← Eesti

2-24-9882/22

Tsiviilasi nr 2-24-9882 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2025, Haapsalu Tsiviilasja number 2-24-9882 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi solidaarselt W.L ja I.L-i vastu F.O-l õiguse järgi saada olevast pärandiosast võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349); Hageja lepinguline esindaja K K; Kostjad: 1) W.L (isikukood XXX); 2) I.L (isikukood XXX); Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada poolte 11.03.2025 allkirjastatud ja järgnevas: kohtule 11.03.2025 esitatud kompromiss 1.
  3. Pooled on kokku leppinud, et kompromiss tsiviilasjas nr 2-24-9882 on sõlmitud eelkõige menetluse otstarbekuse kaalutlustel ja õigusrahu saavutamise eesmärgil. Kompromissi sõlmides ei võta pooled omaks teise poole väiteid tsiviilasjas nr 2-24-
  4. 1.
  5. W.L ja I.L kohustuvad Maksu- ja Tolliametile tsiviilasja nr 2-24-9882 menetluse lõpetamiseks tasuma 24855 eurot (edaspidi kompromissisumma) hiljemalt 15.03.
  6. 1.
  7. W.L ja I.L kohustuvad tasuma kompromissi punktis 1.
  8. toodud kompromissisumma Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr XXX (SEB Pank), XXX (Swedbank), XXX (Luminor Bank), XXX (LHV Pank) kasutades viitenumbrit XXX ning märkides selgitusse „Kompromiss tsiviilasjas nr 224-
  9. 1.
  10. Kompromissi punktis 1.
  11. toodud kompromissisumma võib W.L ja I.L eest tasuda ka kolmas isik, kasutades maksekorraldusel vastavalt kompromissi punktis 1.
  12. toodud rekvisiite. 1.
  13. Pooled on kokku leppinud, et juhul kui W.L ja I.L ei tasu kompromissi punktis 1.
  14. nimetatud kompromissisummat tähtaegselt, on Maksu- ja Tolliametil õigus käesolevast kompromissist taganeda ja taotleda kohtult tsiviilasja nr 2-24-9882 menetluse jätkamist.
  15. Tühistada 20.11.2024 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine. 1

(3)Tsiviilasi nr 2-24-9882
  1. Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-
  3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
  4. Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas Pärnu Maakohtule hagi 27.06.2024 ja 11.11.2024 hagiavalduse täpsustuse puuduste kõrvaldamisena, milles esitab nõude kostjate vastu solidaarselt hageja kasuks 24855 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi 14.01.2025 määrusega menetlusse. 28.02.2025 esitasid hageja ja kostjad kohtule allkirjastatud kompromissi. Kohus korraldas 11.03.2025 kohtuistungi enne kompromissi kinnitamist kompromissis sisalduva täpsustamiseks. Pooled esitasid kohtule 11.03.2025 parandatud kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada.
  5. Kohtu seisukoht 1.1 Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 1.2 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled esitasid 11.03.2025 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada. 1.3 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. Kohtumääruse resolutsioonis võib olla muutunud kompromissis esitatud punktide numeratsioon. 1.4 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 1.5 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus on pooled TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebeõigusest. 1.6 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 1.7 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist 2
(3)Tsiviilasi nr 2-24-9882 loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 1.8 Pärnu Maakohtu 20.11.2024 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine tuleb tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kohtulik hüpoteek on kustutatud 04.03.
  2. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.