) § 73 lg 3 p 6 alusel. 6. Rahandusministeerium teavitas 29.10.2019 kirjaga nr 12.2-1/6151-5 Integratsiooni Sihtasutust, et lõpetab
lg 3, § 73 lg 3 p 6, § 205 lg 4 p 1 ning § 206 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel järelevalvemenetluse. Kirjas toodi välja, et tegelikult oli riigihanke alusdokumentides (RHAD) kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel antud kõige suurem arv punkte OÜ AlfaOmega Communications pakkumusele ning RHAD kohaselt pidi hankija tunnistama nimetatud pakkumuse edukaks. Seepärast ei olnud 25.09.2019 tehtud edukaks tunnistamise otsus lisaks selles esinevatele põhjendamispuudustele (otsuse formaalne õiguspärasus) ka materiaalselt (sisuliselt) õiguspärane (p 3.15). 7. OÜ Alfa-Omega Communications esitas 21.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Integratsiooni Sihtasutuselt välja kahjuhüvitise 65 503,60 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel õiglase hüvitise ning viivise väljamõistetavalt summalt alates otsuse tegemise päevast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Rahandusministeerium tuvastas järelevalve käigus, et hindamiskomisjon tegi punktide liitmisel matemaatilisi vigu, ning et tegelikult oli RHAD-s kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel antud kõige suurem arv punkte kaebaja pakkumusele nr 232985 ja riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi hankija tunnistama nimetatud pakkumuse edukaks. Hanke tegelik võitja oli kaebaja. Kui hankija oleks taganud hindamispunktide korrektse liitmise, oleks hankeleping sõlmitud kaebajaga. Kuna leping jäi sõlmimata, jäi kaebaja ilma tulust, mille hüvitamist ta nõuab
Kui vastustaja oleks 25.09.2019 teinud õiguspärase otsustuse ja tunnistanud kaebaja pakkumuse edukaks, pidanuks seaduse alusel ja saanuks hanketingimuste kohaselt sõlmida hankelepingu kaebajaga. Seda sõltumata enne ja pärast nimetatud kuupäeva asetleidnud muudest asjaoludest. Et vastustaja oli sunnitud hankemenetluse kehtetuks tunnistama, on ainult selle asjaolu tagajärg, et kaebaja pakkumus jäi õigusvastaselt edukaks tunnistamata. Kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vaidlustamine, arvestades hanke ajalist eesmärki, ei oleks ühelgi juhul võimaldanud saavutada hanke sisulist eesmärki, ei võimaldanud vaidlustamine käesoleval juhul vältida kahju tekkimist. Kui menetluse käigus peaks osutuma keeruliseks täpse kahju välja arvutamine, palub kaebaja mõista välja mõistlik kahjutasu kohtu äranägemisel (VÕS § 127 lg 6). 8. Integratsiooni Sihtasutus palus jätta kaebuse rahuldamata. Ükski norm ega normi eelduste kogum ei võimalda kaebaja poolt nimetatud hüvitise väljamõistmist vastustajalt, kuna kaebajal ei ole kahju hüvitamise nõuet
S §-de 7 ja 8 alusel. Kaebaja nõue on ebaselge, sisustamata ja tuleb seetõttu tagastada HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole tõendanud ühegi RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud eelduse täidetust ega ka nõude esitamist välistavate piirangute puudumist. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud, kuna oletuslik on kaebaja seisukoht, et juhul, kui vastustaja oleks teostanud korrektse hindamispunktide liitmise, oleks hankeleping sõlmitud kaebajaga. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit sellise väite tõendamiseks. Kaebaja ei esitanud vaidlustust hankija 25.09.2019 otsusele, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebaja hinnangul 25.09.2019 otsus kaebaja õiguseid ei rikkunud. Ajal, mil Rahandusministeerium teatas 14.10.2022 juhtumipõhisele järelevalvemenetlusele üleminekust, oli möödunud oluline aeg hanke viitenumbriga 212150 lepingujärgse täitmise ajast, mistõttu oli vastustaja sattunud olukorda, kus RHAD-le vastava hankelepingu sõlmimine ja täitmine oli muutunud võimatuks. Sellest lähtuvalt ei jäänud muud üle, kui tunnistada hange nr 212150 kehtetuks
Hankijal on lai otsustusruum hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Objektiivne on ka asjaolu, et vaidlustuste tõttu võib hankelepingu sõlmimine viibida seni, kuni RHAD-le vastava hankelepingu sõlmimine muutub võimatuks. Viidatud olukord realiseerus Õppekeskus OÜ vaidlustuse ning Rahandusministeeriumi poolt järelevalvemenetluse algatamise tõttu. Vastustaja ei sõlminud menetluse tulemusena hankelepingut mitte ühegi menetluses osalenud ettevõtjaga. Seega on ekslik ja otseselt ebaõige kaebaja väide, et hanke võitja oli kaebaja. Vastustaja 25.09.2019 otsus ei saa olla kahju hüvitamise nõude aluseks, kuna avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kahju tekkis avaliku 3
S § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel.
