KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 07.02.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-216 N.Q kaebus tunnista

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei saa määruskaebust esitada (

§ 119lg 1 kolmas lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.Q esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2, mis lubab vanglal kinni pidada raha, mis on saadetud kinnipeetavale vanemate või tuttavate poolt. Riik sekkub kaebaja ja pere vahelisse rahalisse suhtesse, millega kaebaja ja tema vanemad ei ole nõus. Vanemad saadavad raha vanglasse konkreetsete asjade ostmiseks, sh toit ja hügieenivahendid. Kaebaja ei vaidlusta sätet, mis lubab kinni pidada vanglas töö eest saadud palka. Põhiseadusevastaseks tunnistamine oleks preventiivse mõjuga.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 06.02.2025 määrusega kaebuse ning jättis menetlusabi taotluse rahuldamata. Normi põhiseadusvastaseks tunnistamist on võimalik nõuda üksnes kaebuse lahendamise raames. Ka peale kaebuse käiguta jätmist ei ole kaebaja esitanud kaebust, mille raames oleks võimalik hinnata kaebaja nimetatud normi põhiseaduspärasust. 3-25-216 Halduskohtul ei ole pädevust hinnata õigusnormide põhiseaduspärasust abstraktse normikontrolli vormis, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1 kohaselt lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2). Seega ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale.

Kaebaja on esitanud 28.01.2025 kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „riigi õigusabi andmise taotlus“. Arvestades, et N.Q toob taotluses välja, et soovib enda vabastamist riigilõivu tasumisest, ei käsitle kohus kõnealust taotlust kui taotlust riigi õigusabi saamiseks. Kuivõrd kohus tagastab N.Q kaebus, tuleb kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks jätta rahuldamata (

§ 110lg 1 p 1 ja § 111 lg 3).

1. N.Q esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 06.02.2025 määrus, vabastada kaebaja lõivust, võtta kaebus menetlusse ja saata esimese astme kohtusse menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt omaks õigusvastasuse tuvastamine preventiivset mõju. Õigusvastaseid olukordi peab saama lahendada enne kahju või õigusrikkumise tagajärgede tekkimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
3. Halduskohus leidis õigesti, et õigusnormi põhiseadusvastaseks tunnistamise taotlust ei saa halduskohtule esitada, ilma et kohtule oleks esitatud mõni

§-s 37 nimetatud põhinõue. Kohus saab hinnata üksnes põhinõude lahendamisel asjassepuutuva õigusnormi põhiseadusele vastavust ja jätta selle põhinõude rahuldamise korral asjas kohaldamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

6.

§ 5

lg 1 p 6 ja § 37 lg 2 p 6 annavad halduskohtule iseenesest volituse teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-231578, p 10, määrus asjas nr 3-3-4-2-13, p 15). Ennetava tuvastuskaebuse esitamise võimalus on

§ 38lg 4 ning § 45 lg-te 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt siiski erandlik.

Isikul ei saa olla põhjendatud huvi avaliku võimu tegevusega kaasneva mistahes ebamugavuse ennetavaks vältimiseks. Haldustegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud preventiivse kaebuse puhul peab isikul näiteks olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu otsus nr 3-17-749/24, p 11). Tegemist peab olema isiku õiguste tugeva riivega ning isikut peavad õigusnormi kehtimise korral ähvardama tõsised tagajärjed, nt süüteomenetlus või muu äärmiselt koormav tagajärg. Siinsel juhul ei viita miski sellele, et vanemate poolt kaebaja isikuarvele raha kandmise korral oleks kinnipidamiste tagantjärele kaebusega vaidlustamine väga koormav või muul viisil ilmselgelt ebamõistlik. Raha, mida kinni peetakse, ei ole eeldatavasti suur ning kinnipidamise peale esitatud kaebuse rahuldamise korral saab isik raha tagasi. Seega on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi üldises korras, üldjuhul tühistamis- ja kohustamiskaebusega ning preventiivse tuvastamiskaebuse esitamine pole siinsel juhul lubatav. 2

§ 121

lg 1 p 1 alusel kaebuse tagastamise korral tuleb kaebuse pealt tasutud riigilõiv tagastada (

§ 104

lg 5 p 2) ning kohtul ei oleks alust nõuda tasumata jäänud riigilõivu kaebajalt välja asja kaebuse tagastamise määruses vastavalt

§ 109lg 3 esimesele lausele.

Seepärast oli menetlusabi taotluse lahendamine praeguses menetluslikus olukorras eesmärgipäratu ja taotlus oleks tulnud jätta läbi vaatamata. Siiski ei riku menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine kaebaja õigusi. 8. Neil kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3