← Eesti

3-25-334/3

Obsah (4)§ 6§ 14§ 15§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-334 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Tao

) ei ole sätestatud teisiti.

  1. Taotleja soovib saada õigusabi kohtule kaebuse esitamiseks seoses talle politseiametnike poolt teenistusülesannete täitmisel väidetavalt õigusvastaselt tekitatud tervisekahjuga. Kohus nõustub maakohtuga, et taotleja esitatud andmete pinnalt väidab taotleja endale kahju tekkimist avalik-õiguslikus suhtes ning sellise kaebuse lahendamine ei ole tsiviilkohtu pädevuses.
  2. Küll ei ole esitatud andmete pinnalt üheselt selge, kas taotlejale on tekitatud kahju süüteomenetluses või haldusmenetluses. Maakohtu 10.02.2025 määruse p-s 1 on märgitud, et taotlejale tekitati tervisekahju tema vahistamisel. Kohus leiab, et kui taotlejale on tekitatud kahju tema suhtes süüteomenetluse toimingute läbiviimisel (nt tema vahistamisel kriminaalmenetluses), siis võib pädevaks kohtuks tema kaebuse läbivaatamisel olla maakohus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) kohaselt (SKHS § 17). Halduskohus on HKMS § 4 lg 1 kohaselt käesolevas asjas pädevaks kohtuks juhul, kui taotlejale on kahju tekitatud väljaspool süütemenetlust (nt taotleja kinnipidamisel korrakaitseseaduse § 46 alusel). See ebaselgus ei takista siiski taotleja riigi õigusabi taotluse lahendamist. Taotlejale riigi õigusabi korras määratud esindajal on võimalik täpsustatud teabe alusel hinnata, milline kohus on kaebuse menetlemiseks käesoleval juhul pädev.
  3. Tulenevalt

§ 6

lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 14

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majandusliku seisundi teatise (dtl 6-15) kohaselt on taotleja töötu ja tal puudub sissetulek. Taotlusest ei nähtu, et taotlejal oleks muid vabu vahendeid, mille arvelt ta saaks õigusteenustega kaasnevad kulud kanda. Taotleja viibib alates 22.10.2024 Tallinna Vanglas ning tema vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt oli perioodil 28.07.2024 27.11.2024 tema sissetulek 55 eurot ja 11 senti ning konto lõppjääk 27.11.2024 seisuga 13 eurot ja 4 senti. 7. Eelnevat arvestades puudub kohtul alus arvata, et taotleja omab raha määral, et tasuda õigusabi kulude eest. Samuti ei nähtu kohtule, et taotleja väidetud õigusrikkumise vaidlustamine oleks ilmselgelt perspektiivitu. Taotlus riigi õigusabi saamiseks taotleja kohtumenetluses esindamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus arvestab, et taotleja ei oma juriidilisi teadmisi ja on tõenäoline, et ta ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita ennast esindada. 2

(3)8.

§ 15

lg 5 järgi määratakse kindlaks

§ 8

kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt

§-le 16. Taotluse esitaja majandusliku seisu põhjal leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi

§ 8

p-s 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus praeguse määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117,

§ 6lg 1, § 7 lg 1 p 4).

  1. Taotleja soovib ka enda menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohus leiab, et taotlust ei ole selles osas võimalik käesoleval ajal lahendada ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Taotlejal on võimalik esitada taotlus enda menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks koos kohtule esitatava kaebusega.
  2. Määrus saata riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks taotlejale. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.