Obsah (7)

§ 207§ 429§ 168§ 162§ 663§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. veebruar 2025 Tsiviilasja number 2-19-14589 Tsiviilasi I Ok

§ 207mõttes.

Tegemist on Põhjala eraldi hagidega erinevate kostjate vastu. Põhjala nõuded kinnistusraamatus hüpoteekide kannete kustutamiseks saavad olla suunatud SEB-i ja Buffeljagsi kui asjaõiguste omajate vastu, kes tulenevalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 2 p-st 2 on puudutatud isikuks asjaõiguse muutmisel ja kelle nõusolek vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatus on KRS § 341 lg 1 järgi nõutav. Tegemist on nelja erineva hagiga: hagi I – O. Kutšmei hagi Põhjala vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes; hagi II – Põhjala vastuhagi O. Kutšmei vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes; hagi III – Põhjala hagi SEB-i vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes ning hagi IV – Põhjala hagi Buffeljagsi vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. 4 Põhjala poolt SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuete puhul on tegemist iseseisvate hagidega ja

§ 429lg 1 alusel on hagejal õigus neist hagidest loobuda.

Maakohus leidis, et ei esine alust jätta nõuetest loobumist vastu võtmata, võttis nõuetest loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse loobutud nõuete osas. Ülejäänud nõuete osas menetlus jätkub. Maakohus selgitas hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Põhjala poolt SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuete puhul on tegemist iseseisvate hagidega, milles O. Kutšmei pooleks ei ole. Kuna menetluskulud saab kohus jätta üksnes poolte, s.o kas hageja või kostja kanda, siis ei saa jätta menetluskulusid O. Kutšmei kanda, nagu hageja seda alternatiivselt on taotlenud. Tulenevalt

§ 168

sätetest sõltub menetluskulude jaotus menetluse lõpetamise korral sisuliselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 13), et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.

Maakohus leidis, et praegusel juhul ei esine sellist olukorda, kus saaks öelda, et kostjad on kohtusse pöördumise põhjustanud või pärast hagi esitamist

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.

Arvestades Põhjala hagide asjaolusid, saab järeldada, et SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuded kinnistusraamatus kinnistu kaasomandiosale seatud hüpoteegi kannete muutmiseks olid kantud üldisest eesmärgist jagada kinnistu korteriomanditeks. Hageja taotles kostjate kohustamist andma tahteavaldused, et muuta kinnistusraamatus nende kasuks seatud hüpoteekide kandeid selliselt, et kinnistu korteriomanditeks jagamisel jääksid hüpoteegid koormama senise kinnistu kaasomandiosa asemel korteriomandeid. Pärast hagide esitamist on SEB-i ja Buffeljagsi kasuks kinnistu registriossa kantud hüpoteegid küll kustutatud, kuid sellega ei ole hageja hagidega taotletud üldist eesmärki saavutanud ega saa öelda, et kostjad on hageja nõuded rahuldanud. Maakohus leidis, et asjas ei oma tähtsust hageja väited selle kohta, et ei ole tõendatud Buffeljagsi nõude olemasolu, mille tagamiseks hüpoteek oli kinnistusraamatusse kantud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu ning kohtule ei ole esitatud ka asjaolusid, mis annaks alust arvata, et Buffeljagsi kasuks kanti kinnistusraamatusse hüpoteek eesmärgil takistada kinnistu korteriomanditeks jagamist. Põhjendatud on kohaldada menetluskulude jaotamisel

§ 168

lg 2 üldreeglit ja jätta Põhjala poolt SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud hagidega seotud menetluskulud hageja (Põhjala) kanda. Maakohus määras kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. SEB-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Buffeljagsi menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulud kokku 2497 eurot 50 senti. Kostjat on esindanud menetluses lepingulise esindajana advokaat Ivo Kütt. Esindaja tegi toiminguid kokku 18,5 tunni ulatuses alljärgnevalt: 1) asja materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga ning

