1 Kriminaalasi nr 1-17-9125 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9125 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Silver Semiskari elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SILVER SEMISKAR, isikukood 37303222246, Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Eesti Karistuse kandmise algus 05.06.2013 ja lõpp 05.06.2022 Kaitsja v.-adv. Kaido Kooga RESOLUTSIOON Jätta SILVER SEMISKAR elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo (asukoht Rakvere 5A, 41531 Jõhvi) kasuks 115,56 (ükssada viisteist eurot ja 56 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 19,26 eurot) eurot v.-adv. Kaido Kooga poolt määratud korras süüdimõistetu Silver Semiskari kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Silver Semiskarilt menetluskuluna kaitsjatasu 115,56 (ükssada viisteist eurot ja 56 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest. Silver Semiskaril tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE
- Maksekorraldusele 2 märkida viitenumber 99917700067845 ning selgitus: „Silver Semiskar, 1-17-9125, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Silver Semiskari elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Silver Semiskar kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9125 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel liideti nimetatud otsusega karistuseks mõistetud 5 aasta pikkune vangistus ning Harju Maakohtu 03.05.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud 9 aasta pikkune vangistus, mõistes liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Moodustatud liitkaristuse karistusaja alguseks loeti 05.06.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral, millest 6 karistust on kehtivad ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Käesolev karistus on mõistetud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Kõik kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on isikut karistatud varguste, kelmuse, väljapressimise, sõiduki ärandamise, kehalise väärkohtlemise ja narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod on toime pandud planeeritult ning grupis. Isikul on pooleliolev kriminaalasi. Vangistuses ei ole kinnipeetav tööle asunud, sest varasemalt on talle meditsiiniosakonna poolt antud vabastused kuni uuringute tulemuste saamiseni. Kinnipeetav on osalenud vestlustes inspektorkontaktisikuga. Programmi Viha ohjamine läbimisest on isik keeldunud, kuna arvab, et tal ei ole seda vaja. Nimetatu asendati programmi Agressiivsuse asendamise treening põhiste vestlustega, kuid kinnipeetav ei pea ka neid vestlusi endale vajalikuks. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 aastat 1 kuu vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa T S ja lastega sotsiaalkorteris aadressil xxxx. Tingimisi enne tähtaega vabanemisel soovib ta üksinda elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mille omanik on A V. Kinnipeetav on nõus vabanema elektroonilise järelevalve alla, korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele.
- klassi lõpetas isik Kohtla-Järve internaatkoolis, misjärel asus õppima Tallinna Merekooli, kus omandas 2 klassi madruse kutse. Keskkooli lõpetas ta Kohtla-Järve õhtukoolis. Eelmise vangistuse ajal läbis kinnipeetav väikeettevõtluse õppekava ja arvuti algõpetuse koolituse. Enne vangistust läbis ta Töötukassa kaudu tisleri kursuse Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Viimane ametlik töökoht oli isikul aastatel 1990-1992 autojuhina. Vangistuse ajal on sissetulekuks tuttavate poolt arvele kantavad summad. Vabanemisfondi on kogutud 1500 eurot ning täitmata nõudeid on K-raha andmetel summas 14731,01 eurot. Vanglas töötama ei ole isik motiveeritud. Oma tervislikku seisundit näeb isik pigem vabandusena vanglas mitte töötamiseks. Vabanemisel kinnipeetaval töökoht puudub, ta soovib võtta end arvele Töötukassas. 3 Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad ema L S ja tütar S S. T S on abielu lahutatud, kuid suheldakse endiselt, samuti suhtleb kinnipeetav vangistuse ajal ka T S tütre K, kelle kasvatamises ta on osalenud. Kinnipeetava suhtlusringkonna moodustavad suures osas kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav ei ole mõjutatav, pigem vastupidi, on liidri rollis ja mõjutab ise teisi isikuid. Kuritegusid ja korduvaid väärtegusid arvestades on näha, et kinnipeetava elustiil oli hoolimatu ja riskiv. Enamus kuritegudest on sooritatud grupis. Probleeme seoses alkoholi tarvitamisega isikul väidetavalt ei ole. Sõltuvust tuvastatud ei ole. Olles kriminaalhooldusel, määrati isikule lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid katseajal sooritas ta väärteo LS § 224 lg 2 alusel – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Isikul on krooniline haigus. Probleemide lahendamisel kasutab isik ebaseaduslikke viise, sh on võimeline kasutama vägivalda. Kinnipeetav ei arvesta teiste inimeste seisukohtade ja vajadustega, juhul kui see läheb vastuollu tema enda huvidega. Oma tegude tagajärgedele ta ei mõtle. Korduvalt toime pandud vägivallakuritegusid õigustab isik asjaoluga, et kannatanud olid ise süüdi, kuna ei maksnud võlga ära. Korduv karistatus ja kuritegelikku ühendusse kuulumine viitavad kriminaalsetele hoiakutele. Üldiselt suhtub kinnipeetav ametiisikutesse viisakalt. Kinnipeetav ei näe oma tegevuse negatiivset mõju ühiskonnale ning seab isiklikud huvid ja heaolu sellest kõrgemale. