← Eesti

2-24-17083/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Ahti Kuuseväli Tsiviilasja number 2-24-17083 Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasi M K hagi A K vastu e

§ 164lg 1). Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. 1

(2)KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Harju Maakohtu menetluses on M K hagi A K vastu elatise nõudes. 10.01.2025 tegi kohus pooltele kompromissiettepaneku, millega pooled nõustusid. Kompromissi korras leppisid pooled kokku, et A K tasub M K kasuks elatist alates 01.12.2024 summas 287,72 eurot (Arvutuskäik: 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  1. aprillil (järgmine kord 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis tuleb tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tasutakse jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks, järgmise kalendrikuu eest ette. Elatis tasutakse K K arveldusarvele iga kuu viimaseks kuupäevaks. Hageja loobub tagasiulatuva elatise nõudest. Kohus on kompromissiettepaneku juurde selgitanud, et kompromissi kinnitamise kohaselt kostjal peaks olema juba makstud detsembrikuu elatis 287,72 eurot ja jaanuarikuu elatis 287,72 eurot. Kui need summad ei ole täielikult tasutud, siis tuleb need tasuda koheselt, kuid hiljemalt 1 päev pärast kompromissimääruse jõustumist. Kui need summad on kostja poolt tasutud osaliselt, tuleb tasuda puudujääv osa hiljemalt 1 päev pärast kompromissimääruse jõustumist. Järgmine jooksev elatise makse tuleks tasuda veebruar
  2. eest hiljemalt 31.01.2025 summas 287,72 eurot. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda lähtuvalt

§ 164lg 1.

2 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ahti Kuuseväli 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.