KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-216 Haldusasi X. X taotlus vangist

) § 203 lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale ning Tallinna Vanglale (teadmiseks). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 27.01.2025 Tallinna Vangla kinnipeetava X. X taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks vangistusseaduse (VangS) säte, mis lubab vanglal kinni pidada raha, mis on saadetud kinnipeetavale vanemate või tuttavate poolt. Taotluse esitaja hinnangul on tegemist ebaproportsionaalse tehingusse sekkumisega ning säte rikub muu hulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit
3. Tallinna Halduskohtu 28.01.2025 määrusega jäeti X. Xa kaebus käiguta (resolutsiooni p 1) ning anti kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks 5 päeva kõnealuse määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 2). Puuduse kõrvaldamiseks tuli kaebajal teatada, kas ta soovib vaidlustada mõnd konkreetset Tallinna Vangla tegevust ning jaatava vastuse korral esitada kohtule nõuetekohane kaebus. Määruse resolutsiooni p-s 3 selgitas kohus, et puuduse kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult.
4. Tallinna Halduskohtu 28.01.2025 kohtunõudega kohustati Tallinna Vanglat hiljemalt 31.01.2025 selgitama, kas X. X on vaidlustanud Tallinna Vangla toimingut, millega on talle vanemate/tuttavate poolt saadetud rahast teatud summa kinni peetud ning jaatava vastuse korral selgitada, kas vangla on isiku pöördumistele vastanud ning kas kohtueelne menetlus on läbitud.
5. X. X selgitas 28.01.2025 kohtule, et kaebaja ei ole läbinud kohtueelset menetlust tunnistamaks VangS § 44 lg-t 2 osaliselt põhiseadusvastaseks. Samuti, et ta ei tea, kes seda 3-25-216 võiks enne kohut lahendada ning kirjeldatav taotlus oleks preventiivse mõjuga. Samal kuupäeval esitas X. X kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „riigi õigusabi andmise taotlus“.
6. Tallinna Vangla 30.01.2025 vastuse kohaselt on vangla dokumendiregistri andmetel esitanud kinnipeetav alates 01.10.2024 kokku 12 pöördumist, kuid nende hulgas otseselt kõnealust teematõstatust ei ole. Samas on vanglale Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu laekunud X. Xa kaebus, milles ta muu hulgas toob välja, et rahaliste vahendite haldamine vahekontol on õigusvastane. Vangla esitas kohtule asjakohased dokumendid.
7. X. X avaldas 31.01.2025, et kaebaja ei ole vanglaga kõnealust vaidlust pidanud, kuna vangla ei saa nagunii oma toimingut põhiseadusvastaseks lugeda ning et vangla vastuses toodud pöördumised ei ole seotud käesoleva vaidlusega. Samuti, kui kohus leiab, et kohtueelne menetlus on vältimatu, siis saata see avaliku teabe seaduse järgi vanglale lahendamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 7. Kohus selgitas varasemalt 28.01.2025 määruses, et halduskohus peab küll vaidlust lahendades hindama kohaldatavate normide põhiseaduspärasust ning võib jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (

§ 158

lg 4), ent konkreetse normi põhiseadusvastaseks tunnistamist on võimalik nõuda üksnes "oma kohtuasja läbivaatamisel" s.t selgelt piiritletud kaebuse lahendamise raames (vt ka Riigikohtu 03.03.2011 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-15-10, p 13 jj). Samuti, et halduskohtule võib esitada kaebuse vastavalt

§ 37

lg-s 2 sätestatud kaebuse liigile ning üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1).

Ka peale kaebuse käiguta jätmist ei ole kaebaja esitanud enda subjektiivsete õiguste kaitseks kaebust, mille raames oleks võimalik hinnata kaebaja poolt nimetatud normi põhiseaduspärasust. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata õigusnormide põhiseaduspärasust abstraktse normikontrolli vormis. Ka Riigikohus on märkinud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (

§ 4

lg 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) § 2 p 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Selline menetluskord on reguleeritud PSJKS-s. Vastavalt PSJKS § 2 p-le 1 lahendab PSJKS alusel taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2). 8. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale.

9. Kaebaja on esitanud 28.01.2025 kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „riigi õigusabi andmise taotlus“. Arvestades, et X. X toob taotluses välja, et soovib enda vabastamist riigilõivu tasumisest, ei käsitle kohus kõnealust taotlust kui taotlust riigi õigusabi saamiseks. Kuivõrd kuulub X. Xa kaebus tagastamisele, tuleb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata jätta (

§ 110lg 1 p 1 ja § 111 lg 3).

10. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2