) § 202 lg 1 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 2 alusel. Kaebaja pakkumuse hind oli 139 000,00 eurot, millele lisandus käibemaks. Kaebaja otsesed kulud projekti elluviimiseks olid eelarvestatud 66 582,00 eurot. Kaebaja töölepinguga töötavate projektijuhtide töötasud seoses projektiülesannete täitmisega oleks olnud 6 914,40 eurot. Seega, kui hankeleping oleks olnud sõlmitud kaebajaga, oleks kaebaja tulu olnud 65 503,60 eurot. 3) Lihtsas matemaatilises tehtes, millest aga sõltub eduka pakkumise tuvastamine, vea tegemise tagajärg on ilmselgelt ettenähtav. Pakkuja, kelle kahjuks viga tehakse, jääb ilma sellest hüvest, mille nimel ta ettevõtjana hankes osales ja millele tal hankija õiguspärasel käitumisel olnuks õigus. Hindamise õigsuse üle elementaarse kontrolli puudumine on vähemalt raske hooletus VÕS § 104 lg 4 tähenduses (koostoimes RvastS §-ga 7 lg 4), mis välistab hankija vastutuse piiramise. Arvutusvea puhul on võimatu tagantjärgi tuvastada vea põhjust ‒ tahtlikkust või hooletust. Seetõttu on lisaks arvutusvea tegemisele endale etteheidetav hankijale riigihanke korraldamine viisil, kus kontroll pakkumuste hindamistulemuste kinnitamisel kas puudub või on puudulik. Seda enam, et arvutusvigade avastamise kohustus on hankijal juba pakkumuste endi hindamisel (
4) Kui vastustaja oleks 25.09.2019 teinud koheselt õiguspärase otsustuse ja tunnistanud kaebaja pakkumuse edukaks, pidanuks seaduse alusel ja saanuks hanketingimuste kohaselt sõlmida hankelepingu kaebajaga. Seda sõltumata enne ja pärast nimetatud kuupäeva asetleidnud muudest asjaoludest. Et vastustaja oli sunnitud hankemenetluse kehtetuks tunnistama, on ainult selle asjaolu tagajärg, et kaebaja pakkumus jäi õigusvastaselt edukaks tunnistamata. Kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vaidlustamine ‒ arvestades hanke ajalist eesmärki, ei oleks ühelgi juhul võimaldanud saavutada hanke sisulist eesmärki, ei võimaldanud vaidlustamine käesoleval juhul vältida kahju tekkimist. 5) Kui menetluse käigus peaks osutuma keeruliseks täpse kahju välja arvutamine, siis palub kaebaja mõista välja mõistlik kahjutasu kohtu äranägemisel (VÕS § 127 lg 6). Kaebaja on valmis ka kompromissiks kahjutasu suuruse kokkuleppimisel. 10. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Mitte ükski norm ning normi eelduste kogum ei võimalda kaebaja poolt nimetatud kahju väljamõistmist vastustajalt, kuna kaebajal ei ole kahju hüvitamise nõuet
S § 7 ja § 8 alusel. 1) Kaebaja nõue on ebaselge, sisustamata ja tuleb seetõttu tagastada. Kaebaja poolt esitatud kaebusest ei ole tuvastatavad kaebuse asjaolud, st kuidas on täidetud kaebuse kohase nõude esitamise eeldused ning millised tõendid ja millises osas esitatud nõuet tõendavad. Tervikuna on näiteks ebaselge see, millistele eeldustele tugineb kaebaja kahju hüvitise nõude esitamisel ning millised asjaolud tõendavad seda, et kaebajaga oleks hanke tulemusel leping sõlmitud ja/ või kuidas on kaebaja jõudnud kahju suuruseni. Nimetatust johtuvalt on vastustajal äärmiselt keeruline kaebaja kaebusele üheselt vastata ning oma õiguste kaitsmiseks peab vastustaja käsitlema kõiki võimalikke aspekte. Vastustaja hinnangul tuleks kaebus kaebajale tagastada HKMS § 121 lg-st 2 nähtuvalt. 2) RVastS § 7 lõike 1 alusel on kahju hüvitamise nõude eelduseks (
