Obsah (11)

§ 26§ 19§ 43§ 18§ 44§ 45§ 46§ 49§ 8§ 54§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-19408 Tsiviilasi A. K. maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja nende esind

§ 26lg-le 6.

Võlgnik on arvutanud, et ta suudaks ümberkujundamise menetluse käigus teha võlausaldajatele väljamakseid kokku 400 eurot, mis ülalpeetavaid ja sissetulekut arvestades on juba niigi piiripealne summa. Samas ainult pandiga tagatud kohustuste täitmiseks kulub hetkel igakuiselt 603,85 eurot. Põhjendamatu oleks loota, et pandiga tagatud nõudega võlausaldajad nõustuvad ümberkujundamise menetluse raames oma nõuete või tagasimaksete olulise vähendamise või üldse muutmisega. Sellist võimalust eeldades ning arvestades kohustuste kogusummat, 56 608 eurot, oleks võimaliku kava prognoositav kestus ligikaudu 12 aastat (56608: 400), mis on antud menetluse puhul ebamõistlikult pikk aeg. Usaldusisiku hinnangul puuduvad perspektiivid mõistliku ja teostatava ümberkujundamiskava koostamiseks. Võlgade ümberkujundamise menetluses kannab kulud üldjuhul võlgnik ning kohus määrab enne menetluse algatamist ka

§ 19lg 2 alusel kulutuste katteks deposiidisumma.

On selge, et ümberkujundamisele mittekuuluvate igakuiste kohustuste (umbes 600 eurot) kõrval ei ole antud kulu võlgnikule jõukohane. 3.

1. Usaldusisik ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaks kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise.
2. Võlgnik teatas 12.02.2025 vastuses kohtule (dtl 452), et on nõus alustama pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. 4/9
3. Kohus kuulas 20.02.2025 võlgniku telefoni teel ära. Kohus ärakuulamist ei protokollinud, mistõttu kajastab kohus ärakuulamisega seonduvad olulised asjaolud käesolevas määruses (TsMS § 477 lg 4 viimane lause, lg 8). Kohus tegi võlgnikule ülevaate usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast nähtuvast hinnangust võlgniku majanduslikule olukorrale. Kohus selgitas, et selle kohaselt ei näi võlgnik olevat pelgalt makseraskustes vaid pigem maksejõuetu, mistõttu ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine võimalik, kuigi kohus mõistab vastavat võlgniku soovi arvestades, et võlgniku suurimat kohustust tagab tema elukaaslase kinnistule seatud hüpoteek, mis on võlgniku pere elukohaks. Võlgnik kinnitas, et saab sellest aru. Võlgnik lisas, et vahepeal on võlausaldaja BB Finance OÜ temaga sõlmitud lepingu üles öelnud ning nõuab kogu võlgnevuse, mis on veidi üle 2000 euro, tagastamist. Kohus küsis üle, kas võlgnik on nõus ka pankroti väljakuulutamise ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik kinnitas, et on sellega nõus. Kohus selgitas võlgnikule võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, sealhulgas kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida, anda usaldusisikule ja kohtule teavet muu hulgas oma tulu ja vara kohta ning loovutada usaldusisikule oma tulu võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks seaduses sätestatu kohaselt arvutatud summat ületavas osas. Kohus selgitas ka võlausaldajate võrdse kohtlemise olulisust ja üldisi põhimõtteid, mille järgi võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluv tulu osa arvestatakse, usaldusisiku poolt kõrvale pannakse ja kord aastas võlausaldajatele välja makstakse. Kohus selgitas ka, et kuivõrd võlgniku suurimat kohustust tagab hüpoteek tema elukaaslase kinnistul, ning võlgniku elukaaslane on käendajana vastava kohustuse täitmise eest võlgniku kõrval samuti vastutav käenduse ulatuses, siis tuleks hüpoteegi realiseerimisele pööramise vältimiseks võlgniku elukaaslasel vastavat lepingut ülejäänud osas ise täita, kuivõrd võlgnik peab kohtlema võlausaldajaid võrdselt kedagi eelistamata. Võlgnik kinnitas, et saab sellest aru. Võlgnik kinnitas soovi ja valmisolekut oma kohustuste täitmise nimel pingutada, et tema kohustused ei mõjutaks negatiivselt tema laste lapsepõlve. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Maksejõuetusavalduse lahendamine Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise taotluste lahendamine
4. Kohus leiab, et võlgniku taotlus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata ning võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.
5. Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal (

§ 19lg 1).

8. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 43). 9. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (Pankr

S § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

1. 5/9 Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2. Usaldusisiku esitatud vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku aruandest koos lisadega (dtl 23441) nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu summas ca 1595 eurot (täpne summa on varieerunud kuude lõikes vahemikus 1394-2600 eurot), võlgniku arvele laekuvad ka võlgniku lastele määratud sotsiaaltoetused 190,17 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 1100 eurot, muu hulgas tulenevalt asjaolust, et võlgnikul on kaks alaealist last. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad vähemalt 55 983,53 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud summas 512,40 eurot ja mootorsõidukite maks 112,22 eurot. Kõigi kohustuste puhul on tegemist võlanõuetega ning Bondora AS-i võlanõude eeldatavas summas 6920,02 eurot suhtes toimuvad täitemenetlused 2-23-XXX ja 2-23-XXX. Seejuures Eestihoius HLÜ võlanõue eeldatavas summas 39 301,68 eurot on tagatud hüpoteegiga, mis koormab võlgniku elukaaslasele kuuluvat ning võlgniku ja tema elukaaslase ühiseks elukohaks olevat kinnistut. Seejuures Primero Finance OÜ võlanõue eeldatavas summas 2428,57 eurot on tagatud autopandiga, mis koormab võlgniku poolt võlgniku elukaaslasele võõrandatud mootorsõidukit Volvo V6 Plug-in Hybrid, registreerimismärk XXX, esmase registreerimise aasta
3. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is, Coop Pank AS-is ja LHV Pank AS-is, millel arestitavad jäägid puuduvad. Võlgniku nimele on registreeritud neljarattaline mopeed AIXAM, registreerimismärk XXX, esmase registreerimise aasta 2007, eeldatava väärtusega 2000 eurot (hetkel portaalis www.auto24.ee analoogsed pakkumised puuduvad). Võlgnik on enne maksejõuetusavalduse esitamist võõrandanud oma elukaaslasele mootorsõiduki Volvo V6 Plugin Hybrid, registreerimismärk XXX, esmase registreerimise aasta 2014, hinnangulise väärtusega 8000-10 000 eurot. Vastavas osas esinevad tagasivõitmise alused. Võlgnikule kuuluvad HONKARAKENNE OYJ aktsia 12 osakut hinnangulise väärtusega 30 eurot ja SWEDBANK ROBUR GL HIGH DIVID C fond 1,749 osakut hinnangulise väärtusega 25 eurot. Võlgnikule kuuluvad Swedbank V100 III samba pensioniosakud hinnangulise väärtusega 12,75 eurot. Muu vara võlgnikul puudub.
4. Eeltoodud asjaoludest johtuvalt nõustub kohus usaldusisiku hinnanguga, et võlgnik on maksejõuetu.
5. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise eelduseks on

§ 19

lg 1 kohaselt see, et võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, ei ole antud juhul kohane võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. Kohus nõustub seejuures usaldusisiku hinnanguga võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivituse kohta.

1. Küll aga esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kuna võlgnik on maksejõuetu ning on kohtule avaldanud nõusolekut ka võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
2. Usaldusisik Svetlana Pilden andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni (PankrS § 31 lg 6).
3. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause, § 78 lg 1).
4. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 18lg 8).

6/9 Kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse lahendamine

1. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada.
2. Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega (

§ 45lg 1).

20. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata

§ 45lg-s 3 sätestatud alustel.

21. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Usaldusisik ei ole välja toonud ja kohtule ei ole teada, et käesoleval juhul esineks

§ 45lg-s 3 sätestatud aluseid jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

22. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (

§ 46lg 1).

23. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (

§ 46lg 3).

Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel. 24. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (

§ 49lg 1).

25. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 18lg 4, Pankr

S § 33 lg 1). Menetluskulud 26. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu, tasuda pankrotivarast (

§ 8lg 1, Pankr

S § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). 27. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (

§ 54lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (

§ 54lg 2 esimene lause).

28. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 4).

Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku 7/9 tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3). 29. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1300,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 286,00 eurot, ehk kokku koos käibemaksuga 1586,00 eurot. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 54lg 4, Pankr

S § 23 lg 2), mille kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi ning usaldusisiku esitatud vara- ja võlanimekirjast ja selle lisadest nähtuvat arvestades, et usaldusisiku tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja nendele kulunud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot jääb alla hüvitatava tunnitasu ülemmäära ega ole ebamõistlikult suur (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). 30. Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus

§ 54lg-te 1 ja 2 ning Pankr

S § 23 lg-te 1-3 alusel usaldusisiku tasuks 1300,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 286,00 eurot, ehk kokku koos käibemaksuga 1586,00 eurot. 31.

§ 54lg 2 teise lause ja Pankr

S § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

1. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Määruse alusel tuleks usaldusisikule riigi vahenditest seega hüvitada 660 eurot, millele lisandub käibemaks 145,20 eurot ehk koos käibemaksuga 805,20 eurot (20 alustatud pooltundi x 33).
2. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest.
3. Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus usaldusisiku tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on on Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575), arveldusarve EEXXX SEB Pank AS-s (

§ 54lg 9).

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

1. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s
2. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
3. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (

§ 47

lg 1-2): 8/9 • • • • tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 37. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Koik kohtunik 9/9