lg 6 näeb ette kahju hüvitamise olukorras, kus sõlmitud on hankeleping, kitsendades kahju hüvitamise taotlemist veel seeläbi, et eelnevalt peab puudutatud isik õigeaegselt 4
sätestab kahju hüvitamise erikoosseisu, mööndes teatud tingimustel õigust esitada hankija vastu nõue pakkumuse esitamisega seotud kulude hüvitamiseks. Üldreeglina ei ole pakkujatel õigus taotleda hankijalt pakkumuse esitamisega seotud kulude hüvitamist, välja arvatud juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid, sealhulgas tunnistas riigihanke põhjendamatult kehtetuks, ja ilma rikkumiseta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline. Erinevalt
lg-st 6 hõlmab
ka olukordi, kus hankelepingu sõlmimiseni ei ole jõutud ‒ näiteks on hankija enne hankelepingu sõlmimist hankemenetluse kehtetuks tunnistanud.
regulatsiooni tuleks tõlgendada selliselt, et üheks kahju hüvitamise koosseisuks on
lg 6 ning kui hankelepingut ei ole sõlmitud, saab pakkuja taotleda üksnes pakkumuse esitamisega seonduvate kulude hüvitamist
Kui ka
on käsitatav eraldiseisva materiaalõigusliku nõude alusena, kohalduvad ka sellele
lg 6 eeldused, s.t hankija otsuste eelnev
kohane vaidlustamise nõue. Puudub alus eeldada, et seadusandja on soovinud
alusel luua sisuliselt kaks erinevat menetlust, kus isiku võimalused
alusel kahjunõude esitamisel oleksid rohkem piiratud võrreldes sellega, kui isik pöördub otse kohtu poole. Seega välistab hankija otsuste vaidlustamata jätmine kahju hüvitamise taotluse sisulise läbivaatamise ja rahuldamise analoogselt
S ja HKMS regulatsioonist. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust, ei ole kaebajale kahju RVastS mõttes tekkinud. Kaebaja on väitnud temale kahju tekkimist seoses pakkuja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasusega ‒ MTÜ Reinar Halliku Korvpallikooli asemel tulnuks edukaks tunnistada kaebaja pakkumus. Ent hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega on kaebaja nõude õiguslik alus ära langenud. Pärast hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumist ei saa olla ühelgi hankes osalejal nõudeõigusi hankija vastu, sh õigust nõuda hankelepingu sõlmimist ning õigustatud ootust hankelepingu täitmisest saadavale tulule. Kaebajale saamata jäänud tulu kompenseerimiseks puudub õiguslik alus, kuna hankemenetlus jäi pooleli ning kellelegi väljamakseid ei tehtud. Keegi ei saanud õigusvastaseid eeliseid. Ainus võimalus vastava nõudeõiguse tekkimiseks olnuks vaidlustada
-s sätestatud korras hanke kehtetuks tunnistamise otsus, mida kaebaja aga ei teinud. Kaebaja on väitnud, et hanke kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamine ei oleks andnud tulemusi, kuna hankelepingu täitmise periood oleks saanud tõenäoliselt vaidluse toimumise ajal läbi. See aga pole määrav. Oluline on, et tähtaegselt esitatud vaidlustuse raames oleks VAKO saanud kontrollida, kas hankija teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt ‒
annab hankijale võimaluse hankemenetlus kehtetuks tunnistada ning hankijal on selles oluline kaalutlusruum (vt