Hankijal on lai otsustusruum hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Objektiivne on ka asjaolu, et vaidlustuste tõttu võib hankelepingu sõlmimine viibida seni, kuni RHAD-ile vastava hankelepingu sõlmimine muutub võimatuks. Viidatud olukord Õppekeskus OÜ vaidlustuse ning Rahandusministeeriumi poolt järelevalvemenetluse algatamise tõttu realiseerusid. Kuna kaebaja vastustaja 25.10.2019 otsust hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest ei vaidlustanud, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja hinnangul vastustaja 25.10.2019 otsus kaebaja õiguseid ei rikkunud. Seega ei sõlminud vastustaja menetluse tulemusena hankelepingut mitte ühegi menetluses osalenud ettevõtjaga, mistõttu menetluse tulem ei realiseerunud. Seega on ekslik ja otseselt ebaõige kaebaja väide, et hanke võitja oli kaebaja. ‒ Vastustaja 25.09.2019 otsus ei saa olla kahju hüvitamise nõude aluseks, kuna avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kahju tekkis avaliku võimu kandja õigusvastase teo tagajärjel. Käesoleval juhul sellist olukorda aga ei esine. Kaebaja vastustaja 25.09.2019 otsust hindamistulemuste osas ei vaidlustanud. Sellele vaatamata, hankemenetluse eesmärk, st hankelepingu sõlmimine aga edasiste protsesside tõttu ei realiseerunud, kuna lühikese ajaraami tõttu ei olnud RHAD-ile vastava hankelepingu sõlmimine ja täitmine enam võimalik.
lg 2 p 8 võimaldab ettevõtjal seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustada iga hankija otsust, mis ettevõtja hinnangul rikub tema õiguseid või kahjustab tema huvisid. Vastustaja 25.10.2019 otsust menetluse kehtetuks tunnistamise kohta ei ole vaidlustatud. Seega on kaebaja kinnitanud vastustaja otsusega nõustumust ja selle õiguspärasust. Otsuse tähtaegselt vaidlustamata jätmise tagajärjeks on sellise otsuse kui haldusakti jõustumine. Seega ei esine käesoleval hetkel mitte ühtegi kehtivat vastustaja otsust, mis kaebaja õiguseid rikuks. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei saanud tekitada kaebajale kahju. Hankemenetluses osalejad peavad alati arvestama hankemenetluse kehtetuks tunnistamise võimalusega ning sellise otsuse vastuvõtmisel ei pea hankija kaaluma mitte ühtegi hankes osalenud ettevõtja huvi. ‒ Puudub kahju ning põhjusliku seose element. Kahju suurusega seonduvad asjaolud ei ole selged ning puudub mistahes seotus ka väidetava kahju ja asjaolude vahel. Olukord, kus hankemenetlus tunnistati kehtetuks, st menetluses ei sõlmitud hankelepingut ning kaebajal oli võimalus osaleda uues algatatud riigihankes, ei saa kuidagi kaebaja õiguseid rikkuda ning kaebajal ei saa kahju tekitada. Hüpoteetiliselt saaks kahju tekkimisest rääkida üksnes olukorrast, kus vastustaja oleks hankelepingu sõlminud mõne ettevõtjaga, kelle suhtes tehtud otsustus oli ebaõige. Sellist olukorda aga käesoleval juhul ei esine. Juhul, kui asendada 25.09.2019 hindamisotsuses edukas pakkuja MTÜ Reinar Halliku Korvpallikool kaebajaga, ei oleks sellele vaatamata menetluses nr 212150 jõutud lepingu sõlmimiseni. Seega puudub väidetava kahju ja tagajärje vahel põhjuslik seos. ‒ Kaebaja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik oleks pidanud mõistma, et kui mõni vastustaja otsustest on kaebaja hinnangul õigusvastane, oleks kaebaja pidanud otsuste andmisest 10 päeva jooksul pöörduma vaidlustusega VAKO poole. Väidetava rikkumise perioodil ei ole kaebaja kasutanud vastustaja vastu aga mitte ühtegi esmast