Obsah (5)

§ 121§ 65§ 68§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1002 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk V

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda on karistatud 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati W.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.

novembri 2014. a otsusega nr 1-14-7222 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning W.G-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti W.G karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

1. jaanuar
2. Kohtuotsus jõustus
3. märtsil
5. Tartu Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrusega vabastati W.G Tartu Maakohtu
8. veebruari
9. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
10. jaanuar
11. W.G kohustati katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha või võtma end töötuna arvele Töötukassas ühe nädala jooksul vanglast vabanemisest ja alluma ettenähtud ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohtumäärus jõustus

1. oktoobril
4. aprillil 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande W.G kandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määrusega jäeti see taotlus rahuldamata, kuid pandi W.G-le täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kohtumäärus jõustus
7. mail
9. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
10. augustil 2018 kohtule uue erakorralise ettekande. Ettekande kohaselt on W.G rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks ei ole W.G suhtunud ravikohustuse täitmisesse järjekindalt, kuna on jätnud viimastele vastuvõttudele ilmumata. Varasemalt on registreerimiskohustuse rikkumise tõttu katkestatud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ osalemine. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ei ole veel alanud, kuna programmi läbiviimiseks vajalikku osalejate arvu ei ole veel koos. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepanek pöörata W.G kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
11. Tartu Maakohtu
12. septembri
13. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ja W.G-le Tartu Maakohtu
14. veebruari
15. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele. 5.1 Kohus tuvastas, et W.G rikkus
16. juunil ja
17. juulil 2018 kohustust ilmuda kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. W.G põhjendas
18. juuni 2018 rikkumist sellega, et ta unustas kohtumise ära, ja
19. juuli 2018 rikkumist töökohustuste täitmisega. Peale selle on W.G
20. juulil 2018 rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. W.G põhjendas alkoholi tarvitamist elukaaslasest lahkumineku ja poolvenna pulmadega. Erakorralises ettekandes on esile toodud sedagi, et W.G ei ole suhtunud ravikohustuse täitmisesse järjekindalt. Ettekandele lisatud vastusest teabenõudele Lõuna-Eesti Haigla AS-ist nähtuvalt on W.G programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames käinud vaimse tervise õe vastuvõtul
21. mail 2018 ja
22. juunil 2018 ning psühhiaatri vastuvõtul
23. mail
25. juulil ja
26. juulil 2018 W.G enam vastuvõttudele ei ilmunud. Telefoni teel ei ole W.G õnnestunud kätte saada ning ta pole ka ise ühendust võtnud. W.G kinnitas kohtuistungil eeltoodu õigsust, kuid selgitas, et on alates septembrist programmis osalemist jätkanud. 5.2 W.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastades andis kohus talle võimaluse vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab kõiki talle kohtu poolt pandud kohustusi. Selline võimalus on süüdimõistetule antud veel ka korduvalt pärast vanglast vabastamist, kui kriminaalhooldusametnik piirdus hoiatustega ja kohus jättis oma
27. aprilli
28. a määrusega W.G karistuse täitmisele pööramata, määrates W.G-le lisakohustuse. W.G on jätkanud rikkumiste toimepanemist, vaatamata varasemate rikkumiste eest kohaldatud meetmetele. 5.3 W.G iseloomustab positiivselt töökoha leidmine ja
29. mail 2018 alkoholismivastase ravi alustamine ja selle jätkamine septembris. Need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus.
30. juunil ja
31. juulil 2018 rikkus W.G registreerimiskohustust 2 ja
32. juulil 2018 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tegemist ei ole esmakordsete ega juhuslike rikkumistega, vaid probleeme kontrollnõuete täitmisega on esinenud kogu W.G senise katseaja vältel. Kuigi W.G loeb kõigi oma rikkumiste põhjuseks oma alkoholsõltuvust, pole kõik rikkumised sugugi sellega seotud. Registreerimiskohustuse korduv rikkumine pole olnud tingitud alkoholi tarvitamisest, vaid süüdimõistetu kohusetundetust suhtumisest antud kohustuse täitmisse. W.G varasema käitumise valguses leiab kohus, et W.G suhtes ei ole võimalik kohaldada enam kergemaid meetmeid, vaid karistus tuleb pöörata täitmisele. Kuna W.G-le on juba varem mitmeid kohustusi määratud, tema katseaeg on juba määratud karistusaja lõpuni (millest tulenevalt ei saa seda pikendada), on kohtu arvates ammendunud võimalus rakendada muid

§ 76lg-s 7 ettenähtud võimalusi.

