KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24

§ 119lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.T esitas Tallinna Vanglale 29.08.2024 kuriteokaebuse, milles palus algatada kriminaalasi, kuna vanglaametnik provotseeris teda ja lõi tema käed ukse vahele kinni. Tallinna Vangla jättis 17.10.2024 teatega nr 5-41/24/17234-2 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 198 lg 1 ja §199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse alustamata, sest asjaolude kontrollimisel ei ilmnenud ühtegi viidet, et ametniku tegevus vastanuks mõnele karistusseadustikus (KarS) sätestatud süüteokoosseisule (nt KarS § 291, § 324). Teates märgiti ka, et P.T 30.08.2024 pöördumise kahjunõuet puudutav osa on edastatud Tallinna Vangla õiguse valdkonnale.
2. P.T esitas Tallinna Halduskohtule 23.12.2024 kaebuse, mis oli vormistatud n-ö pealdisena Tallinna Vangla 17.10.2024 teatel nr 5-41/24/17234-2 ning mille kohaselt soovis kaebaja esitada kahjunõude 5000 eurot + 1700 eurot = 6700,77 eurot. Pealdises on viidatud ka menetluse lõpule 17.12.
3. 3-24-3504
4. Tallinna Halduskohus tagastas 02.01.2025 määrusega P.T kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kr

MS § 38 lg 1 p 1 järgi on kannatanul õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist ja KrMS § 38 lg 1 p 2 järgi on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse kaudu avalik-õiguslik nõudeavaldus KrMS § 225 lg-s 1 või § 240 p-s 4 sätestatud tähtaja jooksul. Vangla teatest nähtuvalt on kaebaja esitanud kahjunõude ning kahjunõuet puudutav osa on edastatud Tallinna Vangla õiguse valdkonnale. Vastuse saamisel on kaebajal võimalus seda vajadusel vaidlustada prokuratuuris.

1. P.T palub 02.01.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 02.01.2025 määrus. Kaebus 6700,77 euro suuruse hüvitise saamiseks tehti kriminaalasja alustamata jätmise sisu peale ja tegemist on haldusasjaga. Kui kohus leiab jätkuvalt, et kaebust ei saa haldusasjana menetleda, siis palub kaebaja saata asi prokuratuuri. Kaebaja ei saa prokuratuuri kaebust ise saata, sest ainus dokument on kohtu käes. Kaebaja esitas 04.02.2025 avalduses taotluse riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks ning leiab 19.02.2025 avalduses, et riigilõivu peaks kandma riik, kuna vaidlustatakse riigi tegevust ja kaebaja õigused jääksid maksejõuetuse tõttu kaitseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab minimaalselt vajalikul määral

§-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu puudub vajadus lahendada määruskaebuse täienduses esitatud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 6. Määruskaebuses toodut arvestades tuleb P.T 23.12.2024 kaebust mõista selliselt, et kaebaja soovis nõuda kriminaalmenetluse alustamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist (s.o kahju põhjustanud sündmuseks on Tallinna Vangla poolt kriminaalmenetluse mittealustamine). Kriminaalmenetluse alustamata jätmine mõnel KrMS § 199 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel on kriminaalmenetluse toiming, millega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (vt SKHS § 1 lg 3 ja § 4). Taotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses menetlusõiguse süülise rikkumisega (vt SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb SKHS § 14 lg 2 kohaselt esitada prokuratuurile. Prokuratuuri määrust on võimalik vaidlustada Riigiprokuratuuris (SKHS § 16 lg 1) ning Riigiprokuratuuri määrust vajaduse korral maakohtus (SKHS § 17 lg 1). Järelikult ei kuulu kriminaalmenetluste alustamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine

§ 4

lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning kaebus tagastati

§ 121

lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2024 määrus nr 3-24-289, p 7; 21.04.2023 määrus nr 3-23538, p 11; 11.01.2022 määrus nr 3-21-858, p 6; 08.07.2021 määrus nr 3-21-1184, p-d 5 ja 6). 7. Ringkonnakohus ei edasta P.T 23.12.2024 kahjunõuet ise prokuratuurile.

ei näe sellist kohustust ette ning avaldus vajab sisu poolest oluliselt täiendamist. Tallinna Vangla 17.10.2024 teade nr 5-41/24/17234-2 on kaebajale kättesaadav avaliku e-toimiku vahendusel ja vajaduse korral saab kaebaja halduskohtult taotleda ka kohtule edastatud originaaldokumendi tagastamist pärast vaidluse lõppemist. 8. Kuna Tallinna Halduskohtu 02.01.2025 määruses ei käsitletud riigi õigusabi andmisest keeldumist ja P.T ei olnud kaebuses riigi õigusabi taotlenud, siis loeb ringkonnakohus, et 04.02.2025 taotlus on esitatud seoses praeguse määruskaebemenetlusega. Taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. P.T on 2