õiguskaitsevahendit. Seega ei ole kõnealune kahju hüvitamise nõude eeldus täidetud. ‒ Lisaks on kaebuses nõutava kahju täielik hüvitamine vastustaja poolt välistatud ka seetõttu, et esinevad ka vastutust piiravad asjaolud. Praktikas on tunnustatud, et hankemenetluse 4 kehtetuks tunnistamise otsuse õigusvastasuse korral, saab nõutavaks kahjuks olla üksnes pakkumuse esitamisega seotud kulud, mitte aga saamata jäänud tulu. Sellist nõuet kaebaja aga esitanud ei ole, mistõttu ei ole kaebaja poolt esitatud nõue tervikuna üldse ettenähtav ja kuulub seetõttu vähendamisele määrani 0. Ka kaebaja enda tegevus on olnud põhjuseks, miks pakkumuste kontrollmenetlus nõnda pikalt kestis ning menetlusaeg tervikuna hankelepingu täitmise perioodi ja seega täitmise võimatuseni jõudis. Nimelt on vastustaja enda 25.10.2019 otsuses muuhulgas kirjeldanud, et puudused pakkuja osas esinesid ka kaebajal endal. Nimelt esines kaebajal maksuvõlg, millise likvideerimiseks pidi vastustaja andma kaebajale täiendava tähtaja. Seega on kaebaja ka ise põhjustanud olukorra menetluslikust venimisest. Kahju tekkimist ei olnud antud juhul võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Pakkujad esitasid vastustajale sedavõrd puudulikud pakkumused, et menetluslikku venimist vältida ei olnud võimalik. Mistahes võimalik hüvitatav kahju (millist vastustaja hinnangul ei eksisteeri) redutseerub kahju ettenägematuse, kahju tekkimisel kaebaja osaluse ja ka kahju vältimise võimatuse tõttu sisuliselt nullini ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 11. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist
S § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt riigihanke korraldamisel, hankelepingu sõlmimisel või muutmisel hankija tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse hankijale RVastS-s sätestatud korras, taotluse VAKO-le
-s sätestatud korras või kaebuse halduskohtule HKMS-s sätestatud korras. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RvasTS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt Varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
Rahandusministeerium teavitas 29.10.2019 kirjaga nr 12.2-1/6151-5 vastustajat (dtl 6‒13), et lõpetab
lg-st 3, § 73 lg 3 p-st 6, § 205 lg 4 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4 ja lg-st 3 tulenevalt järelevalvemenetluse. Järelevalvemenetluse lõpetamise põhjuseks oli hankemenetluse kehtetuks tunnistamine. Rahandusministeerium tõi siiski 29.10.2019 kirjas nr 12.2-1/6151-5 välja, et: „/…/tegelikult oli Riigihanke alusdokumentides kehtestatud 5 hindamis- kriteeriumide alusel antud kõige suurem arv punkte Osaühingu Alfa-Omega Communications pakkumusele nr 232985 ning Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi Hankija tunnistama nimetatud pakkumuse edukaks. Seepärast ei olnud 25.09.2019 tehtud edukaks tunnistamise otsus lisaks selles esinevatele põhjendamispuudustele (otsuse formaalne õiguspärasus) ka materiaalselt (sisuliselt) õiguspärane.“ (p 3.15). 14. Järgnevalt tuleb tuvastada nõude materiaalõiguslik alus.
lg 6 kohaselt pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise taotluse esitada VAKO-le ettevõtja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse või hanke alusdokumentide tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole õigeaegselt hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see võimalus olemas.