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on kaheldav. Vangla riskihindamise alusel on Silver Semiskar kõrgohtlik avalikkusele – risk ühiskonnas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 45%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Silver Semiskar vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 05.06.2022 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Silver Semiskarile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 8 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on Silver Semiskar lahutatud, tema lähedasteks on ema L S ja tütar S S (sündinud xxxx). L S sõnul on kinnipeetava endisel abikaasal T S tütar K (sündinud xxxx), kelle kasvatamises on kinnipeetav osalenud. Kinnipeetav suhtleb mõlema lapsega ka vangistuses olemise ajal. Ema sõnul on poja suhted lähedastega head, poeg helistab talle sagedasti. Ema kokkusaamistel ei ole käinud, kuna elab xxxx ja on eakas. Ema sõnul on pojal kindlasti üks lähedane sõber, kelle moraalse toetuse ja abiga ta ilmselt saab vabanedes arvestada. Ema andmetel on poja sõber õiguskuulekas inimene, kes elab xxxx. Ema ei ole teadlik poja alkoholi või narkootikumide tarvitamise probleemidest, avaldab arvamust, et pigem probleeme pole. Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabanemise korral asuda üksinda elama aadressile xxxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mille omanik on A V (tel xxxx). L S sõnul on A V xxxx mitmeid kortereid, mida ta välja üürib. Edaspidi on võimalik korter ka välja osta. Kodukülastuse tegemise ajal korteris kedagi ei elanud. Silver Semiskar on vangla andmetel nõus vabanema elektroonilise järelevalve alla ja korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks nimetatud aadressile andis korteri omanik A V. Silver Semiskari rahvastikuregistrijärgne elukoht on märgitud xxxx täpsusega. Ema sõnul puudub pojal pikaajaline ja pidev töökogemus, kuid tal on autojuhi kutseoskused, lisaks on ta vangistuses osalenud restaureerimise kursustel, mis võivad anda paremad võimalused tööturul. L S töötab ja on nõus poega vabanemisjärgselt vajadusel materiaalselt toetama. Kriminaalhooldusele on kinnipeetavat varem määratud ühel korral vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega aastatel 2010-
- Isik rikkus katseajal kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud 4 isikutega. Katseaeg lõppes
- aastal teise kohtuotsusega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Silver Semiskar vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 05.06.2022 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Silver Semiskarile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 8 kuud. Silver Semiskar kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on ka varem kriminaalhooldusel olnud. Ta on nüüd valmis kontrollnõudeid ja talle määratavaid kohustusi täitma. Eelmisel katseajal rikkus ta kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Nüüd on ta valmis mitte suhtlema selliste isikutega ja seepärast võttis ta endale korteri väikses linnas, et mõelda oma käitumise üle ja olla eemal kriminaalse taustaga isikutest, kes elavad põhiliselt xxxx ja ka xxxx. Ta ei suhtle nende isikutega enam ja tahab tegeleda oma tütardega. Ta on keeldunud sotsiaalprogrammide Viha ohjamine ja Agressiivsuse asendamise treening läbimisest, sest ta ei tea, et ta oleks kunagi olnud vihane või agressiivne. Ta ütles, et teistel on rohkem probleeme ja et on teisi inimesi, kellega tegeleda ja kes seda rohkem vajavad. Keeldumiseks olid need mõlemad põhjused, et ta pole vihane ega agressiivne ja et on teisi inimesi, kellel on seda rohkem vaja. Kui kohus ta vabastab, siis võtab ta kohustuse, et käib kõik programmid kriminaalhooldusel olles läbi, ka need, millest eelnevalt oli juttu. Prokuröri seisukoht on imelik. Muidugi otsustab kohus, kas inimene vabastada või mitte. Ta võttis 2 kuritegu enda peale, et saada toetust, aga seda ei tulnud. Ta siiralt kahetseb tehtut. