Tsiviilasi nr 2-x-664x KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht x. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-x-664x Tsiviilasi B.D hagi

§ x mõttes; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest, st rikkumine ei ole

§ x lg x järgi vabandatav; x) hagejale on tekkinud kahju korterite x ja x taastamistööde ja saamatajäänud üüritulu näol (

§ x lg x,

§ x); 4) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ x lg 4). 15. Kostja on väitnud, et teostades oma korteris remonti ei saanud ta ette näha, et hagejal jääb saamata tulu. Riigikohus on varem saamata jäänud tulu nõude lahendamise kohta selgitanud, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 2x. juuni 20x. a otsus tsiviilasjas nr x-2-x-55-x, p x). Kostja leiab, et asjaolu, et hageja on esitanud üürilepingu, mis väidetavalt lõpetati x. mail 20x, ei tõenda asjaolu, et hagejal oli kavatsus ja ka võimalus edaspidiselt korterit välja üürida ja sellelt tulu teenida. Kohus leiab, et tegemist on ahiküttega majaga ja hageja teenis üüritulu ja see on tõendatud tunnistaja K. A. ütlustega, kes enne kostja majja elama asumist oli seal üürnik ja 20x oli külas hagejal ja nägi, et ahi oli katki, dušši kabiini uks ei käinud kinni ja toa uksed ei läinud kinni. K. A. ütles, et ise on erialalt kokk, kuid silmaga vaadates on põrandad on kaldu. Asjaolu, et sai kohtusse tunnistama tulles hagejalt sõidukulude hüvitamist ei muuda olematuks vande alla antud ütlusi. Kavatsust eluruum välja üürida on hageja hagiavalduses põhjendanud üüritulu saamata jäämisega, mis Tartu tingimustes on kohtu arvates mõistlik ja menetluses ei ole kostjale hageja soov mitte kuidagi teadmata. Kostja teadis seda, et oma remonttöödega muudab ta oma korteris ruumilahendust. Teadis ka üürniku olemasolust ka seetõttu, et oli tekitatud veekahju. Kostja ehitamise käigus toimunud vajumistele ja tekkinud kahjule juhtis tähelepanu ka hageja. Mis puutub võimalust, siis jah - siin saab lähtuda põhimõttest, et olukorra vaidlus peaks olema selgeks vaieldud ja edasine kahjustamine vajumise näol peatatud, kütmisvõimalus taastatud ja siis on mõistlik otstarbekohast kasutust eeldada. Kavatsuse kohta võib ka teisiti arutleda, et üürida saaks ka perioodiks, kus kütteperioodi ei ole. Kohus osundab see ei ole antud asjas oluline. Korter on eelkõige eluase ja see peab vastama teatud miinimumnõuetele ja antud juhul ei ole need nõuded täidetud. Kohus arvestab 8 veelekete osas

§ x alusel kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel ja piirab

§ x lg x alusel kahju hüvitamist x % ulatuses. Seega kuulub hagi rahuldamisele 90 % ulatuses. Ekspert on leidnud, et kahju on materjalide ja tööde teostamisega ca x 000 eurot. Hageja leiab, et korteris x kostja tegevuse tagajärjel tekkinud puuduste likvideerimiseks kulub x x eurot. Saamata jäänud üüritulu 24 kuu eest on 4x eurot. Korteris x uue dušikabiini paigaldamisele kulub 4x,80 eurot. Ekspertiisi maksumus oli 60 eurot. Kokku on seega hageja kandnud kahju x 547,08 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja x 992,x eurot (90% x 547,08 eurost). 16. Hageja viivisenõude osas kohus märgib, et kostja ei ole viivise arvestuse (sh viivise arvestamise alguskuupäeva) osas vastuväiteid esitanud.

