← Eesti

2-24-16923/10

Obsah (7)§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-24-16923 Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025, Pärnu Tsiviilasi S. K. ja J. T. K. väljamõistmisek

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on alaealiste S. K. ja J. T. K. (seaduslik esindaja R. L.) hagi A. K. vastu elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõigete 3-5 alusel arvutatud miinimummääras (hagi esitamise ajal minimaalse elatise suurus 287,72 eurot kuus) alates
  2. oktoobrist 2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  4. novembri 2024 määrusega rahuldas kohus hagejate taotluse ning kohustas A. K. hagi tagamise korras kohtumenetluse ajal tasuma alaealiste hagejate ülalpidamiseks kummalegi hagejale elatist 125 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-24-16923 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
  5. Kohus määras asjas
  6. veebruarile 2025 kohtuistungi, kuid menetlusosalise taotlusel tühistas selle, kuna pooled esitasid kohtule
  7. jaanuaril 2025 kompromissi, taotlesid selle kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist istungit pidamata. Kohus ei saanud kompromissi esitatud kujul kinnitada selles esinevate ebaselguste tõttu.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 4 alusel kohus koostas

  1. veebruaril 2025 elatise kokkuleppe projekti, arvestades
  2. jaanuaril 2025 kohtule esitatud dokumendis elatise osas kokkulepitut ja hagejatele makstud elatisabi summasid. Kompromissi projekti pooltele edastamisel kohus selgitas pooltele õigust kokkuleppe tingimusi muuta. Kohus samuti selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi.
  4. märtsil 2024 saabus kohtule hagejate seaduslik esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromiss. Pooled lisasid kohtu koostatud kokkuleppe teksti andmed hagejatele vahepeal täiendavalt makstud elatisabi kohta. Kompromisslepingu kohaselt lähtusid pooled kokkuleppe sõlmimisel sellest, et kohtu menetluses on S. K. ja J. T. K. hagi A. K. vastu igakuise elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse § 101 lõigete 3-5 alusel arvutatud miinimummääras (hagi esitamise ajal minimaalse elatise suurus 287,72 eurot kuus) alates
  5. oktoobrist 2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni; hagi tagamise korras
  6. novembri 2024 määrusega kohus kohustas A. K. tasuma kohtumenetluse ajal kummagi hageja ülalpidamiseks elatist 125 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kompromissis fikseeriti hagejatele makstud elatisabi:
  7. detsembril 2024 tasus Sotsiaalkindlustusamet R. L.-i a/a-le XXX elatisabi summas 560 eurot.
  8. jaanuaril 2025 tasus Sotsiaalkindlustusamet R. L.-i a/a-le XXX elatisabi summas 400 eurot.
  9. veebruaril 2025 tasus Sotsiaalkindlustusamet R. L.-i a/a-le XXX elatisabi summas 400 eurot.
  10. märtsil 2025 tasus Sotsiaalkindlustusamet R. L.-i a/a-le XXX elatisabi summas 400 eurot. Pooled võtavad samuti arvesse, et hagiavalduses esitatud asjaoludel kujuneb elatiskalkulaatori abil 2

(3)Tsiviilasi nr 2-24-16923 PKS § 101 lg-te 1-4 ja 7 alusel arvutatud miinimumelatise suuruseks S. K. le 287,72 eurot kuus ja J. T. K. le 244,56 eurot kuus. Kostja tasub oma varasemast kooselust sündinud lapsele C. P. (isikukood XXX) Tartu Maakohtu
  1. jaanuari 2018 otsuse alusel tsiviilasjas nr XXX elatist 224 eurot kuus. Kostja ja hagejate seaduslik esindaja jõudsid kompromissile, et arvestades kostja majanduslikku olukorda ja varasemat kohtulahendit, on mõistlik kohelda lapsi võrdselt ja leppida kokku hagejate elatise suurus samas summas.
  2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled kokkuleppel loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. 7.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on kokku leppinud alates 09. oktoobrist 2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kostja poolt hagejatele makstava elatise suuruses ja selle maksmise korras. Kompromissis on pooled arvesse võtnud, et elatise maksmise kokkulepe hõlmab ka perioodi, mille eest maksti hagejatele kohtumenetluse aegset elatisabi, ning kokku leppinud, millises ulatuses on hagejatel selle perioodi eest õigus lisaks kostjalt elatist nõuda; samuti kostja kohustuse hüvitada riigile lastele makstud elatisabi. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

  1. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel on hagejatele õiguse pöörduda jõustunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole.
  2. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus ei märgi resolutsioonis kokkuleppe sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid (need on ära toonud määruse põhjendustes), mis kohtu poolt kinnitamist ei vaja. Määrusega kohus kinnitab üksnes kokkuleppe sisulised tingimused, märkides need resolutsioonis kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kompromissi tekstisiseseid viiteid kompromissi punktidele. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. 10.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. 11. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud. Teadaolevalt asjas ka ei ole hüvitatavaid kulusid tekkinud – riigilõivu elatise asjas ei nõuta ning lepingulisi esindajaid pooltel menetluses ei olnud. Seega poolte kanda jäävad nende endi võimalikud kulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust määrata

§ 174lg 1 alusel kindlaks menetluskulude suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.