KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-14620 Tsi
(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 5.
§ 100
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
§ 100
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
- Eelistungil selgitatu kohaselt pooled ei vaidle, et hageja elab vastavalt lapsevanemate vahel sõlmitud kokkuleppele vähemalt alates 2024.a. aprillist mõlema vanema juures, selliselt, et kummagi vanema juures on hageja üle nädala.
- TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Hageja heitis kostjale ette, et kostja perioodil 01.11.2023 kuni 2024.a. aprillini hageja ülalpidamises ei osalenud. 25.11.2024 menetlusdokumendis märkis hageja seoses eelmiste perioodide võlgnevustega, et kuna kostja on võlgnevused tasunud, loobub ta pretensioonidest nende osas (kuni 01.04.2024). Seoses sellega jätab kohus rahuldamata nõude elatise väljamõistmiseks perioodi 01.11.2023 kuni 01.04.2024 eest.
- Riigikohus on selgitanud, et
§ 100
lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, ei esine juhul, kus kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (2-18-6491, p 13.1). Nimetatud eeldus kohaldub ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetavale elatisele (2-19-19160, p 15.4). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks 2 ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele
§ 100
lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (2-18-6491, p 13.3).
- Kohus tegi hagejale 05.11.2024 eelistungil ettepaneku tuua välja ja tõendada, kas ja millised on lapse vajadused, mis ei sõltu sellest, kus laps viibib ning mida kannab ainult lapse ema. Hageja nimetas viibimiskohast sõltumatu vajadusena kulutused treeningutele ja koolile, kuid selgitas samas, et laps hetkel trennis ei käi. Hagiavalduses koolile nimetatud kulu 150 eurot kuus hõlmas eelistungil selgitatu kohaselt varasemate treeningute maksumust ja ka kirjalikult esitatud täiendustes ei toonud hageja välja, et laps käesoleval ajal kuskil trennis käiks ega esitanud väiteid selle kohta, et lapsel käesoleval ajal oleksid ulatuslikumad vajadused seoses koolis käimisega, kui kõigil hagejaealistel lastel seoses tavapäraste koolitarvete ostmisega. Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab mõlema vanema juures võrdselt, tehakse ka vastavaid kulutusi koolitarvetele vajaduse tekkimisel võrdselt. Hageja ei ole välja toonud ühtegi lapse vajadust perioodist alates 2024.a. aprill, mille täitmiseks teeks kulutusi ainult ema.
- Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja ei ole lükanud ümber eeldust, et tema vajadused on kostjale langevas osas täidetud kostja poolt vahetult seoses sellega, et hageja elukoht on poole ajast kostja juures ning leiab, et alates 2024.a. aprillist
§ 100
lg 2 eelduseid, mille esinemisega seob seadus kohustuse anda ülalpidamist rahas elatise maksmise teel (so ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises), ei esine.
- Kohus jätab hagi rahuldamata.
- Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3