Obsah (5)

§ 76§ 75§ 121§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1002 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg

§ 76lg 4,5 alusel määrata J.E-le katseaeg kestusega kuni 05.01.2019.

3.

§ 76

lg 5 alusel allutada J.E käitumiskontrollile kestusega kuni 05.01.2019, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata J.E-le katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma ettenähtud ravile; Määrata J.E katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus J.E ’i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu J.E karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista J.E-lt menetluskuluna riigituludesse 176,76 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Aare Kaldma poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.  4. 5. 6. 7. 8. 9. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 18.02.2016 otsusega on J.E süüdi tunnistatud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati J.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.11.2014 otsusega nr 1-14-7222 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust võrra ning J.E-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti J.E karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 05.01.

1. Käesoleval ajal kannab J.E karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 05.01.2016 ja lõpp 05.01.
2. 31.08.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud J.E isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 17 korral, vanglas viibib kuuendat korda. Kuriteod on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivald konkreetse isiku suhtes. Ühiseks jooneks kuritegude vahel on alkoholi kuritarvitamine ning puudulik probleemilahendamise oskus, impulsiivsus. Distsiplinaarkaristused puuduvad. 12.09.2016 - 30.06.2017 osales kinnipeetav tööhõives majandusabitöölisena majandustöödel. 10.03.2017 - 03.04.2017 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", mille eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse. Programmi läbiviija hinnangul kinnipeetav osales aktiivselt ja avatult. Tunnistas, et ei ole oma probleeme enne sellistest vaatenurkadest, nagu programmis käsitlesime, osanud näha/vaadata. Oli iseseisvalt tulnud järeldusele, et on vaja midagi muuta, aga kuidas ja mida ei osanud välja mõelda. Analüüsis oma kuritegusid ja võttis ka vastutuse. Kodutööd alati tehtud ja koos läbi arutatud. Arutletud ka tunnete teemal (viha, hirm, himu, valu jne) ja selle üle kuidas tunded meid juhivad ja kuidas saame ise neid juhtida. Viimasel kohtumisel korratud üle himuhetkede äratundmine - kuidas neid tunda. Programmi kestel oli näha, kuidas kinnipeetav hakkas rohkem mõtlema ja lahenduse leidmiseks vaagima erinevaid viise. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule – risk ühiskonnas. Turvalisusriskid puuduvad. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on alkoholijoobes või tal tekib konfliktisituatsioon või majandusliku kasu saamise vajadus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 59%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, Tartu Vangla toetab tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad kinnipeetava J.E päritoluperekonda ema M. K., õed M. K., A. K. ja poolvend S. S. Isa A. K. on surnud. Ema M. K. on uus elukaaslane E. J. Ema M. K. elab koos elukaaslase E. J. ja poja S. S. XXX. Õde A. K. elab XXX ja teine õde M. K. elab XXX. J.E on Rahvastikuregistri andmetel vallaline, ülalpeetavad ei ole. Ema M. K. sõnul on temal poja A. K. suhted head. Ema M. K. väitis, et ka elukaaslase E. J, poolvend S. S. ning õdede A. K. ja M. K. on suhted head. Kuid A. K. sõnul on suhted J.E-ga kaugenenud venna kuritegeliku käitumise tõttu. Kinnipeetav J.E on vangistuse ajal telefoni teel suhelnud ema M. K. ja õe A. K. VANGIS vaatlusel ei nähtu, et kinnipeetav J.E oleks vangistuse ajal suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on J.E avaldanud soovi elama asuda XXX vallale kuuluvasse sotsiaalmajja aadressiga XXX. Sotsiaalnõuniku E. J. sõnul on kinnipeetavale J.E-le pakkuda Sotsiaalmajas tuba. Sotsiaalmajas on kokku 12 korterit. Korterid on osaliste mugavustega, vesi ja kanalisatsioon olemas, kuid ahjuküte. Ühiskasutatavad on koridor, köök, vannituba ja dushiruum. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval J.E-l kindel töökoht. Enne vangistust kinnipeetav J.E ametliku töölepingu alusel tööl ei käinud, tegi üksikuid juhutöid. Ema M. K. sõnul on ta nõus poega J.E tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel materiaalselt toetama. M. K. väitel on tema kuu sissetulekuks Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus ligikaudu 400 eurot. Sotsiaaltöötaja L. T. sõnul on J.E-l võimlaik taotleda kohalikust omavalitsusest toimetulekutoetust, mis on 130 eurot kuus. Tartu Vangla andmetel on 04.07.2017 seisuga tasumata nõudeid K-raha andmetel summas 8476,91 euro ulatused ja vabanemisfondis 104,80 eurot. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu J.E selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on töötanud üle 9 kuu majandustöödel ja läbinud Eluviisitreeningu, kuid õppima ei ole saanud. Eluviisitreening oli elus esimest korda individuaalselt. See oli väga hea, sai palju arutatud. Elama läheks sotsiaalmajja. Leiab, et ükskord elus tuleb abi vastu võtta ja abi paluda, uhkus tuleb alla suruda. Vald toetab elukohaga ja sotsiaaltoetustega. Tööleminekule seab piiranguid epilepsia, aga kinnipeetav märgib, et tahaks läbida eraettevõtluse koolituse, südamelähedane on metsatöö. On aru saanud, et inimene peab õppima elama mitte põgenema. Lähedastest on ema, ema elukaaslane, 2 õde ja poolvend, suhted on head. Alkoholiga ei ole adekvaatset mõtlemist, oma haigusega ei või üldse tarvitada. Vabaduses peab enda hinnangul kindlasti läbima psühholoogilise, psühhiaatrilise ravi. Kinnipeetav märkis, et ei ole varem oma elu üksipulgi lahti arutanud, aga nüüd oli aega ja arutas. Selleks, et üldse millestki aru saada, tulebki elu lahti arutada ja nüüd on aru saanud mis on valesti teinud. Tulevikus tuleb areneda, õppida. Ei ole varem kunagi selle peale mõelnud, see on olnud vale suhtumine. Kinnipeetav märkis, et kellel, kuna tuleb mõistus pähe, hea, et nüüdki tuli. Kaitsja leiab, et esinevad materiaalsed, formaalsed alused vabastamiseks. Isik on läbinud kõik sotsiaalprogrammid, osalenud tööhõives. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isiku käitumine vangistusasutuses on põhiliseks kriteeriumiks vangistusest vabastamiseks. Isiku ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla ja prokurör. Analüüsides J.E resotsialiseerumise võimet, siis isikul on olemas elukoht, lähikondsed, tal on võimalik leida ka tööd ja kõik need tegurid viitavad sellele, et vabaduses uue kuriteo toimepanemise risk on väike. Kaitsja palub J.E ennetähtaegselt vabastada. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa J.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega J.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. J.E kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on J.E temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta ja 8 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 05.01.2019 (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama XXX vallale kuuluvasse sotsiaalmajja aadressiga XXX. Sotsiaalnõuniku E. J. sõnul on kinnipeetavale J.E-le pakkuda sotsiaalmajas tuba. Sotsiaalmajas on kokku 12 korterit. Korterid on osaliste mugavustega, vesi ja kanalisatsioon olemas, kuid ahjuküte. Ühiskasutatavad on koridor, köök, vannituba ja duširuum. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on osalenud vangla tööhõives ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Iseloomustus programmis osaluse kohta oli positiivne. Seega kinnitab ka isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Isik märkis kohtuistungil, et tunnistab tehtud vigu ning mõistab, mis on valesti teinud. Selgitas, et tulevikus tuleb areneda ja õppida. Ei ole varem kunagi oma elu peale mõelnud, see on olnud vale suhtumine. Seda, et kinnipeetava suhtumises ning arusaamades on toimunud positiivsed muudatused, kajastavad ka kohtule vangla poolt esitatud materjalid, kus on märgitud, et isiku sõnul on seadused vajalikud ja ta suhtub neisse positiivselt ning leiab, et tema korduvad kuriteod on tingitud alkoholi kuritarvitamisest ning toime pandu on väär ja taunitav. Tunnistab, et muutused on vajalikud ning ei eita toime pandut ning et selleni viis osakamatus tekkinud olukorda teisiti lahendada. Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik. Vangistuse jooksul on säilinud head suhted ema, ema elukaaslase, 2 õe ja poolvennaga. J.E on vangistuse ajal telefoni teel suhelnud ema M. K. ja õe A. K. Ema M. K. sõnul on ta nõus poega J.E tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel ka materiaalselt toetama. Samuti ei nähtu kriminaalhooldusametniku arvamusest, et kinnipeetav J.E oleks vangistuse ajal suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega toetab kinnipeetava suhtlusringkond isiku soovi käituda edaspidi seadusekuulekalt. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku alkoholiprobleem. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline vabaneda alkoholisõltuvusest. Kinnipeetav märkis ise, et on kindlasti vajalik läbida ravi ning vastava kohtu poolt määratava lisakohustusega nõustus koheselt. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isikul on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada ja loobuda alkoholi tarbimisest ning vabanemisjärgne keskkond toetab seda. Samuti on põhjendatud ja vajalik määrata isikule

§ 75

lg 2 p 5 märgitud lisakohustus alluda ettenähtud ravile, olles andnud selleks eelneva nõusoleku. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused, suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda ning võib loota, et isiku puhul on vangla n-ö oma töö teinud ja saavutatud on VangS § 6 lg-s 1 toodud peamine eesmärk: süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele, mistõttu on põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine. Menetluskulud J.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 04.10.2017.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Aare Kaldma. Kaitsja esitas 04.10.2017.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 176,76 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 176,76 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb J.E-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik