KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-24-9977 (digitaalne menetlus) Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruaril 2025, Pärnu Tsiviilasi R. A. j

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kolme kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. R. A. ja M. A. esitasid
2. juunil 2024 Pärnu Maakohtule hagi V. A. i vastu pärandvara jagamiseks hagejate taotletud viisil (kinnistud ja sõidukid jäävad hagejate kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades ja hagejad tasuvad kostjale selle eest hüvitist), kostja kohustamiseks anda asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatusse kannete tegemiseks vajalikud tahteavaldused tingimusel, et hagejad on kostjale maksnud hüvitist ning kostjalt hagejate kasuks kasutuseelise hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
3. Pärast hagejate poolt hagiavalduse puuduste kõrvaldamist kohus
4. novembri 2024 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja. Kostja sai hagimaterjalid
5. jaanuaril 2025 kätte, kuid vastust hagile ei esitanud.
7. veebruaril 2025 saabus kohtule hagejate ja kostja poolt
8. veebruaril 2025 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping pärandvara jagamiseks. Pooled on jõudnud kokkuleppele ühisomandi lõpetamise viisis ja hagejate poolt enamsaadu arvelt kostjale makstava hüvitise suuruses, samuti on pooled andnud ühisomandi lõpetamiseks ja kinnisasjade võrdsetes mõttelistes osades hagejate kaasomandisse andmiseks ning vallasvara kostja omandisse andmiseks vajalikud asjaõiguslikud tahteavaldused. Jõustunud kompromissimäärus asendab kostja tahteavaldused tingimusel, et kostjale on hüvitis välja makstud. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ning paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kompromisslepingus on
2. punkti alapunktidena kirjeldatud faktilisi asjaolusid ja menetluse seisu, mis kohtulikku kinnitamist ei vaja. Kompromissi tingimused on kompromissi teises alapunktis, kohus kinnitab kompromissi kohtumääruse resolutsiooni esimeses punktis ning kinnitatava kompromissi sisulised tingimused on kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktid. Vastavalt kohus muudab kompromissi tekstisiseseid viiteid kompromissi punktidele. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda.
3. Kompromissilepingu punkti 2.10 (kohtumääruse resolutsiooni numeratsiooni järgi punkt 1.10) kohaselt on kompromissi lahutamatuks lisaks hagejate ja kostja vahel koostatud vallasvara pärandnimekiri (lisa 1), kompromisslepingu digiümbrikus on vastav fail pealkirjaga „Kompromissi tsiviilasjas nr 2-24-9977 lisa 1.xlsx“. Kuna kohus kinnitab poolte kompromissi, on kompromissi lahutamatu lisa ka kohtumääruse lisa, kuid .xlsx formaadis faili (s.o Excel tabel) asemel kohus salvestab tabeli andmed ja lisab määrusele vallasvara nimekirja .pdf failina. 3

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid on ka kompromisslepingus kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

9. Riigilõivu tagastamine. Hagejad paluvad

§ 150

lõike 2 punkti 1 alusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 350 eurot ning kanda see R. A. arvedukontole. Kohtute infosüsteemi andmetel on selles asjas tasutud 26. juunil 2024 riigilõivu 700 eurot hageja R. A. i pangakontolt. Kuna menetlus lõpeb kompromissi kinnitamisega, tuleb

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 kohadelt hagejate taotlusel tagastada pool hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot, hageja näidatud pangakontole. 10.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja - kolme kalendripäeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 4