Obsah (6)
§ 119§ 207§ 104§ 201§ 157§ 2KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tallinna Ringkonnakohus Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-280 Haldusasi V.P kaebus Tallinna Vangla 20.01.2025 käskkirja
§ 119lg 1 kolmas lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- V.P esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Tallinna Vangla 20.01.2025 käskkiri nr 1-25/1-3/14, millega talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks.
- V.P esitas 06.03.2025 halduskohtule taotluse anda talle riigi õigusabi. Kaebaja hinnangul ei ole ta võimeline täiel määral toimunust aru saama, esitama mitte mingil kujul kirjalikke vastuväiteid, enda õiguste eest ühelgi viisil seisma ega ennast ise menetluses esindama. Võib esineda vajadus hinnata kaebaja vaimse tervise seisundit. Kaebaja osutab Riigikohtu 08.06.2016 määruses nr 3-3-4-1-16 väljendatud seisukohale, et süüdimõistetul on õigus taotleda enda vabastamise menetluse alustamist ning leiab, et sellest seisukohast saab analoogia korras tuletada tema õiguse nõuda, et tema tervislikku seisundit hindaks sõltumatu arstliku ekspertiisi komisjon. Pärast sellise hinnangu andmist saab kaebaja otsustada edasise tegevuse vajaduse üle. 3-25-280
- Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2025 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja on ise suutnud esitada kaebuse ning esitanud menetluses mitmeid taotlusi. Kaebaja on toonud arusaadaval ja jälgitaval viisil esile kaebuse lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud ning põhjendused, sh esitanud viiteid õigusnormidele ja kohtupraktikale. Kohtule ei nähtu kaebaja senisest tegevusest, et kaebaja ei oleks võimeline toimuvast aru saama või ennast menetluses ise esindama. Halduskohtumenetluses osalemine ei eelda, et kaebajal endal oleks õigusteadmised või et tal oleks õigusteadmistega esindaja. Piisav on see, kui kaebaja toob esile vajalikud faktilised asjaolud. Halduskohtumenetluses on kohtutel uurimis- ja selgitamiskohustus (halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 2 lg-d 4 ja 5) (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-21, p-d 6–8). Kaebajale riigi õigusabi andmist ei tingi kaebaja arvamus, et kohtuasja lahendamiseks võib olla vajalik korraldada ekspertiis tema vaimse tervise hindamiseks. Praeguses menetlusetapis ei ole halduskohus ekspertiisi vajaduse üle otsustanud ning kaebaja ei ole sellise ekspertiisi tegemist ka taotlenud. Kui kaebaja soovib edasise karistuse kandmisest vabastamist väidetava raske ja parandamatu haiguse tõttu (kriminaalmenetluse seadustiku § 425) siis on tal võimalik taotleda vanglalt maakohtule esildise tegemist enda vabastamise otsustamiseks. Kui vangla kaebaja taotlust ei rahulda, on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi maakohtule kaebuse esitamisega (Riigikohtu 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-4-1-16, p-d 9–15). Sellises menetluses on kaebajal õigus taotleda maakohtult oma õiguste kaitsmiseks riigi õigusabi korras esindaja määramist. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. V.P esitas määruskaebuse halduskohtu 10.03.2025 määruse peale. Kaebaja kõik avaldused on koostanud teised kinnipeetavad, kasutades ära vangla e-toimikus olevaid turvaauke. Kaebaja pole võimeline ennast ise esindama ega koostama kirjalikke avaldusi. Kaebaja on nõrgamõistuslik. Teine kinnipeetav ei saa olla tema esindajaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb
§ 207lg 1 alusel võtta menetlusse.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
§ 119lg 1).
Määruskaebus vastab
§-des 52– 54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning
§ 201lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.
7. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX nähtub, et kaebaja põeb nõrgamõistuslikkust kerge vaimse alaarengu kujul. Samas on ta võimeline aru saama oma tegude keelatusest ning oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Haigus põhjustab kaebajal raskuseid hakkama saamisel keerulisemates olukordades ja esineb vajadus juhendamise järele. Lihtsamates olukordades on kaebaja võimeline iseseisvalt hakkama saama, kuigi kaasneb emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus. Eksperdid leidsid ka seda, et kaebaja üritab näidata oma tervislikku seisundit tegelikust raskemana, et pääseda ravile psühhiaatriahaiglasse. Lisaks 2
(3)3-25-280 eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kerge vaimne alaareng on neljast vaimse alaarengu kategooriast kõige kergem, millest tulenevad käitumuslikud, emotsionaalsed ja sotsiaalsed raskused, samuti vajadus ravi ja toetuse järele on lähedasemad normaalse intelligentsusega inimese omadele kui mõõduka või raske vaimse alaarenguga inimese probleemidele
- Ringkonnakohus leiab osundatud andmetele tuginedes, et kaebajal võib küll oma vaimse tervise seisundist tulenevalt olla mõningaid raskusi asjade mõistmise ning enese kirjaliku väljendamisega, kuid puuduvad andmed selle kohta, et ta ei saa enda huvide eest seismisega üldse hakkama. Arvestades et halduskohus lähtub uurimispõhimõttest ja tagab kaebaja huvide kaitse selgituste andmisega, ei jää kaebaja siinse kohtuasja olemust ja asjaolusid arvestades kaitsetusse olukorda, kui talle ei määrata riigi õigusabi korras advokaati. Vaides ja kaebuses on esitatud väited määratud distsiplinaarkaristuse ebaproportsionaalsuse kohta, s.o kaebaja on tuginenud käskkirja õigusvastasusele ning oma õiguste rikkumisele. Halduskohus peab otsuse tegemisel tagama õigusnormide õige kohaldamise, sh hindama vangla käskkirja nii sisulisest, vormilisest kui ka menetluslikust küljest (
§ 157lg 1 ja Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-6-17, p 9).
Asjaolude kindlakstegemisel ja tõendite kogumisel peab kohus arvestama kaebaja eeldatava väiksema võimekusega esitada oma huvide kaitseks õigel ajal ja viisil vajalikke tõendeid, avaldusi ja taotlusi, seda iseäranis kirjalikus menetluses. Arvestades määruskaebuses esitatud väidet, et seni kohtule esitatud avaldused ei ole kaebaja koostatud, tuleb kontrollida ka seda, kas nendes kirjapandu vastab kaebaja tegelikule tahtele (
§ 2lg 4).
9. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.03.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 1 https://valisveeb.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm . 3
(3)