) § 3401 lg 2; § 487 lg 3 ja § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata, kuna hageja ei ole kõrvaldanud MARBEL KINNISVARA OÜ 03.02.2020 asutamislepingust tuleneva nõudega seotud puuduseid. Hageja on nimetanud neli kostjat, kellest ainult üks oli puudutatud isikuks maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Hageja ei ole põhjendanud täiendavalt nimetatud kostjate seost maksekäsu kiirmenetluses nimetatud õigussuhtega. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks peab hageja esitama maakohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis sama nõude, mille avaldaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja peab lähtuma esialgsest hagist ning ei saa muuta korraga hagi alust, eset ja kostjate ringi. Sel juhul on tegemist juba teise tsiviilasjaga. Kohus selgitas, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust kummagi nõude osas uuesti kohtule hagi esitada. Hagejal tuleb kaaluda, kas kõigi hageja välja toodud nõuete esitamine ühes tsiviilasjas on otstarbekas ning aitab asja lahendada mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste menetluskuludega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
Hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudeid hagiavalduses täpsustanud. Asjaolude ja nõude täpsustamine on võimalik kogu eelmenetluse vältel (
Hagi ei ole kostjatele kätte toimetatud, mistõttu on hagejal võimalik muuta/täiendada nii hagi eset kui ka alust. Hagi eseme ja/või hagi aluse muutmiseks on vajalik kohtu ja/või kostja nõusolek peale hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist. Maakohtu käsitluses muutuks
Samuti võib hageja kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni 3 esimese astme kohtus kaasata kostjana isikud, kelle osas on hagejal nõue ning kellega seonduvad nõuded oleks menetlusökonoomiliselt mõistlik läbi vaadata ühes menetluses (
Kui kohus leidis, et tegemist on teise tsiviilasjaga, oleks kohus pidanud saatma selle kohtu kantseleile jagamiseks, mitte keelduma teise tsiviilasja menetlusse võtmisest. Menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Maakohus ei ole puuduste kõrvaldamise määruses juhtinud hageja tähelepanu nõuete ebaselgusele. Määrusest ei nähtu nõuete perspektiivi analüüsi. Kohus jättis ka hindamata, kas kohaldada tuleks
. Hagiavalduses ei ole selliseid puuduseid, mis takistanuks nõudeid (kasvõi osaliselt) menetlusse võtta ja/või nõuded määrusega eraldada ja/või saata menetlusse võtmiseks eraldi menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 ja § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse võtmast ja põhjendas seda sellega, et maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks peab hageja esitama maakohtule sama nõude, mille avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluses. Hageja peab lähtuma esialgsest avaldusest ning ta ei saa korraga muuta hagi alust, eset ning kostjate ringi. Sellisel juhul on tegemist teise tsiviilasjaga. Praegusel juhul on hagi esitatud lisaks Marbel Kinnisvara OÜ, Marbel Haldus OÜ ja Igrap Osaühingu vastu ning hageja on suurendanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõuet ning esitanud uue nõude. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
lg-st 1 tulenevalt peab hageja maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet põhjendama hagiavaldusele ettenähtud vormis. Nõude põhjendamine hagiavaldusele ettenähtud vormis ei välista aga täiendavate nõuete esitamist ja seda ka täiendavate kostjate vastu. Tegemist ei ole hagi muutmisega
mõttes ning maakohtul puudus alus RJ INKASSO UÜ hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Hageja peab arvestama aga sellega, et maksekäsu kiirmenetluse aegumist peatav toime mõjub üksnes selles osas, milles kaksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud nõuded kattuvad (
Maakohtu määruse vastuolulisust kinnitab ka maakohtu selgitus, mille kohaselt hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt õigust kummagi nõude osas uuesti kohtusse 4 pöörduda. Kui maakohus leidis, et kahe erineva nõude koos menetlemine ei ole põhjendatud, oli maakohtul võimalus ühes hagiavalduses esitatud kaks nõuet eraldada iseseisvaks menetluseks (
). Vaidlustatud määruses on maakohus viidanud mh
lg 1 p-le 10, mis sätestab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusena riigilõivu mittetasumist. Määruse põhjenduses ei ole maakohus aga heitnud hagejale ette riigilõivu nõutavas määras mittetasumist. Seega tuleb maakohtul asja menetlusse võtmise otsustamisel mh kontrollida, kas hageja on tasunud riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses ettenähtud määrale ning otsustada, kas nõudeid tuleb menetleda ühes menetluses või mitte.
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.