1. detsembril 2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamine – 5,5 tundi; 2) hageja
2. jaanuaril 2021 esitatud vastuhagi nõuete täpsustustega tutvumine ning
3. märtsil 2021 kohtule esitatud menetlusdokumendi 5 koostamine – 4,5 tundi; 3) menetlusdokumentidega tutvumine ja kliendiga nõupidamised perioodil
4. märts 2021 –
5. detsember 2023 – 8,5 tundi. Kostja lepinguline esindaja on arvestanud tasu tasumääraga 135 eurot tund ilma käibemaksuta (18,5 x 135=2497,50). Maakohus leidis, et arvestades menetluse asjaolusid ja käiku, sh asja keerukust ja mahtu, saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud Buffeljagsi lepingulise esindaja toimingud ja ka ajakulu neile vajalikuks ja põhjendatuks. Suur osa lepingulise esindaja toimingutest on seotud menetlusdokumentidega tutvumisega ja esindatava poole nõustamisega. Vastavad toimingud on poole esindamiseks vajalikud ja esindaja ajakulu märgitud ulatuses ei saa lugeda ülemääraseks. Põhjala on oma nõudeid korduvalt täiendanud ja asja materjalid on keskmisest mahukamad. Eeldatavalt pidi esindaja seisukoha kujundamiseks ja vastuste koostamiseks ka kõigi nende materjalidega tutvuma. Neid asjaolusid arvestades on Buffeljagsi esindaja ajakulu olnud mõistlikult vajalik. Eeltoodut arvestades luges maakohus põhjendatuks Buffeljagsi menetluskulud lepingulise esindaja tasu näol 2497 eurot 50 senti ning mõistis need Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6. Põhjala esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis Buffeljagsi menetluskulud Põhjala kanda, määras kindlaks Buffeljagsi menetluskulud 2497 eurot 50 senti ning mõistis need Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja. Põhjala palub teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Buffeljagsi menetluskulud Buffeljagsi kanda. Määruskaebemenetluse kulud palub Põhjala jätta Buffeljagsi kanda. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata

§ 168lg 4.

Vastuolulised on kohtu selgitused hagide olemuse osas ja põhjendused, miks kohus jättis menetluskulud vastuhageja kanda. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, mis oli vastuhageja eesmärk Buffeljagsi vastu nõuet esitades. Eeltoodust tulenevalt on maakohus teinud menetluskulude jaotamisel vea ning jätnud vääralt Buffeljagsi menetluskulud Põhjala kanda. Kui lähtuda kohtu seisukohast, et käesolevas tsiviilasjas on tegemist nelja eraldi hagiga, ei ole asjakohane hinnata Põhjala nõuet laialivalguvast „hagide üldisest eesmärgist“ lähtuvalt. Vaadelda tuleks Põhjala nõuet Buffeljagsi vastu spetsiifiliselt. Vastuhageja eesmärk Buffeljagsi vastu nõuet esitades oli sisuliselt see, et Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteek, läbi hüpoteegi kannete muutmiseks nõusoleku andmise, ei takistaks korteriomandite moodustamist. Käesoleva seisuga on Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteek, mis nõude esitamise tingis, kustutatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa Buffeljags enam vastu vaielda kaasomandi lõpetamisel korteriomanditeks jagamise teel, ehk Buffeljagsi nõusolekut ei ole enam vaja, mis tingis ka Põhjala poolt hagist loobumise Buffeljagsi vastu. Põhjala nõue Buffeljagsi vastu on

§ 168

lg 4 mõistes rahuldatud – Põhjala on saavutanud enda soovitu ning seda läbi Buffeljagsi hagijärgse käitumise. Eeltoodust tulenevalt tuleks jätta Buffeljagsi menetluskulud

§ 168lg 4 alusel tema enda kanda.

Kui Põhjala nõuete rahuldamist hinnates tuleb arvestada „hagi üldist eesmärki,“ siis ka eelneva puhul on Buffeljagsi poolt hüpoteegi kustutamine Põhjala nõude rahuldamine

§ 168lg 4 ja 5 mõttes.

Vastuhageja ei saa saavutada „vastuhagi üldist eesmärki“, ehk kaasomandit lõpetada korteriomanditeks jagamise teel, nõudega ainuüksi Buffeljagsi vastu. Samas pidi vastuhageja KRS § 341 lg 2 p-st 2 tulenevalt Buffeljagsi vastu nõude esitama, et kaasomandit oleks võimalik lõpetada viisil, et moodustatakse korteriomandid. Vastuhageja „hagi üldise eesmärgi“ mõistes ei ole vahet, kas Buffeljags oleks andnud nõusoleku muuta hüpoteegi kandeid vastavalt vastuhagis soovitule või kustutas hüpoteegi üldse. „Vastuhagi 6 üldist eesmärki“ silmas pidades ning arvestades spetsiifilist Buffeljagsi vastu esitatud nõuet, on hüpoteegi kustutamisega vastuhageja nõue rahuldatud – Buffeljags ei vaidle enam vastu korteriomandite moodustamisele ning kaasomandi lõpetamiseks viisil, et moodustatakse korteriomandid ja eemaldati tõke Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteegi näol. Eeltoodust tulenevalt tuleks jätta Buffeljagsi menetluskulud

§ 168lg 4 alusel tema enda kanda.