5.4 Kohtu arvates ei välista karistuse täitmisele pööramist asjaolu, et Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a määrusega W.G-le pandud täiendav kohustus (osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“) on käesoleva ajani täitmata ja seda mitte süüdimõistetust tingitud põhjustel. Asjaolu, et programmis osalemist ei ole W.G-le seni võimaldatud, ei vabanda kuidagi tema poolt uute rikkumiste toimepanemist. Alkoholi tarvitamise probleemiga on võimalik igaühel ka vabatahtlikult tegeleda ja see ei eelda mingisse programmi suunamist. Pealegi on W.G-l oma alkoholiprobleemiga olnud juba võimalik tegeleda programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, kuid ta jättis selle suvel pooleli. Kohus nõustub erakorralises ettekandes avaldatud kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et programmi „Kainem ja tervem Eesti“ pooleli jätmine viitab asjaolule, et ka programm „Eluviisitreening“ ei pruugi anda oodatud tulemust. Seda enam, et W.G on varem katkestanud ka programmis „Viha juhtimine“ osalemise. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a määrusest nähtuvalt on W.G-l programm „Eluviisitreening“ läbitud juba vangistuse kandmise ajal. W.G käitumine vabaduses annab tunnistust sellest, et programmis „Eluviisitreening“ osalemine ei ole talle mingit mõju avaldanud.
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse W.G kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja W.G karistuse kandmata osa täitmisele pööramata jätmist. 6.1 W.G ei hoia ega ole hoidnud käitumiskontrolli nõuetest kõrvale. Registreerimisele mitte ilmumisel
6. juunil ja
7. juulil 2018 oli tegemist inimliku eksimusega. W.G unustas seoses oma töökohustuste täitmisega kriminaalhooldusametniku juurde minemise. Ta ei rikkunud registreerimiskohustust tahtlikult. Järgnevatele registreerimistele ilmus W.G õigeaegselt ega ole hiljem registreerimiskohustust rikkunud. 6.2 Alkoholi tarvitamine
8. juulil 2018 on kahetsusväärne. W.G tunnistab alkoholisõltuvust ja on asunud selle probleemiga tegelema, astudes
9. mail 2018 programmi “Kainem ja tervem Eesti”. Vaatamata asjaolule, et
10. ja
11. juulil 2018 ei ilmunud W.G eelnevalt kokkulepitud päevadel raviasutusse, on ta siiski septembris 2018 jätkanud alkoholivastast ravi. Põhjus, miks W.G ei ilmunud
12. juulil 2018 raviasutusse, oli seotud unustamisega seoses kiireloomuliste töökohustuste täitmisega.
13. juulil 2018 ei ilmunud W.G raviasutisse, kuna tal oli eelnevalt tuvastatud alkoholijoove. W.G sai jätkata ravi septembris 2018, kuna nii psühhiaater kui ka meditsiiniõde viibisid korralisel puhkusel ning nende juures vastuvõttu ei toimunud. Uued ajad sai kokku leppida pärast meditsiinitöötajate naasmist puhkuselt ja esimene vaba aeg arsti vastuvõtule määrati
14. septembriks 2018 ning psühhiaatri juurde
15. oktoobriks
16. 6.3 Kriminaalhooldusametniku väide, et W.G ei suhtu vastutustundlikult ravisse, on tendentslik ja meelevaldne. Kohus on lugenud tõendatuks ega ole seadnud kahtluse alla W.G poolt kohtuistungil avaldatut, s.o ravi jätkamist, ja on seda pidanud ka positiivseks asjaoluks. W.G tunnistab rikkumiste toimepanemist ja kahetseb siiralt oma käitumist. W.G leiab, et kohus ei peaks kohaldama tema suhtes kõige rangemat meedet, st karistuse täitmisele pööramist, vaid teda on võimalik mõjutada ja suunata õiguspärasele käitumisele muude meetmetega. W.G on nõus alluma täiendavatele kohustustele vastavalt

§ 75lg-le 3.