Muu hulgas võib hankija tunnistada hankemenetluse kehtetuks põhjusel, et hankija on ise on teinud vigu ning vigade kõrvaldamise tõttu võib hankelepingu sõlmimine viibida seni, kuni RHAD-le vastava hankelepingu sõlmimine muutub võimatuks. Seega asjaolu, et vale pakkuja on edukaks tunnistatud, ei tähenda, et ka hanke kehtetuks tunnistamine oli õigusvastane. Praeguses menetluses aga ei saa enam asuda hindama, kas hankija on hankemenetluse õiguspäraselt või õigusvastaselt kehtetuks tunnistanud ja sellest tulenevalt, kas hankija oleks pidanud kaebaja edukaks tunnistama ja temaga lepingu sõlmima. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise haldusakt on jõustunud ning seda pole ettenähtud korras vaidlustatud. Möödunud on ka 3-aastane tuvastamisnõude esitamise tähtaeg, kui ka asuda seisukohale, et kaebajal oleks võimalik taotleda kahju hüvitamist RVastS ja HKMS alusel. Seega tuleb jätta kaebus rahuldamata põhjusel, et kaebajale pole
ega RVastS mõttes kahju tekkinud. Saamata jäänud tulu kompenseerimist ei saa pidada põhjendatuks olukorras, kus hankelepingut ei sõlmitud ühegi pakkujaga, kaebaja 5
kohaselt võib pakkuja nõuda pakkumuse esitamisega seotud kulude hüvitamist, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid, sealhulgas tunnistas riigihanke põhjendamatult kehtetuks, ja ilma rikkumiseta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline. Vaidlust ei ole, et tulenevalt hindepunktide valest kokku arvutamisest tunnistas hankija edukaks vale pakkuja ‒ edukaks oleks tulnud tunnistada kaebaja. Ka vastustaja on 16.03.2020 menetlusdokumendis kinnitanud, et ei lükka ümber Rahandusministeeriumi järeldust, et riigihankes nr 212150 arvutati hindepunktid valesti kokku ning hanke alusdokumentide kohaselt pidanuks hankija 25.09.2019 otsusega edukaks tunnistama kaebaja pakkumuse eeldusel, et kaebaja suhtes ei oleks esinenud
Vastustaja pole välja toonud, et kaebaja suhtes esineks mõni
Seega on tõendatud, et vastustaja rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid. Ühe näitena, kuidas hankija võib riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid rikkuda, on see, kui hankija tunnistab riigihanke põhjendamatult kehtetuks. See aga pole
kohustuslik element, see võib olla üheks viisiks, kuidas hankija on riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid rikkunud. Kohtu arvates on
kohaldamise eeldused võrreldes
lg-ga 6 leebemad, st nõude sisulise läbivaatamise ja rahuldamise eeldus ei ole, et pakkuja oleks hankija vastavad otsused vaidlustanud. Nõutav on, et pakkuja tõendaks, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid ja rikkumiseta oleks pakkujaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline. Siinsel juhul on pakkuja tõendanud, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid ja on tõenäoline, et hankeleping oleks sõlmitud just kaebajaga, kuna tema esitas majanduslikult soodsaima pakkumuse. Hüvitamisnõue tuleks jätta rahuldamata siis, kui oleks ilmselge, et hankijal ei olnud muud valikut, kui hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Praegu seda väita ei saa, sest ka oktoobri keskpaigas, mil hankijale sai teatavaks punktide vale kokkulugemine, oleks hankija jõudnud teha uue edukaks tunnistamise otsuse ja teoreetiliselt sõlmida lepingu kaebajaga. Hankeleping oleks olnud täidetav ka juhul, kui tegevustega oleks alustatud näiteks novembri alguses. Kuna hankija tehtud vead olid olulisteks põhjusteks hankelepingu sõlmimise venimisel ja seetõttu hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel, on