Maakohtu tõlgenduse jõusse jäämisel tekiks Põhjala jaoks ebaõiglane olukord. Väär on ka maakohtu tõlgendus, et Buffeljags pole kohtusse pöördumist põhjustanud. Vaidlusalune hüpoteek kanti kinnistusraamatusse pärast kohtumenetluse algust

1. aprillil 2020 (pärast seda, kui
2. jaanuaril 2020 Põhjala esitas vastuhagi). Arvestades KRS § 34 1 lg 2 p 2, pidi Buffeljags teadma, et Buffeljags kaasatakse käimasolevasse kohtuvaidlusse. Hüpoteegipidajaks hakkamisega kohtuvaidluse ajal põhjustas Buffeljags enda vastu kohtusse pöördumise. Põhjala ei saanud tõendada asjaolu, et hüpoteek on seatud takistamaks kaasomandit lõpetama korteriomanditeks jagamise teel. Hüpoteegi võib kokku leppida ka tagatava nõudeta, kuid kui tagatavat nõuet ei eksisteeri, ei saa seda ka realiseerida, st sellel ei ole iseseisvat tagatisväärtust. Kui hüpoteek ei taganud reaalselt eksisteerivat nõuet, siis ei saanud ka Buffeljagsi olukord hüpoteegipidajana halveneda ja kogu Buffeljagsi poolne vastuhagile vastuvaidlemine oli sisutühi ning kantud menetluskulud olid põhjendamatud. Asjas omab tähtsust seega nõude tegelik olemasolu ning Põhjala oli maksimaalselt põhistanud kahtlust nõude tegeliku olemasolu osas juba 2,5 aastat enne käesolevat määruskaebust ning palunud kohtul olukorda kontrollida. Kui kohus ei jäta Buffeljagsi menetluskulusid Buffeljagsi kanda

§ 168

lg 4 alusel, palub Põhjala jätta Buffeljagsi menetluskulud Buffeljagsi kanda määruskaebuse p 2.1.6, 2.2 ja 2.3 arvestades

§ 162lg 4 alusel.

Buffeljagsi menetluskulud on ei ole täies ulatuses põhjendatud. Nimekirjas on märgitud: „asja materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga ning 10.12.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamine – 5,5 tundi“. Buffeljagsi

1. detsembri
2. a menetlusdokumenti ei koostanud ega esitanud Buffeljagsi lepinguline esindaja, vaid nimetatud dokumendi on koostanud ja esitanud Buffeljagsi seaduslik esindaja Leino Schnur. Arvestades kohtupraktikat ei tohiks eeltoodu tõttu ülalnimetatud mahus Buffeljagsi menetluskulusid kindlaks määrata, sest
3. detsembri
4. a menetlusdokumenti ei ole koostanud ega esitanud Buffeljagsi lepinguline esindaja. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5. Buffeljags vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Määruskaebuses esitatud etteheited ja põhjendused on alusetud ja põhjendamatud. Maakohus on õigesti jätnud Põhjala hagiga seotud menetluskulud Põhjala kanda ning mõistnud välja menetluskulud 2497 eurot 50 senti. Praegusel juhul ei esine sellist olukorda, kus saaks öelda, et kostjad on kohtusse pöördumise põhjustanud või pärast hagi esitamist

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.

Meelevaldne ja põhjendamatu on Põhjala väide, et Buffeljags ise on põhjustanud tema vastu kohtusse pöördumise. Määruskaebusest järeldub, nagu eeldaks Põhjala, et kui mingi kinnisasjaga seonduvalt on käimas kohtumenetlus seoses kaasomandi lõpetamise nõudega, siis sellise kinnisasja tagatiseks võtmine oleks taunitav või suisa lubamatu ning et sellist kinnistut koormava hüpoteegi hüpoteegipidaja peaks igal juhul kandma kõik sellise hüpoteegi muutmiseks või kustutamiseks hüpoteegipidaja nõusoleku saamiseks esitatava hagiavaldusega seotud menetluskulud. Midagi sellist seadusest ei tulene. Sellise Põhjala 7 esitatud käsitluse puhul oleks näiteks kaasomandi lõpetamisega kaasnevate teistele kaasomanikele nende omandiosa eest väljamõistetavate hüvitiste maksmiseks kinnisvara tagatisel krediidi võtmine oluliselt piiratud või lausa välistatud, kuigi Riigikohtu praktikas on selliseid krediidi võtmisi peetud põhjendatuks. Buffeljags ei ole teinud ühtki toimingut või tehingut selleks, et põhjustada tema vastu kellegi kohtusse pöördumist. Põhjala ei ole kohtueelselt teinud ühtki toimingut saamaks Buffeljagsilt Põhjala soovitud nõusolekut hüpoteegiga seotud kannete muutmiseks. Sellises olukorras on Põhjala väide, et Buffeljags ise põhjustas tema vastu Põhjala kohtusse pöördumise, mitte üksnes ebaõige, vaid Buffeljagsi hinnangul ka lausa pahauskne. Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine ei ole mingilgi moel seotud vastuhagiga. Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine ei ole toimunud Buffeljagsi vastu esitatud Põhjala nõude rahuldamiseks. Seetõttu ei ole käesolev olukord sarnane

