) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
6. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (
Kohus selgitab, et kuigi hageja on hagiavalduse resolutsiooni märkinud hageja nõudeks 4462,20 eurot, mis oli hageja arvutuste kohaselt ka hagihind, on hagiavalduse sisus hageja siiski välja toonud, et hageja nõuab kostjalt käesolevas kohtuasjas võlasumma (põhinõue ja intress) tasumist summas 4031,40 eurot. Samuti taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise kindla summana perioodi 11.09.2024 kuni 28.11.2024 eest kokku summas 106,60 eurot ning viivise alates 29.11.2024 kuni kohtuotsuse täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrale. Seega rahuldab kohus hageja nõude hagi õigeksvõtul põhineva otsusega otsuse resolutsioonis toodud sõnastuses. 7.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nimetatu kohaldub üldjuhul ka hagi õigeksvõtu puhul (
I kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 796, p 3.6). Üldreeglist sätestab erandi 2
lg 6, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud
lg 6 eeldused selle sätte kohaldamiseks, kuivõrd kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei täitnud kostja võlasuhtest tulenevaid kohustusi. Hoolimata kostja vastuväitest, et ta ei ole nõudele kunagi vastu vaielnud, ei ole kostja 04.08.2023 sõlmitud võlatunnistuse alusel võla osamakseid tasunud alates 23.07.2024. Hageja on saatnud kostjale võla tasumise kohta korduvalt meeldetuletusi, millele kostja ei reageerinud, mistõttu ei jäänud hagejal muud üle, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohus lisab, et kuigi kostja on võlgnevust tunnistanud, ei ole kostja siiski astunud samme võlgnevuse tasumiseks. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 8.
lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt hageja 24.01.2025 menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv 560 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 13,75 tunni eest kokku summas 2475 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ja lisade komplekteerimisega ning menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisega. Lähtudes hagi sisust ja mahust on kohtu hinnangul hagiavalduse koostamise ajakulu 12 tundi ülemäärane. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud seoses hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega. Võttes arvesse menetlusdokumentide mahtu ja sisu, siis menetlusse võtmise määrusega ja kostja vastusega tutvumisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele ja esitamisele kulunud aeg ei saa kohtu hinnangul ületada kokku 0,5 tundi (30 minutit). Tsiviilasjas nr 2-21-10648 on Tallinna Ringkonnakohus 28.02.2023 määruses (punkt 57) märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt ka Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Samas tsiviilasjas nr 2-23-7969 on Tallinna Ringkonnakohus 19.12.2024 määruses (punktis 10) märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi tavapärasele tasumäärale. Hageja on tunnitasuna märkinud 180 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kohus märgib, et kuivõrd hageja esindaja ei ole vandeadvokaat, siis hageja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot tund (käibemaksuta) on põhjendamatult kõrge. Lähtudes käesoleva vaidluse sisust, mis ei ole keeruline, peab kohus mitteadvokaadist esindaja põhjendatuks tunnitasuks 110 eurot (käibemaksuta). Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 220 eurot ((1,5+0,5) x 110)) käibemaksuta. 3 Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 780 eurot (560+220). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 780 eurot. Samuti on põhjendatud viivise väljamõistmine menetluskuludelt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.