← Eesti

2-24-126083/9

Obsah (9)§ 376§ 392§ 208§ 375§ 3401§ 487§ 486§ 371§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. veebruar 2025 Tsiviilasja number 2-24-126083 Tsiviilasi

) § 3401 lg 2; § 487 lg 3 ja § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata, kuna hageja ei ole kõrvaldanud MARBEL KINNISVARA OÜ 03.02.2020 asutamislepingust tuleneva nõudega seotud puuduseid. Hageja on nimetanud neli kostjat, kellest ainult üks oli puudutatud isikuks maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Hageja ei ole põhjendanud täiendavalt nimetatud kostjate seost maksekäsu kiirmenetluses nimetatud õigussuhtega. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks peab hageja esitama maakohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis sama nõude, mille avaldaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja peab lähtuma esialgsest hagist ning ei saa muuta korraga hagi alust, eset ja kostjate ringi. Sel juhul on tegemist juba teise tsiviilasjaga. Kohus selgitas, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust kummagi nõude osas uuesti kohtule hagi esitada. Hagejal tuleb kaaluda, kas kõigi hageja välja toodud nõuete esitamine ühes tsiviilasjas on otstarbekas ning aitab asja lahendada mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste menetluskuludega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. RJ INKASSO UÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 22.11.2024 määruse tühistamist ning asja saatmist tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks ja hageja 10.10.2024 hagiavalduse menetlusse võtmiseks ja/või hageja nõuete (osaliseks) eraldamiseks ja/või asja jagamiseks iseseisvaks menetluseks. Määruskaebuses palutakse tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot MENETLUSTEENUSED UÜ kontole nr EE
  2. 27.01.2025 avalduses palutakse riigilõiv tagastada RJ INKASSO UÜ kontole nr EE
  3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja 10.10.2024 hagi MARBEL KINNISVARA OÜ (kostja I), Marbel Haldus OÜ (kostja II), Igrap Osaühingu (kostja III) ja M. Pabuski (kostja IV) vastu. Hageja on sissenõudja ja kostja I on võlgnik täitemenetluses nr 026/2024/1527, mida viib läbi Tallinna kohtutäitur Mati Roodes. Kostjal I on alates 22.08.2022 maksuvõlg põhisummas 48 185,83 eurot. Kostja I kohustusi ja varalist seisu arvestades ei ole hageja nõude rahuldamine täitemenetluses nr 026/2024/1527 võimalik. Kostja IV on kostja I asutaja, ainuosanik 03.02.2020–13.05.2024, ainus juhatuse liige 03.02.2020–09.04.2024 ja tegelik kasusaaja 03.02.2020–09.04.2024, kostja II asutaja, ainuosanik, ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja alates 01.09.2022 kuni praeguse ajani ning kostja III asutaja, ainuosanik, ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja alates 16.12.2021 kuni praeguse ajani. Maakohus on eksinud

§ 376lg 1; § 392 lg 1; § 208 lg 2 ja § 374 sisustamisel.

Hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudeid hagiavalduses täpsustanud. Asjaolude ja nõude täpsustamine on võimalik kogu eelmenetluse vältel (

§ 392lg 1).

Hagi ei ole kostjatele kätte toimetatud, mistõttu on hagejal võimalik muuta/täiendada nii hagi eset kui ka alust. Hagi eseme ja/või hagi aluse muutmiseks on vajalik kohtu ja/või kostja nõusolek peale hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist. Maakohtu käsitluses muutuks

§ 376lg 1 esimene lause sisutuks.

Samuti võib hageja kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni 3 esimese astme kohtus kaasata kostjana isikud, kelle osas on hagejal nõue ning kellega seonduvad nõuded oleks menetlusökonoomiliselt mõistlik läbi vaadata ühes menetluses (

§ 208lg 2; § 374).