§ 168

lg-s 4 kirjeldatud situatsiooniga (mis eeldab, et nõue on rahuldatud peale hagi esitamist). Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et arvestades Põhjala esitatud hagide asjaolusid, saab järeldada, et SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuded kinnistusraamatus kinnistu kaasomandiosale seatud hüpoteegi kannete muutmiseks olid kantud üldisest eesmärgist jagada kinnistu korteriomanditeks. Praeguse hetke seisuga ei ole Põhjala soovitud korteriomandeid moodustatud ja tegelikult ei ole üldse teada, kas selliseid korteriomandeid moodustataksegi. Maakohus on õigesti märkinud, et AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu. Hüpoteek Buffeljagsi kasuks ei ole kantud kinnistusraamatusse eesmärgil takistada kinnistu korteriomanditeks jagamist. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et kohtule ei ole esitatud ka asjaolusid, mis annaks alust arvata, et Buffeljagsi kasuks kanti kinnistusraamatusse hüpoteek eesmärgil takistada kinnistu korteriomanditeks jagamist. Ühtki sellist alust, mistõttu tuleks jätta Buffeljagsi menetluskulud tema enda kanda, Buffeljagsi hinnangul ei esine. Buffeljags leiab, et antud juhul oleks Buffeljagsi suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta Buffeljagsi menetluskulud tema enda kanda. Maakohus on arvestades menetluse asjaolusid ja käiku, sh asja keerukust ja mahtu, vaidlustatud määruses õigesti lugenud Buffeljagsi lepingulise esindaja toimingud ja ka ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Ebaõige ja meelevaldne on Põhjala vastuväide, et Buffeljagsi 10. detsembri 2020. a menetlusdokumenti ei ole koostanud Buffeljagsi lepinguline esindaja. See vastuväide tuleks jätta ka tähelepanuta, kuna see esitati hilinenult. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada p-de 3 ja 4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja Buffeljagsi menetluskulud suuremas summas kui 1755 eurot (ehk 742 euro 50 sendi osas). Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega määrata kindlaks Buffeljagsi menetluskulud 1755 eurot ning mõista Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja menetluskulud 1755 eurot. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 8
2. Praegusel juhul on Põhjala vaidlustanud maakohtu määruse Buffeljagsi menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hagidest loobumise vastuvõtmist pole vaidlustatud.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendatult menetluskulud Põhjala kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

§ 654lg-st 6 tulenevalt korrata.

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele menetluskulude jaotust puudutavas osas märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjala on tuginenud määruskaebuses sellele, et maakohtu lahend on vastuoluline, leides, et esitatud on eraldi hagid, samas asudes menetluskulude jaotamisel lähtuma hagide üldisest eesmärgist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juhtinud tähelepanu, et tegemist on erinevate hagidega, selles kontekstis, et SEB, O. Kutšmei ja Buffeljags pole kaaskostjad

§ 207

tähenduses, samuti viidanud, et

§ 429lg 1 alusel on hagejal seega õigus hagidest SEB-i ja Buffeljagsi vastu loobuda.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eraldi hagidele viidates ka õigesti leidnud, et seetõttu pole põhjendatud jätta praeguste hagide loobumise järel kulusid O. Kutšmei kanda, mida Põhjala taotles, kuna O. Kutšmei pole SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud hagide pooleks. Selleks, et hinnata, kelle kanda tuleb jätta loobutud hagidega seotud menetluskulud, hindas aga maakohus põhjendatult seda, kas hüpoteekide kustutamisega on Põhjala saavutanud hagide esitamisega taotletava eesmärgi. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et praegusel juhul ei esine sellist olukorda, kus saaks öelda, et Buffeljags on kohtusse pöördumise põhjustanud või pärast hagi esitamist

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.