lg 6 näeb seega ette kahju hüvitamise olukorras, kus sõlmitud on hankeleping, kitsendades kahju hüvitamise taotlemist veel seeläbi, et eelnevalt peab puudutatud isik õigeaegselt vaidlustama hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente, kui see võimalus on olemas.
sätestab kahju hüvitamise erikoosseisu, mööndes teatud tingimustel õigust esitada hankija vastu nõue pakkumuse esitamisega seotud kulude hüvitamiseks. Üldreeglina ei ole pakkujatel õigus taotleda hankijalt pakkumuse esitamisega seotud kulude hüvitamist, välja arvatud juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid, sealhulgas tunnistas riigihanke põhjendamatult kehtetuks, ja ilma rikkumiseta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline. Erinevalt
lg-st 6 hõlmab
ka olukordi, kus hankelepingu sõlmimiseni ei ole jõutud ‒ näiteks on hankija enne hankelepingu sõlmimist hankemenetluse kehtetuks tunnistanud. 15. Kaebaja aga tugineb nõude esitamisel lisaks RVastS-le ka
§-le 202. Tekib küsimus, kas
on iseseisev materiaalõiguslik kahju hüvitamise nõude alus või pelgalt menetlusõiguslik norm, reguleerides kuhu ja millise seaduse alusel on võimalik kahju hüvitamise taotlusega pöörduda.
lg 1 esimene pool „riigihanke korraldamisel, hankelepingu sõlmimisel või muutmisel hankija tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse…/…/“ viitab sellele, et tegemist võiks olla iseseisva materiaalõigusliku alusega, sättes on loetletud, millistes hankemenetluse faasides tekitatud kahju norm hõlmab. Lõike teine pool ja sama paragrahvi lg-d 2 ja 3 viitavad pigem sellele, et seadusandja eesmärgiks on olnud reguleerida nõude esitamise menetluslikku korda, st et kahju hüvitamise taotluse võib esitada hankijale RVastS-s sätestatud korras, VAKO-le
-s sätestatud korras ning halduskohtule HKMS-s sätestatud korras. Reguleeritud on seegi, et VAKO tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse taotlus Rahandusministeeriumile (lg 2).
lg 3 kohaselt võib isik hankija, VAKO või Rahandusministeeriumi otsusega mittenõustumisel esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks. Seegi on menetluslik norm. Nõude aluse määratlemise praktiline tähendus on selles, et erinevate seaduste alusel on isikute õiguste maht ja ning nõude maksmapaneku tingimused erinevad. Näiteks HKMS alusel on hüvitamisnõuet võimalik kombineerida ka tuvastamisnõudega ‒ tuvastamis- ja kahjuhüvitamise nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat.
aga tuvastamisnõude esitamist ette ei näe ning hankija tegevuse vaidlustamiseks on ette nähtud lühemad tähtajad võrreldes HKMS-ga. Ka seab
lg 6 piirava tingimuse, et kahju hüvitamise taotluse esitamine on lubatav üksnes siis, kui isik on eelnevalt õigeaegselt hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente vaidlustanud. Kui lähtuda samast eeldusest, ei oleks kahjunõude esitamine
alusel lubatav ‒ isegi kui lähtuda sellest, et
on iseseisev materiaalõiguslik alus nõude esitamiseks ‒, sest kaebaja ei ole vaidlustanud ei õigusvastaseks osutunud edukaks tunnistamise otsust ega ka hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust, mis õigusvastase edukaks tunnistamise otsuse toime lõpetas. Kohtu arvates tuleks
regulatsiooni tõlgendada selliselt, et üheks kahju hüvitamise koosseisuks on
lg 6 ning kui hankelepingut ei ole sõlmitud, siis saab pakkuja taotleda üksnes pakkumuse esitamisega seonduvate kulude hüvitamist
Mööndes aga mõnetist 6 õiguslikku ebaselgust, leiab kohus, et kui ka
on käsitletav eraldiseisva materiaalõigusliku nõude alusena, kohalduvad ka sellele
lg 6 eeldused, st hankija otsuste eelnev
kohane vaidlustamise nõue. Puudub mistahes alus eeldada, et seadusandja on soovinud
alusel luua sisuliselt kaks erinevat menetlust, kus isiku võimalused
alusel kahjunõude esitamisel oleksid rohkem piiratud võrreldes sellega, kui isik pöördub otse kohtu poole. Seega kohus arvab, et hankija otsuste vaidlustamata jätmine välistab kahju hüvitamise taotluse sisulise läbivaatamise ja rahuldamise analoogselt
S ja HKMS regulatsioonist. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust, ei ole kaebajale kahju RVastS mõttes tekkinud. Kaebaja on väitnud temale kahju tekkimist seoses edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasusega ‒ MTÜ Reinar Halliku Korvpallikooli asemel tulnuks edukaks tunnistada kaebaja pakkumus. Selle üle polegi vaidlust, et kaebaja pakkumus tulnuks hankes edukaks tunnistada. Ent hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega on kaebaja nõude õiguslik alus ära langenud. Peale hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumist ei saa olla ühelgi hankes osalejal nõudeõigusi hankija vastu, sh õigust nõuda hankelepingu sõlmimist ning õigustatud ootust hankelepingu täitmisest saadavale tulule. Kaebajale saamata jäänud tulu kompenseerimiseks puudub õiguslik alus, kuna hankemenetlus jäi pooleli ning kellelegi väljamakseid ei tehtud. Keegi ei saanud õigusvastaseid eeliseid. Ainus võimalus vastava nõudeõiguse tekkimiseks olnuks vaidlustada hanke kehtetuks tunnistamise otsust, mida kaebaja aga ei teinud. Nagu kohus märkis, tulnuks seda teha
-s sätestatud korras. 17. Kaebaja on väitnud, et hanke kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamine ei oleks andnud tulemusi, kuna hankelepingu täitmise periood oleks saanud tõenäoliselt vaidluse toimumise ajal läbi. See aga polegi määrav. Oluline on see, et tähtaegselt esitatud vaidlustuse raames oleks VAKO saanud kontrollida, kas hankija teostas oma kaalutlusõigust õiguspäraselt ‒
annab hankijale võimaluse hankemenetlus kehtetuks tunnistada ning hankijal on selles oluline kaalutlusruum (vt
Muuhulgas võib hankija tunnistada hankemenetluse kehtetuks põhjusel, et hankija on ise on teinud vigu ning vigade kõrvaldamise tõttu võib hankelepingu sõlmimine viibida seni, kuni RHAD-ile vastava hankelepingu sõlmimine muutub võimatuks. Seega iseenesest asjaolu, et vale pakkuja on edukaks tunnistatud, ei välista, et hanke kehtetuks tunnistamine võiks siiski olla õiguspärane. Praeguses menetluses ent ei saa enam asuda hindama, kas hankija on hankemenetluse õiguspäraselt või õigusvastaselt kehtetuks tunnistanud ja sellest tulenevalt, kas hankija oleks pidanud kaebaja edukaks tunnistama ja temaga lepingu sõlmima. Selle küsimusega pole võimalik käesoleva kahjunõude raames tegeleda, kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamise haldusakt on jõustunud ning seda pole ettenähtud korras vaidlustatud. Möödunud on ka 3 aastane tuvastamisnõude esitamise tähtaeg, kui ka asuda seisukohale, et kaebajal oleks võimalik taotleda kahju hüvitamist RVastS ja HKMS alusel. Küsimus, kas hankija oli hanke kehtetuks tunnistamise otsuse ajal teadlik tehtud vigadest hindepunktide arvutamisel ning kas hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel esitas hankija eksitavaid või valesid põhjendusi, pole käesoleval ajal relevantne, sest ei saa kuidagi väärata asjaolu, et hange on kehtetuks tunnistatud ning vastav õigusakt on ammu jõustunud. Seega tuleb jätta kaebus rahuldamata põhjusel, et kahju
ega RvastS mõttes pole kaebajale tekkinud. Saamata jäänud tulu kompenseerimist ei saa pidada põhjendatuks olukorras, kus hankelepingut ei sõlmitud ühegi pakkujaga, kaebaja ressursid jäid vabaks ning kaebaja sai keskenduda teistele projektidele. Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, ei ole vajalik hinnata, kas täidetud oleksid teised RVastS § 7 lg 1 kahju hüvitamise eeldused ning kas kahju tekkimine väidetud ulatuses on tõendatud. 18. Järgnevalt tuleb kontrollida seda, kas on täidetud
§-s 217 toodud kulude hüvitamise eeldused.