regulatsiooni ja selle aluseks oleva Euroopa Liidu õiguse mõttega kooskõlas hüvitada pakkujale hankija tegevuse tulemusel tekitatud kulud, mis seonduvad pakkumuse esitamisega. Kaebaja on välja toonud, et pakkumuse koostamise kulud olid 3169,46 eurot. Kulud seonduvad peamiselt kaebaja töötajate, kes valmistasid ette pakkumuse esitamist, töötasudega. Kaebaja saab nõuda töötajate palgakulude hüvitamist. Kaebaja töötundide arvestus on mõnevõrra hinnanguline, kuna täpselt ei ole võimalik kontrollida ega tõendada, kui palju tööajast kulus just konkreetse pakkumuse tegemisele. Hinnata saab seda, kas taotletud kulud on eeldatavat töömahtu arvestades mõistlikud. Ehkki töötunde on nelja töötaja peale kokku 278, mis on suur hulk, on nõude summa tervikuna mõistlik ja põhjendatud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista pakkumuse esitamisega seotud kulud 3169,46 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3- 3-1-66-14, p 19). Kaebaja on taotlenud viivise määramist alates kohtuotsuse langetamisest, s.o 27.04.2023. 6
Nimetatud asjaolule viitas vastustaja ka 23.03.2023 vastuväite p-des 35‒38, kuid halduskohus ei ole ühtegi vastustaja vastuväidet käsitlenud, rikkudes oluliselt põhjendamiskohustust. Kui asuda seisukohale, et kaebaja täiendas oma 16.03.2023 menetlusdokumendis esitatuga kaebust, siis eksis halduskohus kaebuse rahuldamisel eelduste kontrolli osas, kuna kaebuse rahuldamiseks
alusel ei ole täidetud selleks vajalikud eeldused: 1) pakkuja peab tõendama, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid; 2) pakkuja peab tõendama, et ilma rikkumiseta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline; 3) pakkuja poolt esitatud pakkumuse ettevalmistamise ja riigihankes osalemisega seotud kulud peavad olema mõistlikud. Need eeldused ei ole täidetud. Esiteks ei ole vastustaja rikkunud riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid, sh tunnistanud riigihanget põhjendamatult kehtetuks. Eksimused hankemenetlustes on tavapärased ja selle tarbeks ongi ette nähtud vaidlustusmenetlus ning Rahandusministeeriumi järelevalve algatamise võimalus. Teiseks on vastustaja põhistanud, et hankelepingu sõlmimine kaebajaga ei oleks olnud tõenäoline. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Hankemenetlus tunnistati kehtetuks põhjusel, et Rahandusministeeriumi poolt teavituste edastamise ajaks oli juba möödunud oluline aeg hanke lepingujärgse täitmise ajast (mis oli ette nähtud ajavahemikus oktoober‒detsember 2019). Seega oli RHAD-le vastava hankelepingu sõlmimine ja täitmine muutunud võimatuks. Olenemata sellest, millise pakkuja oleks vastustaja 25.10.2019 otsusega edukaks tunnistanud, ei oleks vaidlusaluses hankemenetluses erinevate kaebuste hulga (3 kaebust) tõttu ajalises raamis kuidagi lepingusse jõutud. Ka mitte siis, kui 25.09.2019 otsusega oleks edukaks tunnistatud kaebaja. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et temaga lepingu sõlmimine poleks olnud tõenäoline. Seega on kohus oluliselt eksinud otsuse p-s 18 esitatud seisukohas, kus väidab, et kaebaja on tõendanud, et hankelepingu sõlmimine temaga oleks olnud tõenäoline. Kohus ei viita seejuures ühelegi tõendile. Isegi kui vastustaja oleks 16.10.2019 võtnud järelevalvemenetluse soovitust kuulda ja tunnistanud kohe kehtetuks 25.09.2019 otsuse, siis: 1) oleks selline otsus jõustunud pärast 10päevast vaidlustustähtaega, s.o 26.10.2019; 2) alles otsuse jõustumise järgselt oleks vastustaja saanud viia läbi uue hindamise ning teha uue otsuse; 3) eeldusel, et ka see oleks tehtud tervikuna ühe päeva jooksul ja sellest pakkujaid ka teavitatud, oleks ka nimetatud otsus jõustunud pärast 10-päevast vaidlustustähtaja möödumist, s.o mitte enne kui 06.11.2023; 4) lisaks oleks sellisele otsusele kohaldunud lepingu sõlmimise ooteaeg 14 päeva, mistõttu ei oleks saanud lepingut sõlmida enne kui 11.11.2019. Kaebaja pakkumise ajakava kohaselt oleks pidanud nimetatud kuupäevaks juba olema korraldatud 3 suurüritust ning lepingu täitmise perioodist oktoober‒detsember 2019 oli juba möödunud 50% ajast. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust, sest kohtuotsusest ei nähtu, miks kohus ei ole antud küsimuses ühtegi vastustaja põhistust ega tõendit arvesse võtnud. Tõenäosuse hindamisel 7
Kaebaja tugines alternatiivselt
§-le 217, kuid seda vaid juhul, kui kahju jääks hüvitamata. Kaebaja ei nõustu kohtu järeldusega otsuse p-s 15, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamise välistab analoogia
Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vaidlustamine ei oleks viinud hankelepingu sõlmimiseni. Kohtu tõlgenduse kohaselt pidanuks kaebaja igal juhul kulutama raha riigilõivudele ja õigusabile selleks, et tuvastada vastustaja otsuste õigusvastasus, kuigi
Hankelepingu sõlmimise võimalus oli aga antud asjas välistatud, kuna menetlus lõpetati hankija poolt viimasel hetkel, kui hanke eesmärki arvestades oleks veel saanud lepingu sõlmida.
ei keela ettevõtja õigust nõuda sellise tulu väljamõistmist hankijalt, mida ta oleks saanud, kui hankija ei oleks oma õigusvastaste otsustega muutnud hankelepingu sõlmimise ise võimatuks.
Konkreetse ettevõtja kahju põhjustab lepingu sõlmimata jätmine just temaga. Ettevõtjal ei ole kahju tekke seisukohast vahet, kas hankeleping sõlmiti või mitte kellegi kolmandaga. Käsitlus, et kui hankelepingut ei sõlmitud, ei ole kellelegi kahju tekkinud, on loogikavastane, sest sel juhul saaks väita ka seda, et õigusvastaselt käitunud hankija hoidis ära kahju tekkimise. 12. OÜ Alfa-Omega Communications palub 11.08.2023 vastuses jätta vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vale on vastustaja seisukoht, nagu oleks oktoobris 2019 tekkinud olukord, kus hankelepingu sõlmimine oli muutunud võimatuks. Ei olnud 3 erinevat kaebust, vaid 2 isikut ‒ kaebaja ja Õppekeskus OÜ, kes esitasid vaidlustuse ja järelevalve taotluse. Järelevalvemenetluse alustamisel loobus Õppekeskus OÜ vaidlustusest. Järelevalve taotluse esitas ka kaebaja. Seega oli 2 taotlust järelevalvemenetluse alustamiseks ning 1 juhtumipõhine järelevalvemenetlus. 8
