Obsah (9)

§ 632§ 187§ 423§ 444§ 162§ 168§ 175§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number T

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on L. L. O. hagi T. O. vastu elatise nõudes.
2. Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja täisealine laps. Pärast vanemate lahkuminekut jäi hageja elama emaga. Hagiavalduse esitamise ajaks on kujunenud olukord, kus kostja hagejaga ei suhtle. Hageja õppis 2022/2023 õppeaastal
3. klassis ja 2023/2024 õppeaastal X. klassis, seega oli ta perioodil 28.06.2023 - 27.06.2024 gümnaasiumi õpilane. Hageja on viidud üle X. klassi, seega jätkab ta vähemalt terve järgmise õppeaasta keskhariduse omandamist. Sealt edasi kavatseb hageja jätkata õppimist kõrgkoolis. Kostja hagejat ülal ei pea. Hagejale annab ülalpidamist praegu ainult ema, kuid tema võimalused on piiratud, sest ta peab üksinda üleval nooremat õde ja venda. Osa hageja vajadustest on katmata. 2 2-24-9924
4. Hageja vajadused kokku on 600,54 eurot. Hagejale maksti perioodil 28.06.2023 27.06.2024 ja makstakse 28.06.2024 kuni 30.06.2025 PHS § 17 alusel lapsetoetust 80 eurot kuus. Hageja emale maksti perioodil 28.06.2023-27.06.2024 ja makstakse 28.06.2024 kuni 30.06.2025 PHS § 21 järgset lasterikka pere toetust 450 eurot, millest hagejale langev osa on 150 eurot. Kokku on hageja vajadused toetustega kaetud 230 euro ulatuses. Muid sissetulekuid hagejal ei ole ja tal ei ole võimalik neid ka hankida, sest tema koolipäevad on täispikad. Käesoleval ajal on katmata on 370,54 euro ulatuses. Kui hageja jätkab pärast 01.07.2025 õpinguid kõrgkoolis, ei kata tema vajadusi enam perehüvitised.
5. Hageja taotleb kostjalt elatist summas 185,27 eurot (370,54:2). Kuna pärast 1.07.2025 hagejale enam perehüvitisi ei maksta, taotleb hageja mõista talle kõrghariduse omandamisel kostjalt elatis välja alates 1.07.2025 kuni tema 21-aastaseks saamiseni, s.t. kuni XXX, summas 300,27 eurot kuus (600,54:2). Kuna kostja ei ole täitnud hageja ülalpidamiskohustust alates hageja täisealiseks saamisest, taotleb hageja mõista kostjalt välja elatis ka tagasiulatuva perioodi 28.06.2023 kuni 27.06.2024 eest. Hageja vajadused ja kostja osakaal olid samasugused ka nimetatud perioodil, mistõttu taotleb hageja mõista kostjalt tagasiulatuv elatis välja ühekordses summas 2223,24 eurot (12 x 185,27).
6. Hageja taotleb oma menetluskulude jätmist kostja kanda ja mõista need kostjalt välja. Kohtu seisukoht
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 15.08.

1. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule nõutele vastavat hagivastust esitanud, mistõttu kohus loeb, et kostja ei ole hagile vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja hagi, milles hageja nõuab elatise 300,27 euro väljamõistmist kuus hageja poolt kõrghariduse omandamisel perioodil alates 01.07.2025 kuni tema 21-aastaseks saamiseni, s.t kuni 31.03.2026, tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 III.

alternatiivi alusel läbi vaatamata. 8. Kohus rahuldab hagi ülejäänud osas tagaseljaotsusega ja teeb seda põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu põhjendused

1. Hageja nõuab mh elatise 300,27 euro väljamõistmist kuus hageja poolt kõrghariduse omandamisel alates 01.07.2025 kuni tema 21-aastaseks saamiseni, s.t kuni XXX. Hagiavalduse kohaselt omandab hageja käesoleval ajal keskharidust. Hageja väitel plaanib ta pärast keskhariduse omandamist jätkata õpinguid kõrgkoolis. 3 2-24-9924
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on leidnud, et eelmainitud sätte alusel elatisenõude rahuldamiseks peab ülalpidamist nõudev laps õppima ühes PKS § 97 p-s 2 nimetatud õppeasutuses ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks (Riigikohtu 07.03.2014 lahend asjas nr 3-2-1-192-13, p 10). 11.

§ 423lg 2 p 2 III.

alternatiiv sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 12. Kohus leiab, et hetkel ei ole eeltoodud tingimused viidatud nõude rahuldamiseks täidetud, kuivõrd ei ole teada, kas ülalpidamisõiguse aluseks olevad asjaolud üldse saabuvad, st kas hageja jätkab õpinguid kõrgkoolis pärast keskhariduse omandamist. Ühtlasi ei ole teada, millised ja kui suured on ülalpidamiskulud ajal, mil hageja kõrgharidust omandab. Hageja väited viidatud nõude osas on spekulatiivsed, mistõttu nende põhjal ei ole võimalik nimetatud nõuet PKS § 97 p 2 alusel rahuldada. Seetõttu ei ole sellise hagiga võimalik soovitud eesmärki saavutada (Riigikohtu 19.10.2015 lahend asjas nr 3-2-1-119-15, p 13). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi, milles hageja nõuab elatise 300,27 euro väljamõistmist kuus hageja poolt kõrghariduse omandamisel perioodil alates 01.07.2025 kuni tema 21-aastaseks saamiseni

§ 423lg 2 p 2 III.

alternatiivi alusel läbi vaatamata. 13. Kohus rahuldab hagi ülejäänud osas tagaseljaotsusega ja teeb seda põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

1. detsembri
2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kohus rahuldas hagiavalduse osas, milles hageja palus: - mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 28.06.2023 – 27.06.2024 eest summas 2223,24 eurot; - mõista kostjalt välja edasiulatuva elatise 185,27 eurot kuus alates 28.06.2024 kuni 30.06.
4. Kohus jättis hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palus: - mõista kostjalt elatise 300,27 eurot kuus hageja poolt kõrghariduse omandamisel alates 01.07.2025 kuni tema 21-aastaseks saamiseni.
5. Rahuldatud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Läbi vaatamata jäetud nõudega seotud menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

4 2-24-9924

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks esindajatasu 713,70 eurot käibemaksuga. Lepinguline esindaja on teinud menetlustoiminguid 3,9 tunni ulatuses tunnihinnaga 183 eurot (käibemaksuga): - hagiavalduse analüüs ja puuduste kõrvaldamise määruse analüüs 0,3 tundi; - hagiavalduse tervikteksti koostamine 3,6 tundi. Hageja kinnitas, et kõik kulud on seotud käesoleva menetlusega, hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi ja palus menetluskulud kostjalt välja mõista ning määrata, et kostja peab tasuma menetluskuludelt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.
2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades asja õiguslikku keerukust ning hagiavalduse ja selle lisade mahtu, on hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud 3,9 tundi kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda hagiavalduse koostamisele kuulunud ajast 3 tundi seotuks rahuldatud nõude esitamisega ja 0,9 tund seotuks selle nõude esitamisega, mille kohus jättis läbi vaatamata. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 183 eurot (käibemaksuga, st 150 eurot käibemaksuta), mis on kohtupraktikale tuginedes tavapärane määr advokaadist esindaja puhul.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hageja kinnitas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude nõue arvestada koos käibemaksuga.

1. Ülaltoodust tulenevalt loeb kohus hageja esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 549 euro ulatuses (3h x 183).
2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 549 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 5 2-24-9924 /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga 6