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Silver Semiskari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Silver Semiskari ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et toetab Silver Semiskari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tema puhul on täidetud kõige olulisem tingimus, õiguskuulekas käitumine vangistuses. Distsiplinaarrikkumisi tal ei ole. Vangla ei ole toetanud Silver Semiskari enne tähtaega vabanemist. Iseloomustuse kohta tahab kaitsja väita seda, et vangla on märkinud, et Silver Semiskari on karistatud 11 korral, samas on Riigikohus oma 07.02.2018 määruses nr 1-14-10087 p 29 viidanud sellele, et registrisse kantud karistusandmetel on õiguslik tähendus kuni nende andmete kustutamiseni. Seega viide 11 karistusele ei ole õigustatud. Viidatud on sellele, et Silver Semiskar ei ole motiveeritud töötama. Nad esitasid kohtuistungil arstitõendi selle kohta, et tervisliku seisundi tõttu ei ole ta võimeline töötama ja on töötamisest vabastatud. Vabaduses on Silver Semiskaril toetav sotsiaalne võrgustik, ema, tütar ja endine abikaasa, samuti abikaasa tütar. Kõikide nendega ta käesoleval ajal suhtleb ja eelkõige tahab ta suhelda lastega ja neid kasvatada. Samuti soovib ta vabaduses saada ravi oma tervisliku seisundi tõttu. Kui läbi Töötukassa leidub talle sobiv töö, siis soovib ta ka tööle asuda. Elukoht on tal teises linnaosas ja selles osas Silver Semiskari seletus, et ta leidis elukoha võimalikult kaugel oma endistest sõpradest, vastab tõele. Lähtudes nendest asjaoludest võib uskuda, et Silver Semiskar tulevikus enam kuritegusid toime ei pane. Ta on asunud õiguskuulekale teele ja kaitsja palub ta enne tähtaega vabastada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 5 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Silver Semiskar ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, planeeritult ning grupis. Viimane karistus on mõistetud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, mis tähendab, et isiku suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Väärib märkimist, et Silver Semiskari suhtes menetletakse kriminaalasja nr 1-16-9323
(15922700092), milles teda süüdistatakse vanglas 23.06.2015 toimepandud kuriteos KarS § 327 lg 1 järgi. Kaitsja esitas kohtule ka antud kriminaalasjas prokuröriga sõlmitud kokkuleppe. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht ning viimane ametlik töökoht oli tal aastatel 1990-
- Tasumata nõudeid on kinnipeetaval 14731,01 euro ulatuses, mis kohtu hinnangul raskendab tema majanduslikku toimetulekut. Vangistuses ei ole kinnipeetav töötanud, kuna tema tervislik seisund seda ei võimalda. Kuna isik on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav on varasemalt ühel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuid ta rikkus katseajal kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, katseaeg lõppes uue kohtuotsusega. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral tingimisi ennetähtaegselt vabanedes suudaks täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja talle määratavaid kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei näe isik oma tegevuse negatiivset mõju ühiskonnale ning seab isikliku heaolu sellest kõrgemale. Tema motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on kaheldav. Eeltoodut süvendab kohtu hinnangul seegi asjaolu, et kinnipeetav ei ole lugenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmi Viha ohjamine läbimist enda jaoks vajalikuks ja keeldus selle läbimisest. Kui nimetatud programm asendati programmi Agressiivsuse asendamise treening põhiste vestlustega, siis isik ei pidanud ka neid vestlusi enda jaoks vajalikuks. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Silver Semiskari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta osalenud vestlustel inspektor-kontaktisikuga ning et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 145,56 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 24.04.2018 kell 10.3011.15 ning taotleb tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 10.20 ning lõppes kell 10.
- Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi 6 osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,5 tunni eest, s.o summas 25 eurot, mitte 1 tunni eest summas 50 eurot nagu taotluses märgitud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 115,56 eurot. Kohus leiab, et kaitsjatasu summas 115,56 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
- /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2018 kohtumääruse RESOLITSIOON:
- Jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Määrata K. Kooga advokaadibüroole vandeadvokaat Kaido Kooga poolt süüdimõistetu Silver Semiskarile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
- Mõista Silver Semiskarilt riigituludesse välja menetluskulu 90 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
- Silver Semiskaril tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 30.04.2018 kohtumäärus 1-17-9125 jõustus
- juunil
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent