võimalik, et hageja saab pärast 31.08.2024 lapsetoetust ja sellest tulenevalt ka ei lange talle osa lasterikka pere hüvitisest, tulnuks seda eelmenetluse ülesannete täitmise raames hagejale selgitada. Hageja sai teada paar päeva enne otsuse tegemist teada, et talle alates 01.09.2024 lapsetoetust ei maksta ning ei jõudnud nõuet korrigeerida. Maakohus jättis olulises osas eelmenetluse ülesanded täitmata, rikkudes seeläbi TsMS § 392 lg 1 p-dest 3 ja 41 tulenevaid kohustusi selgitada välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited ning asja lahendamisele kohaldatava õiguse. Vastus apellatsioonkaebusele
- Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise ajavahemikul 01.09.2024–30.06.2025 väiksemas ulatuses kui 300,27 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
- Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapsele makstava lapsetoetusega ja lapse emale makstava lasterikka pere toetusega (PKS § 101 lg 5 alusel).
- Hageja tugines asjaolule, et tema vajadused kuus on 600,54 eurot, et ta saab riiklikke peretoetusi ja palus apellatsioonkaebuses vaidlustatud perioodi eest välja mõista elatise 185,27 eurot. Maakohus ei pidanud tagaseljaotsuse tegemisel kontrollima, kas riiklike peretoetuste maksmine jätkub ega tuvastama vastavaid asjaolusid, kui hageja sellele ise ei tuginenud. Maakohus sai tagaseljaotsuse tegemisel lähtuda hageja esile toodud asjaoludest ja hageja etteheited maakohtule ei ole põhjendatud.
- Vaatamata sellele tuleb maakohtu otsust muuta. Riiklike peretoetuste lõppemisega kui muutunud asjaoluga saab kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt ringkonnakohus arvestada. 9.
- Apellatsioonimenetluses ei vaidlusta pooled asjaolu, et hageja vajadused on kuus kokku 600,54 eurot, kuid ta ei saa alates 01.09.2024 enam lapsetoetust 80 eurot (
§ 17
alusel), samuti ei saa tema ema enam samast kuupäevast alates lasterikka pere toetust (
§ 21alusel).
Hageja sai tema isikukoodist nähtuvalt 31.03.2024 19-aastaseks ja talle maksti lapsetoetust kuni õppeaasta lõppemiseni 31.08.2024 (PGS § 24 lg 1). Seega on põhjendatud apellatsioonkaebuse väited, et hageja õigus saada lapsetoetust lõppes 31.08.2024 ja sellest tulenevalt ei ole võimalik samast ajast alates saada lasterikka pere toetust ka hageja emal (
§ 21lg 1 koosmõjus § 17 lg-tega 1 ja 2). Lapsetoetuse suurus oli 80 eurot kuus ja lasterikka pere toetuse hagejale langev 5
(6)osa 150 eurot kuus, kokku sai hageja toetusi 230 eurot. Nende toetuste lõppemisel on kostjale langev osa 115 eurot. 9.
- Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt ajavahemikul 01.09.2024–30.06.2025 välja mõista elatis 185,27 + 115 = 300,27 eurot .
- Elatise nõudes kannavad pooled oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud asjaolud.
- TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)