kohaselt võib pakkuja nõuda pakkumuse esitamisega seotud kulude 7 hüvitamist, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid, sealhulgas tunnistas riigihanke põhjendamatult kehtetuks, ja ilma rikkumiseta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline. Vaidlust ei ole selles, et tulenevalt hindepunktide valest kokku arvutamisest tunnistas hankija edukaks vale pakkuja ‒ edukaks oleks tulnud tunnistada kaebaja. Ka vastustaja on 16.03.2020 menetlusdokumendis kinnitanud, et ei lükka ümber Rahandusministeeriumi järeldust, et riigihankes nr 212150 arvutati hindepunktid valesti kokku ning hanke alusdokumentide kohaselt pidanuks hankija 25.09.2019 otsusega edukaks tunnistama kaebaja pakkumuse eeldusel, et kaebaja suhtes ei oleks esinenud
lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise aluseid (vastustaja 16.03.2023 menetlusdokument). Vastustaja pole välja toonud ja see pole teada ka kohtule, et kaebaja suhtes esineks mõni
Seega on tõendatud, et vastustaja rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid. Ühe näitena, kuidas hankija võib riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid rikkuda, on see, kui hankija tunnistab riigihanke põhjendamatult kehtetuks. See aga pole
kohustuslik element, see võib olla üheks viisiks, kuidas hankija on riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid rikkunud. Kohtu arvates on
kohaldamise eeldused võrreldes
lg-ga 6 leebemad, st nõude sisulise läbivaatamise ega rahuldamise eelduseks ei ole, et pakkuja oleks hankija vastavad otsused vaidlustanud. Nõutav on see, et pakkuja tõendaks, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid ja ilma rikkumiseta oleks pakkujaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline. Käesoleval juhul on pakkuja tõendanud, et hankija rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid ja on tõenäoline, et hankeleping oleks sõlmitud just kaebajaga, kuna tema esitas majanduslikult soodsaima pakkumuse. Hüvitamisnõue tuleks kohtu arvates jätta rahuldamata siis, kui oleks ilmselge, et hankijal ei olnud muud valikut, kui hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Käesoleval juhul seda väita ei saa, sest ka oktoobri keskpaigas, mil hankijale sai teatavaks punktide vale kokku lugemine, oleks hankija jõudnud teha uue edukaks tunnistamise otsuse ja teoreetiliselt sõlmida lepingu kaebajaga. Hankeleping oleks olnud täidetav ka juhul, kui tegevustega oleks alustatud näiteks novembri alguses. Kuna hankija tehtud vead olid olulisteks põhjusteks hankelepingu sõlmimise venimisel ‒ nende tõttu käivitati järelevalvemenetlus, mille käigus leidsid vead ka kinnitust ‒ ja seetõttu hankemenetluse hilisemal kehtetuks tunnistamisel, on
regulatsiooni ja selle aluseks oleva EL õiguse mõttega kooskõlas hüvitada pakkujale hankija tegevuse tulemusel tekitatud kulud, mis seonduvad pakkumuse esitamisega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.