annab hankijale võimaluse hankemenetlus kehtetuks tunnistada ning hankijal on selles oluline kaalutlusruum (
Muu hulgas võib hankija tunnistada hankemenetluse kehtetuks põhjusel, et hankija ise on teinud vigu, mille kõrvaldamise tõttu võib hankelepingu sõlmimine viibida seni, kuni RHAD-le vastava hankelepingu sõlmimine muutub võimatuks. Vastustaja on läbivalt selgitanud ja tõendanud, et hankelepingu sõlmimine kaebajaga ei oleks olnud tõenäoline. Ühelgi ettevõtjal ei saa olla õigustatud ootust hankemenetluse tulemusel hankelepingu sõlmimiseks. Olukorras, kus hankija hanke tulemusel ühtegi lepingut ei sõlmi ja tunnistab hanke õiguspäraselt ja kehtivalt kehtetuks, ei saa kellelegi kahju tekkida. Hankemenetluses on ainult üks kehtiv ja õiguspärane otsus, s.o 25.10.2019 otsus menetluse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole seda otsust vaidlustanud. Seega ei eksisteeri ühtegi otsust, mis oleks õigusvastane ja mis rikuks kaebaja õiguseid. Nii ei ole eeldused kahju hüvitamiseks täidetud. Halduskohtu poolt analoogia kohaldamine (
S alusel kahju hüvitamise nõude asjaolu esinemist.
lg 9 kohaselt tuleb erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtuda hanketeates esitatust. Hanketeates oli määratletud lepingu täitmise tähtaeg 31.12.2019, riigihanke alusdokumentides oli ette nähtud konkreetne lepingu täitmise vahemik. Seega on ebaõiged kõik kaebaja väited sellest, et hankelepingu täitmine oleks saanud toimuda mistahes muul ajal. Kaebaja väidet, et hankelepingu täitmise tähtaeg oli määratud eelduslikult, ei toeta RHAD-s sätestatu ega ka 9
lg 6, sest see on kohaldatav pärast hankelepingu sõlmimist (mida siinsel juhul ei toimunud) ning teiseks on tegemist vaidlustuskomisjoni pädevusnormiga. Kaebaja sai kahju hüvitamist nõuda aga n-ö üldises korras
S-i ja HKMS-i alusel. RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks esmaste õiguskaitsevahendite ammendumine (vrd
Kaebaja väitel tekitati talle kahju hankija 25.09.2019 õigusvastase otsusega (dtl 14 jj, millega tunnistati edukaks pakkujaks vale pakkuja), mitte hankija 25.10.2019 hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsusega (dtl 21 jj). Puudub vaidlus, et kaebaja ei vaidlustanud hankija 25.09.2019 otsust vaidlustuskomisjonis. Puudub ka vaidlus, et Rahandusministeerium tuvastas järelevalve käigus, et tegelikuks edukaks pakkujaks oleks pidanud olema kaebaja (vt Rahandusministeeriumi 29.10.2019 järelevalvemenetluse lõpetamise teade, dtl 6 jj). Seega on tõenäoline, et kui kaebaja oleks hankija 25.09.2019 otsuse vaidlustuskomisjonis vaidlustanud, oleks ta saanud kahju vältida. Seisukoht, et riigihankemenetluses ei hüvitata primaarnõuete esitamata jätmisel kahju, on kooskõlas ka Euroopa Liidu hankemenetluse alusnormidega ja asjakohase kohtu- ning vaidlustuskomisjoni praktikaga.1 Seetõttu on halduskohtu lõppjäreldus, et esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine välistab kaebaja hüvitamisnõude rahuldamise, õige.