Kui kohus leidis, et tegemist on teise tsiviilasjaga, oleks kohus pidanud saatma selle kohtu kantseleile jagamiseks, mitte keelduma teise tsiviilasja menetlusse võtmisest. Menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Maakohus ei ole puuduste kõrvaldamise määruses juhtinud hageja tähelepanu nõuete ebaselgusele. Määrusest ei nähtu nõuete perspektiivi analüüsi. Kohus jättis ka hindamata, kas kohaldada tuleks

§ 375

. Hagiavalduses ei ole selliseid puuduseid, mis takistanuks nõudeid (kasvõi osaliselt) menetlusse võtta ja/või nõuded määrusega eraldada ja/või saata menetlusse võtmiseks eraldi menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast RJ INKASSO UÜ hagi M. Pabuski vastu, tuleb tühistada. Ringkonnakohus saadab RJ INKASSO UÜ hagi MARBEL KINNISVARA OÜ, Marbel Haldus OÜ, Igrap Osaühingu ja M. Pabuski vastu maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
  2. Asja materjalide kohaselt tegi Pärnu Maakohus 13.09.2024 RJ INKASSO UÜ avalduse alusel KOHALIK OÜ, ORINA EHITUS OÜ, PLMPROJEKT OÜ, VARSKESAN OÜ, ORTEK 1 OÜ, LOUISV TRADING OÜ, UÜ CTH Management ja HÄRMA EHITUS EESTI OÜ suhtes maksekäsu. Pärnu Maakohus lõpetas vastuväite tõttu 13.09.2024 määrusega RJ INKASSO UÜ 3040 euro nõudes maksekäsu kiirmenetluse M. Pabuski osas ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. RJ INKASSO UÜ esitas maakohtule hagi MARBEL KINNISVARA OÜ, Marbel Haldus OÜ, Igrap Osaühingu ja M. Pabuski vastu võlgnevuse väljamõistmiseks või alternatiivselt MARBEL KINNISVARA OÜ ja Marbel Haldus OÜ ning MARBEL KINNISVARA OÜ ja Igrap Osaühingu vaheliste tehingute kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus keeldus

§ 3401

lg 2 ja § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse võtmast ja põhjendas seda sellega, et maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks peab hageja esitama maakohtule sama nõude, mille avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluses. Hageja peab lähtuma esialgsest avaldusest ning ta ei saa korraga muuta hagi alust, eset ning kostjate ringi. Sellisel juhul on tegemist teise tsiviilasjaga. Praegusel juhul on hagi esitatud lisaks Marbel Kinnisvara OÜ, Marbel Haldus OÜ ja Igrap Osaühingu vastu ning hageja on suurendanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõuet ning esitanud uue nõude. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

§ 487

lg-st 1 tulenevalt peab hageja maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet põhjendama hagiavaldusele ettenähtud vormis. Nõude põhjendamine hagiavaldusele ettenähtud vormis ei välista aga täiendavate nõuete esitamist ja seda ka täiendavate kostjate vastu. Tegemist ei ole hagi muutmisega

§ 376

mõttes ning maakohtul puudus alus RJ INKASSO UÜ hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Hageja peab arvestama aga sellega, et maksekäsu kiirmenetluse aegumist peatav toime mõjub üksnes selles osas, milles kaksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud nõuded kattuvad (

§ 486lg 2).

Maakohtu määruse vastuolulisust kinnitab ka maakohtu selgitus, mille kohaselt hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt õigust kummagi nõude osas uuesti kohtusse 4 pöörduda. Kui maakohus leidis, et kahe erineva nõude koos menetlemine ei ole põhjendatud, oli maakohtul võimalus ühes hagiavalduses esitatud kaks nõuet eraldada iseseisvaks menetluseks (

§ 375

). Vaidlustatud määruses on maakohus viidanud mh

§ 371

lg 1 p-le 10, mis sätestab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusena riigilõivu mittetasumist. Määruse põhjenduses ei ole maakohus aga heitnud hagejale ette riigilõivu nõutavas määras mittetasumist. Seega tuleb maakohtul asja menetlusse võtmise otsustamisel mh kontrollida, kas hageja on tasunud riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses ettenähtud määrale ning otsustada, kas nõudeid tuleb menetleda ühes menetluses või mitte.

  1. Maakohtu määruse resolutsiooni kohaselt keeldus maakohus menetlusse võtmast RJ INKASSO UÜ hagi M. Pabuski vastu. Samas ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks võtnud menetlusse või keeldunud menetlusse võtmast RJ INKASSO UÜ hagi Marbel Kinnisvara OÜ, Marbel Haldus OÜ ja Igrap Osaühingu vastu. Seega maakohtu määruse resolutsioon ei vasta määruse põhjendustele ning maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus keeldunud menetlusse võtmast RJ INKASSO UÜ hagi kõikide kostjate vastu.
  2. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise (sh määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot) otsustab maakohus asjasisulisel lahendamisel (

§ 173lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.