) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Riigikogu avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised, millega esinemise võimaluse näeb ette põhiseaduse (PS) § 65 p 11, on Riigikogu poliitilist tahet väljendavad õiguslikult mittesiduva iseloomuga aktid. Sellise tahteavalduse adressaadiks on Eesti rahvas, teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, aga ka avalikkus. Riigikogu avaldus, deklaratsioon ja pöördumine on parlamendi õigusaktide kõrval eraldi parlamentaarse tegevuse vorm. Riigikogu kompetents võtta vastu avaldusi on tuletatav parlamentarismi põhimõttest ja arusaamast, et esindusdemokraatia põhimõttele rajatud riigis peab rahva esindusorganil olema kaasarääkimise õigus kõigis riigielu küsimustes, mida ta peab oluliseks. Riigikogu avaldust tuleb lugeda riigi tegevuseks avalik-õiguslikus suhtes. Avalduse tegemisel täidab Riigikogu oma seadusandliku võimu funktsiooni, avalduse tegemist reguleerib avalik õigus (PS § 65 p 11, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154) ja ka vaidlusel sellise avalduse üle on avalik-õiguslik iseloom. Ükski seadus ei näe Riigikogu avalduse üle tekkinud vaidluse lahendamiseks selgelt ette eraldi kohtulikku või kohtuvälist menetluskorda. Kuna avaldus ei ole õigustloov akt, ei ole selle põhiseaduspärasuse kontrollimiseks võimalik algatada 2
kommenteeritud väljaanne, Juura, 2013, § 4 kommentaar, lk 43, C II).
Avaldusega esinedes ei täida Riigikogu avaliku halduse ülesannet, s.o täidesaatva võimu ülesannet, ja sellist tegevust ei saa käsitada halduse teabetoiminguna. Avaldustega esinemine on PS § 65 p 11 kohaselt osa Riigikogu kui seadusandliku võimuharu ülesannetest. Avalduste kaudu väljendab seadusandja oma poliitilist tahet ning seda ei saa võrdsustada haldusorgani poolt avalikkusele teabe jagamisega. Olukord, kus halduskohus kontrollib parlamendi avaldustes väljendatud poliitiliste seisukohtade sisu ja saab kohustada parlamenti neid seisukohti muutma või neist loobuma, oleks vastuolus nii PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega kui ka PS § 1 lg-st 1 ja §-st 10 tuleneva parlamentaarse demokraatia põhimõttega. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt täidab iga võimuharu oma ülesandeid iseseisvalt ja omavastutuslikult. Ehkki võimuharud tasakaalustavad üksteist ja teostavad selle raames üksteise üle kontrolli, peab sellise kontrolli võimalus parlamendi üle tulenema kas põhiseadusest või olema (põhiseadusega ette nähtud raamides) seadusandja poolt selge sõnaga ette nähtud. Halduskohtute ülesanne on Eesti õiguskorras eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (
Eesti õiguskorras ei teosta halduskohtud vahetut kontrolli parlamendi poolt tema põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmise õiguspärasuse üle. Halduskohus saab algatada konkreetse normikontrolli seaduse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks, kuid lõpliku otsuse seaduse põhiseaduspärasuse kohta langetab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium või Riigikohtu üldkogu. Samuti ei kontrolli halduskohus Riigikogu vastu võetud õiguse üksikaktide õiguspärasust. Asjaolu, et halduskohtu pädevuses on avaliku võimu kandja poolt mh õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise kaebuste läbivaatamine, ei tähenda, et kaebajale peaks olema tagatud halduskohtusse pöördumine ka siinsel juhul. Lisaks on oluline, et PS § 62 kohaselt ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. See Riigikogu liikme õigusliku vastutuse puudumine (indemniteet) hõlmab keeldu algatada parlamendiliikme vastu kriminaal, väärteo-, halduskohtu- või tsiviilkohtumenetlust parlamendis tehtud poliitilise avalduse eest. Ehkki Riigikogu avaldust ei saa võrdsustada üksiku Riigikogu liikme poliitilise avaldusega parlamendis, on nende vahel siiski tihe seos. Kohtu hinnangul tähendaks võimalus, et kohtuliku kontrolli raames tuvastatakse parlamendi (s.o sisuliselt avalduse poolt hääletanud parlamendi liikmete) poliitilise avalduse õigusvastasus ja kohustatakse parlamenti seda ümber lükkama, et kahjustada saab ka selle avalduse poolt hääletanud Riigikogu liikmete tegutsemisjulgus end parlamendis vabalt väljendada. Parlamendi vastutus oma avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eest saab väljenduda eelkõige tema poliitilises vastutuses oma valijate ees. Võimaluse puudumisele halduskohtu pädevust kaebaja soovitud viisil sisustada viitab ka see, et
ei anna halduskohtule volitust Riigikogu avalduse peale esitatud heastamiskaebuse ja tuvastamiskaebuse rahuldamiseks.
lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamise korral teha ettekirjutuse mh toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta ja teha kindlaks toimingu õigusvastasuse.