Hageja taotles kostjate kohustamist andma tahteavaldused, et muuta kinnistusraamatus nende kasuks seatud hüpoteekide kandeid selliselt, et kinnistu korteriomanditeks jagamisel jääksid hüpoteegid koormama senise kinnistu kaasomandiosa asemel korteriomandeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pärast hagide esitamist on SEB-i ja Buffeljagsi kasuks kinnistu registriossa kantud hüpoteegid küll kustutatud, kuid sellega ei ole hageja hagidega taotletud üldist eesmärki saavutanud ega saa ka öelda, et Buffeljags on hageja nõude rahuldanud. Asjaolu, et Buffeljags sai hüpoteegipidajaks kohtuvaidluse ajal, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust järelduseks, et sellega põhjustas Buffeljags enda vastu kohtusse pöördumise. Kuigi Põhjala ei saanud tõendada oma väiteid, et hüpoteek on seatud takistamaks kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel, ei ole Põhjala toonud esile selliseid asjaolusid, millest saaks Põhjala soovitud järelduse teha. Põhjala väited selle kohta, et vastuhagile vastuvaidlemine võis olla sisutühi, kuna hüpoteek ei pruukinud tagada reaalselt eksisteerivat nõuet, on oletuslikud. Põhjala väidete alusel ei saa järeldada, justkui oleks Buffeljags ise põhjustanud selle, et Põhjala pidi tema vastu kohtusse pöörduma. Põhjala pöördus kohtusse, kuna soovis kaasomandit lõpetada korteriomanditeks jagamise teel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh

§ 162

lg-t 4 (vt RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15; RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 9). Alternatiivselt on Põhjala palunud jätta Buffeljagsi menetluskulud Buffeljagsi kanda

§ 162lg 4 alusel.

Nimetatud sätte järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Põhjala esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks menetluskulude jätmine Põhjala kanda olukorras, kus ta hagist Buffeljagsi vastu loobus, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 9 Eeltoodud arvestades on maakohus jaganud põhjendatult menetluskulud selliselt, et on jätnud need Põhjala kanda.

1. Kuigi menetluskulude jaotuse osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul Põhjala määruskaebus põhjendatud, leiab ringkonnakohus, et osaliselt tuleb tühistada maakohtu lahend menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Põhjala on tuginenud sellele, et Buffeljagsi menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud, kuna nimekirjas märgitud 5,5 tundi sisaldab
2. detsembri
3. a kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamist, kuigi selle on allkirjastanud ja esitanud Buffeljagsi seaduslik esindaja L. Schnur. Buffeljags on leidnud, et see on ebaõige ning lisaks on Põhjala selle väitega hilinenud. Ringkonnakohus Buffeljagsi väitega ei nõustu. Asjas esitatud Põhjala
4. jaanuari
5. a seisukohas on Põhjala mh märkinud, et „Juhul kui kohus peaks siiski otsustama jätta kostja menetluskulud vastuhageja kanda, palub vastuhageja kohtul kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust täies ulatuses.“ (dtl 1992). Seega on Põhjala palunud maakohtul hinnata menetluskulude põhjendatust täies ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega on kooskõlas see, et
6. detsembri
7. a dokumendi on allkirjastanud ja kohtule esitanud L. Schnur (vt dtl 628–633). Seega ei saa järeldada, et nimetatud dokumendi koostamise ja esitamise kulu kuuluks Buffeljagsile hüvitamisele lepingulise esindaja õigusabikuluna. Seega ei ole nimekirjas märgitud 5,5 tundi põhjendatud ajakulu. Ülejäänud ajakulu, mis seondub muude nimekirjas märgitud toimingutega, pole Põhjala vaidlustanud ja ringkonnakohtu hinnangul võib nimetatud toiminguid ja ajakulu pidada ka põhjendatuks. Kokku on seega maakohtus kantud ajakulu põhjendatud 13 tunni ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu 135 eurot (käibemaksuta), mida võib pidada põhjendatuks, on seega menetluskulude kindlaksmääramine põhjendatud 1755 euro ulatuses (135 eurot * 13 tundi = 1755 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja mõista maakohtus kantud menetluskulud 1755 eurot (käibemaksuta).
8. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas küll tühistada ning määruskaebus osaliselt rahuldada, kuid määruskaebuse menetlemisega seotud kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, tuleb jätta Põhjala kanda (vt ka RKTKo 16.06.2021, 2-20-5019/50, p-d 11–12). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulusid

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata ning need tuleb jätta poolte endi kanda.

16. Kuivõrd Buffeljags pole esitanud määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud menetluskulude kohta nimekirja, siis hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 10