KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-1

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (

§ 4034lg 1).

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (

1. a)tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (
2. b)tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (
3. c)tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (
4. d)tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (
5. e)krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18). Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja 2

§ 403

4 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning

§ 4034lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu.

Krediidiandja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavaldus ei ole seega asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 4.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et kostja on tahtlikult jätnud krediidiandjale teabe esitamata või on seda võltsinud. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse

§ 4034lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.

Kostja ei võlgne

§ 4034lg 7 ls 2 järgi krediidiandjale muid tasusid, see tähendab haldustasu.

Kohus jätab hagiavalduse haldustasu 10 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli krediidisumma suuruseks 2000 eurot, mis tuli tagastada lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel osamaksetega ajavahemikus 15.03.2021 kuni 15.02.2026, igakuiste osamaksete koosseisu kuuluvad ka intress ja haldustasu. Kostja on krediidisumma kätte saanud. Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, mille kohaselt on kostjalt toimunud laekumisi krediidiandjale põhiosa katteks summas 363,70 eurot, kostjal on intressivõlgnevus alates
2. osamaksest, s.o 15.07.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
3. osamakseni s.o 15.10.2022 summas 96,83 eurot (24,41+24,81+24,40+23,21). Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). 3

§ 4034

lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt laenusumma 2000 eurot tagastamist ning

§-s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 03.02.2021 oli

§-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Muud kulud on igakuine haldustasu 2,50 eurot, mille tasumist ei olnud krediidiandjal tulenevalt

§ 4034 lg-st 7 õigus kostjalt nõuda.

6.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagiavaldusest ja hagiavaldusele lisatud lepingu ülesütlemise hoiatusest (hagiavalduse lisa nr 3) ning lepingu ülesütlemise teatisest (hagiavalduse lisa nr 4) nähtuvalt ütles krediidiandja tarbijakrediidilepingu üles 27.10.2022 põhjendusel, et kostja jättis tasumata krediidilepingust tulenevad krediidi, intressi ja haldustasu maksegraafikujärgsed osamaksed alates seitsmeteistkümnendast osamaksest 15.07.2022. Seega ei saanud kostja olla 06.10.2022 ülesütlemise hoiatuse ja 27.10.2022 ülesütlemise teatise tegemise aja seisuga krediidisumma tagastamisega viivituses. Arvestades kostja poolt enne 15.07.2022 (s.o 17. osamakse tasumise tähtpäev) tehtud tagasimaksed täielikult põhinõude katteks (mitte intressi ega haldustasu katteks), ei saa lugeda lepingut 27.10.2022 kehtivalt üles öelduks. Seega ei olnud laenulepingu nr L89004923625 ülesütlemine kehtiv. Kuivõrd kostja ei olnud makseviivituses, puudus krediidiandjal

§ 416

lg 1 järgi õigus tarbijakrediidileping erakorraliselt makseviivituse tõttu üles öelda. Hageja ei ole hagis märkinud asjaolusid, millest nähtub krediidiandja õigus öelda nõude aluseks olev tarbijakrediidileping üles seetõttu, et kostja on rikkunud muud krediidiandjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingut. Hagis märgitud asjaoludel ei ole võimalik hinnata muu krediidilepingu kehtivust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist lepingu sõlmimisel), sellest tulenevate nõuete suurust, kostja võlgnevuse olemasolu jne. Hagi ei ole märgitud osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel ei omanud krediidiandja poolt tarbijakrediidilepingu ülesütlemine õiguslikke tagajärgi. 7. Kohus on tuvastanud hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning krediidisumma kostjale üleantuks lugemise.

§ 4034

lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt on krediidiandjal võimalik nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning

§-s 94 sätestatud ulatuses intressi maksmist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Kuivõrd lepingupooled leppisid kokku krediidi tagastamises ja intressi tasumises osamaksetega, peab krediidiandja AS Inbank tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema (

§ 4034 lg 7 ls 3).

Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Kohus selgitab, et hageja ei saa uute tagasimaksete osas lähtuda laenulepingu nr L89004923625 sõlmimisel krediidiandja ja kostja vahel 03.02.2021 kokku lepitud maksegraafikust, milles on eraldi tulbana välja toodud igakuistes osamaksetes sisalduvad põhiosa summad (igas kuus erinevad), sest nimetatud maksegraafik ei sisalda käesolevaga enam adekvaatseid andmeid. Tagasimaksete uuesti määramisel muutub igakuiste põhiosa maksete suurus. Hageja ei ole kohtule esitanud krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimakseid, mis on teatavaks tehtud kostjale. Hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja AS Inbank on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. 4

§ 4034lg 7 ls 3 järgi, sh maksete suurused ja maksete tähtajad.

Hageja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid millest nähtuvalt on kostja krediidiandja poolt uuesti määratud ja kostjale teatavakstehtud osamaksete tasumisega viivituses. Kuivõrd tarbijakrediidilepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole muutunud sissenõutavaks laenujäägi tagastamise nõue. Kohus tuvastas eelnevalt hagis märgitud asjaolude põhjal, et

§ 94

sätestatud ulatuses intress oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas, mis tähendab, et krediidiandjal puudus õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel ei ole tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks muutunud, ühtlasi ei ole võimalik hagis märgitud asjaoludel kindlaks määrata tarbijakrediidilepingust tuleneva krediidi tagastamise nõude suurust, sest krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse krediidisumma 1636,30 eurot ja intressi 96,83 eurot tasumise nõuetes rahuldamata. 8. Hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Viivise tasumise nõude eelduseks

§ 113

lg 1 järgi ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks

§ 1132

lg 1 järgi on nõude sissenõutavaks muutumine.

§ 1132lg 2 järgi on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks lepingu lõppemine.

Hageja ei ole tõendanud krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kehtivat ülesütlemist. Eeltoodut arvestades puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 189,38 eurot ning alates 21.06.2023 põhinõudelt 1636,30 eurot viivise ulatusega 17,9% aastas tasumist ja sissenõudmiskulude 50 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud nõuetes rahuldamata.

1. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
3. Kostja ei ela ega viibi rahvastikuregistrist nähtuvatel aadressidel ning kohtu kogutud ja kolmandate isikute poolt kohtule esitatud aadressidel, mistõttu ei ole menetlusdokumentide kättetoimetamine kostjale postisaadetisega võimalik. Muul viisil menetlusdokumentide kättetoimetamine ei ole olnud võimalik. Kohus toimetas eeltoodud põhjustel hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Otsuse tegemise aja seisuga ei ole kohtule saanud teatavaks kostja aadressi või viibimiskohta ega uusi sidevahendite andmeid. Kohus toimetab otsuse kostjale avalikult kätte otsusest väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.
4. a otsusega nr 2-
5. 5