3

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrusega määrati kaebus lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohus andis kohtumenetluse pooltele
4. oktoobrini 2018 aega esitada kohtule kirjalikke seisukohti ja taotlusi.
5. W.G kaitsja esitas
6. oktoobril 2018 ringkonnakohtule taotluse asja materjalide juurde täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Taotlusele oli lisatud Lõuna-Eesti Haigla vastus, millest nähtub, et W.G osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“, järgib kohaldatud raviplaani ja on motiveeritud programmis osalemisega jätkama. Veel edastas kaitsja kohtule kriminaalhooldusametniku iseloomustuse, milles iseloomustatakse W.G positiivselt ning märgitakse, et W.G täidab talle pandud kohustusi ja nendega seoses probleeme esinenud ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus karistuse täitmisele pööramise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning W.G kaitsja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Nõustudes maakohtu põhjalikult motiveeritud seisukohtadega, rõhutab ringkonnakohus täiendavalt järgnevat. 10.

§ 76

lg 7 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega näeb seadus kriminaalhooldusnõuete rikkumisele reageerimiseks ette alternatiivsed võimalused. Kuna Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a määrusega allutati süüdimõistetu käitumiskontrollile katseaja lõpuni, langes ära võimalus käitumiskontrolli aja pikendamiseks. Seega oli maakohtul erakorralise ettekande lahendamisel kaks valikut: kas panna W.G-le katseajaks täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele.
3. Vaidlust ei ole selles, et W.G on rikkunud talle katseajaks kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu ning kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samasisulised rikkumised olid aluseks W.G suhtes esimese erakorralise ettekande koostamiseks, milles esitatud taotluse pöörata W.G karistus täitmisele jättis Tartu Maakohus
4. aprilli
5. a määrusega rahuldamata. Kohus leidis viidatud määruses, et W.G kohustuste rikkumist ei saanud pidada ebaoluliseks, kuid sellele vaatamata avaldas kohus lootust, et W.G käitub edaspidi teisiti. Praeguseks ajaks on selge, et W.G oma käitumist muutnud ei ole ning on jätkuvalt suhtunud kontrollnõuete täitmisesse kohusetundetult.
6. Kaitsja kaebuses on püütud W.G poolt registreerimiskohustuse rikkumist õigustada, põhjendades registreerimisele ilmumata jäämisi unustamisega. Lisaks on kaitsja esitanud ringkonnakohtule kriminaalhooldusametniku iseloomustuse, millega soovib näidata, et W.G-l ei ole pärast
7. juulit 2018 kohustuste täitmisega probleeme olnud. Iseloomustusest ilmneb, et W.G on küll käinud registreerimiskohustust täitmas, kuid samas ei ole ta alati kinni pidanud kokkulepitud aegadest, jättes kriminaalhooldaja oma mitteilmumisest eelnevalt teavitamata. Seega näitab kriminaalhooldaja iseloomustus, et W.G-l on jätkuvalt olnud probleeme kokkulepetest kinnipidamisega ning ta on kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse suhtunud kohusetundetult. Ringkonnakohtu hinnangul on äärmiselt positiivne, et Lõuna-Eesti Haigla AS vastusest nähtuvalt on W.G asunud tegelema oma alkoholiprobleemiga, ent ainuüksi see asjaolu ei anna alust asuda karistuse täitmisele pööramise osas maakohtust erinevale seisukohale.
8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
9. W.G kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse kohta W.G seisukoha väljaselgitamisele ja kaebuse koostamisele kokku 2 tundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi W.G kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Maarika Kuusk 5