§ x lg-te x ja 2 alusel on põhjendatud hageja nõue seadusjärgse viivise väljamõistmiseks alates sellest, kui hageja kostjale oma nõudest teatas kuni hagi esitamiseni. Arvestades põhinõude rahuldamist 90% ulatuses, kuulub ka viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus vähendab viivise arvestamise aluseks olnud võlasummasid ja seega ka hageja viivisenõuet x% võrra. Seega kohus rahuldab hageja viivisenõude 808,89 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 90% ulatuses, siis jäävad poolte menetluskulud TsMS § x lg x alusel 90% ulatuses kostja kanda ja x% ulatuses hageja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad TsMS § x lg-te x ja 2 alusel 90% ulatuses kostja kanda ja x% ulatuses tema enda kanda.
2. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku x x, 82 eurot (sh käibemaks), riigilõiv 700 eurot ja ekspertiisikulu x eurot. Hagejat esindas kuni x. märtsini 202x vandeadvokaat I.L tunnitasuga x eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga x eurot), kelle ajakulu oli kokku 45,4 tundi. Alates x. aprillist 202x esindas hagejat vandeadvokaat Andi Tubin tunnitasuga x eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga x eurot), kelle ajakulu oli kokku 26 tundi ja x minutit (2x tundi ja 22 minutit + 4 tundi ja 50 minutit).
3. Kostja on leidnud, et ekspertiisi kulu vähemalt x% ulatuses temalt välja mõista ei ole põhjendatud, ekspertiis sisaldab korteri x ümberehitustööde nimekirja ning kulu, mida polnud küsinud ei hageja, kostja ega kohus. Selle kokku kirjutamisele ning hinnavõrdlusele kulus eeldatavasti tunde. Kohus leiab, et ekspertiis on kindlaks teinud, kostja ebaprofessionaalse ehitamise tulemusena on tekkinud hageja kahju ja seda just lae vajumise tulemuse ja võimaliku edasise kahju ärahoidmine on ülevaatlik ja ekspert on andnud suunise, mida edaspidi järgida. Kohus leiab, et kostja vastuväide ekspertiisi kulu osas ei ole põhjendatud. Ekspertiisi käigus on korduvalt just kostja esitanud taotlusi, mis on ekspertiisi läbiviimist pidurdanud, s.o kaebusi eksperdi tegevuse peale, soovinud teda taandada. Kostja on oma omandi võõrandanud. Ekspert ise on taotlenud täiendavaid materjale ja juurdepääsu võimaldamist. Kaasatud on kolmas isik hageja poolel, kirjavahetus (II kd tl x-x). Kohus leiab, et ekspertiisikulu x eurot on põhjendatud menetluskulu.
4. Samuti on leiab kostja, et hageja õigusabikulud on ebamõistlikud ja põhjendamatud ning ei ole kogu ulatuses vajalikud. Sealjuures juhib kostja tähelepanu, et hageja teise esindaja töömaht on peaaegu pool esimese esindaja töömahust, kuigi teine esindaja osales kohtumenetluses kõigest ca pool aastat, mis on oluliselt vähem kui seda oli esimene esindaja. Kostja leiab, et ilmselgelt on hageja teise esindaja töömaht ülepaisutatud ja ei ole põhjendatud ega vajalik sellises ulatuses välja mõista. Kohus, hinnates asja keerukust ja mahtu, aga arvestades ka menetluse kestust, leiab, et hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat I.L-i ajakulu on põhjendatud x tunni ulatuses, ja hageja lepingulise esindaja 9 vandeadvokaat Andi Tubina ajakulu on põhjendatud x tunni ulatuses. Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määrad on õigusteenuse keskmist hinda arvestades põhjendatud. Seega leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud kokku euro 85x euro ulatuses (x tundi x x eurot tunnis = 5460 eurot + x tundi x x eurot tunnis = x eurot).
5. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud ulatuses. Seega, arvestades eeltoodud põhjendusi määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks x 2x eurot (700 eurot + x eurot + 85x eurot).
6. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud x,70 eurot. Kostjat esindas menetluses HUGO.legal jurist Agu Eichenbaum. Kostja ei ole eraldi välja toonud lepingulise esindaja tunnitasu määra ega ajakulu. Arvestades esindaja poolt asjas tehtud menetlustoiminguid, on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab kosja menetluskulude rahaliseks suuruseks x,70 eurot.
7. Kolmanda isiku menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu x,80 eurot. Kolmandat isikut esindas menetluses vandeadvokaat Tarmo Pilv tunnitasuga x eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga x eurot), kelle ajakulu oli x,8 tundi (toimikuga tutvumine, dokumentide läbitöötamine, taotluste ja vastuste koostamine, ekspertiisi tegemise juures viibimine, kohtuistungil käimine). Eksperdiarvamusest nähtub, et kolmanda isiku esindaja osales
8. paikvaatlusel, samuti
9. novembril 202x toimunud kohtuistungil (2 tundi ja 5 minutit). Kolmas isik kaasati menetlusse alles ekspertiisi tegemise ajal. Arvestades tema esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, loeb kohus kolmanda isiku lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks x tunni ulatuses. Tema tunnitasu määr on õigusteenuse keskmist hinda arvestades põhjendatud. Seega määrab kohus kolmanda isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks x eurot (x tundi x x eurot tunnis).
10. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud x 008,80 eurot (90% x 2x eurost). Hagejalt tuleks mõista kostja kasuks välja menetluskulud x,07 eurot (x% x,70 eurost). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud x 878,7x eurot (x 008,80 eurot x,07 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud x eurot (90% x eurost).
11. Vastavalt TsMS § x lg-le 4 märgib kohus hageja ja kolmanda isiku taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist

§ x lg x teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 10