Selline taotlus on halduskohtule alternatiivse nõudena esitatud 16.03.2023 menetlusdokumendi leheküljel 2 (dtl 134). 18.
eesmärk on hüvitada pakkujale üksnes pakkumise koostamisega ja hankemenetluses osalemisega seotud kulud, mille ta tegi hankelepingu sõlmimis lootuses, ent mis muutusid tarbetuks hankija õigusvastase tegevuse tõttu, samas kui hankija õiguspärase tegevuse korral oleks olnud tõenäoline hankelepingu sõlmimine just selle pakkujaga. Tegemist on
suhtes erinormiga ja väga piiratud hüvitamise nõudeõigusega, mille 1 Mari Ann Simovart, Mart Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019. Lk 1157, 17. 10
alusel esitatud hüvitamisnõude rahuldamise eelduseks üksnes see, et pakkuja on tõendanud esiteks, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid ja teiseks, et selle rikkumiseta oleks olnud tõenäoline temaga hankelepingu sõlmimine.
ei viita pakkujale kulude hüvitamise muudele eeldustele, eelkõige sellele, et pakkuja on eelnevalt vaidlustanud hankija otsuse, milles riigihangete korraldamist reguleerivaid sätteid rikuti (vrd
S § 7 lg 1). Selle poolest erineb pakkumise koostamise ja hankemenetluses osalemisega seotud kulude hüvitamise nõue hankija tegevusega pakkujale tekitatud mistahes muu kahju (st saamata jäänud tulu) hüvitamise nõudest, mille eelduseks on hankija otsuse eelnev vaidlustamine. Selles kontekstis tuleb sõnastust „sealhulgas tunnistas riigihanke põhjendamatult kehtetuks“ mõista – nagu halduskohus õigesti tegi – näitena hankija võimalikust õigusvastasest tegevusest, mitte aga kui ühte eeldust, mis lisaks muule rikkumisele peab igal juhul olema täidetud. 19.
annab võimaluse nõuda otseselt hankemenetluses osalemisega seotud kulude hüvitamist pakkujale, kes mingil põhjusel ei vaidlustanud hankija õigusvastast otsust ja loobus seeläbi sisuliselt hankelepingu endale nõudmisest või hankija tegevusega talle põhjustatud kogu võimaliku kahju (sh saamata jäänud tulu) hüvitamise nõudest. Siinsel juhul oli
§-s 217 nimetatud „riigihanke korraldamist reguleerivate sätete rikkumiseks“ objektiivselt õigusvastane hankija 25.09.2019 otsus, millega hankija tunnistas edukaks Reinar Halliku Korvpallikooli pakkumuse (vt Rahandusministeeriumi 29.10.2019 järelevalvemenetluse lõpetamise teade). Teiseks peab kaebaja tõendama, et rikkumiseta oleks tõenäoliselt sõlmitud temaga hankeleping. Praegusel juhul lõpetas hankija 25.10.2019 otsusega hankemenetluse. Isegi kui tõdeda, et 25.10.2019 seisuga oli hankemenetluse lõpetamine põhjendatud, kuna hanketingimustes seatud teenuste osutamise ajakava järgimine ei oleks enam olnud võimalik, on ka tõsi, et hankemenetluse lõpetamise põhjus peitus selles, et hankija oli 25.09.2019 teinud õigusvastase otsuse. Vastates
kohaldamisel küsimusele, kas rikkumiseta oleks kaebajaga sõlmitud hankeleping, tuleb jätta tähelepanuta need rikkumisele järgnevad sündmused, mille vahetuks põhjuseks oli rikkumine ise. Siinsel juhul saab asuda seisukohale, et rikkumiseta oleks hankija tõenäoliselt 2019. a oktoobri alguses sõlminud kaebajaga hankelepingu.
§-s 217 kasutatud sõnastust „oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline“ tuleb mõista nii, et puudusid selgelt tuvastatavad asjaolud, mille pinnalt oleks saanud hankelepingu sõlmimise välistada. Hüpoteetiline võimalus, et hankeleping oleks jäänud sõlmimata näiteks mõne muu pakkuja poolse vaidlustamise tõttu vms põhjusel, ei ole piisav eelviidatud tõenäolisuse eitamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.