lg 2 kohaselt mõistetakse toiminguna
tähenduses haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toimingut, samuti haldusorgani tegevusetust ja viivitust avalik-õiguslikus suhtes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg-st 1 tulenevalt on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu 3
Kohustust võimaldada kaebajale tema soovitud viisil oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumist ei tulene ka Eesti Vabariigile siduvatest rahvusvahelistest kohustustest. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 13 rakenduspraktika kohaselt ei anna konventsioon isikule õigust tõhusale kaitsevahendile riigivõimu üldiste poliitiliste seisukohtade vastu (nt Hatton jt vs. Ühendkuningriik 2003, § 138) ega võimalda vaidlustada sellisele kaitsevahendile põhiseadusest tulenevaid piiranguid (nt Paksas vs. Leedu, 2011, § 114). 4. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 30.09.2024 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule lahendamiseks. Kohtu tõlgendus tagab Riigikogule täieliku indemniteedi, mis võimaldab tal levitada mistahes sõnumeid adresseeritult ükskõik millise inimese või inimgrupi vastu, ilma et kannatanu saaks mingilgi moel vaidlustada valesid, eksitavat teavet, ebasündsalt halvustavaid väljendeid, kaitsta oma head nime või süütuse presumptsiooni või – nagu praegusel juhul – heastada usuvabadusse sekkumist ja tuvastada rikkumist. Ebaõige on kohtu seisukoht, et avaldusega esinedes väljendas Riigikogu poliitilist tahet. Riigikogu avaldas kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid või kohatuid väärtushinnanguid, millega rikkus kaebaja põhiõigusi. Kohus ei saanud tõendeid hindamata asuda seisukohale, et Riigikogu väljendas üksnes poliitilist tahet, kuna kohus peab eeldama menetlusse võtmise otsustamisel kaebuse faktiväidete õigsust. Riigikogu avalduse tekst sisaldab peamiselt faktiväiteid või väärtushinnanguid Moskva patriarhaadi ning sellega üheskoos kaebaja kohta. Demokraatlikus õigusriigis ei ole ükski avaliku võimu organ piiramatu võimuga. Kohus peab võimaldama isikutel kaitsta oma õigusi ning selleks kontrollima avaliku võimu teostamise õiguspärasust. Halduskohus on põhjendamatult laiendanud indemniteedi kogu Riigikogule. Kaebaja ei vaidlusta seda, mida Riigikogu liikmed väljendasid Riigikogus või selle organites. Kaebuse esemeks on Riigikogu poolt väljendatud väärad ja eksitavad faktilised seisukohad, mis omandavad Riigikogu avaldusena suure kaalu ja autoriteedi, kuid mis lubamatult kujundavad vähemusgrupi suhtes vaenulikke eelhoiakuid ja reaktsioone. Riigikogu võib teha poliitilisi avaldusi, kus ta toetab midagi või mõistab hukka. Kuid kui Riigikogu informeerib avalikkust ühe inimgrupiga seotud ohust ühiskonnale, tuues selleks välja väidetavaid fakte selle inimgrupi kohta, siis on tegemist halduse teabetoiminguga. Riigikogu (põhiseaduskomisjoni) vastus kaebaja hilisemale teabenõudele seostab kaebaja vaidlusaluse avaldusega. Kohus oleks pidanud laskma kaebust muuta ning laskma vaidlustada seda vastust. Põhiseadus tagab õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, samuti õiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. Ka kohtu viidatud EIKo 08.07.2003 nr 36022/97 ütleb, et ehkki isik ei saa vaidlustada üldist poliitikat kui sellist, siis juhul kui isik toob esile konventsioonist tuleneva õiguse rikkumise, peab riik tagama talle tõhusa õiguskaitsevahendi (p 4
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ja vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
6. Halduskohtu 30.09.2024 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrust. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (
lg-s 1 nimetatud teistsuguse menetluskorra kohaldamiseks ei ole nõutav, et otsust saaks teistsuguses menetluses vaidlustada halduskohtumenetlusega sarnasel viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2021 määrus asjas nr 3-21-231, p 11), seega ka täpselt samade nõuetega. PSJKS § 16 näeb ette õiguskaitsevahendi isikule, kelle õigusi on rikutud Riigikogu otsusega. Riigikohus saab selle seaduse alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas see norm hõlmab ka Riigikohtu tehtud avaldusi ja võimaldab kaebaja õiguste tõhusat kaitset ning kui ei, siis kas selline piirang on põhiseadusega kooskõlas. 9. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtu pädevusse kuulub Riigikogu tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine üksnes siis, kui Riigikogu on täitnud mitte oma põhiseadusest tulenevat põhifunktsiooni, vaid seadusest tulenevat halduslikku tugifunktsiooni (teabenõuded, riigihanked, teenistusasjad jms) või muid lihtseadusest tulenevaid ülesandeid, ning kui seadus ei näe sellise vaidluse lahendamiseks ette teistsugust menetluskorda. 5
Kui kaebaja või tema juhtorgani liikme suhtes peaks alustatama süüteomenetlust, millisele võimalusele on kaebuses viidatud, tagab õiguskord isiku õiguste kaitse asjaomase süüteomenetluse raames. Haldusorgan ja tema tegevust kontrolliv halduskohus ning süüteoasja menetleja peavad faktid tuvastama ning õigusliku hinnangu andma iseseisvalt ja sõltumatult. Seega ei jää kaebaja tema õiguste väidetava rikkumise korral õiguskaitsevahendita. 11. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 30.09.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.