← Eesti

2-23-10814/4

Obsah (12)§ 62§ 444§ 438§ 317§ 173§ 163§ 174§ 133§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 20.01.2025, Tallinna kohtumaja 2-23-10814 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi A Oi vastu

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 31.07.2023 Harju Maakohtule hagi A O (kostja) vastu võla nõudes.
  2. Nõude alusena toob hageja esile järgmist: xxx OÜ ja A O sõlmisid 19.03.2020 hambaraviteenuste osamaksetega tasumise müügilepingu. Lepingu kohaselt osutati A Oule hambaraviteenuseid kogusummas 12 324 eurot. Kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma osutatud teenuste eest osamaksetega igakuiselt 343 eurot (36 kuu jooksul). A O on küll kokkulepitud teenuse kätte saanud, kuid on tasunud teenuse eest vaid 2 905,08 eurot. Lepingu p 3.2 kohaselt juhul kui klient viivitab kasvõi ühe osamakse tasumisega üle 20 kalendripäeva, on teenuse osutajal õigus leping üles öelda ja põhitingimustes kokkulepitud summa pöörata täies ulatuses viivitamatult sissenõudmisele. xxx OÜ ütles lepingu 15.08.2022 üles ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le. Kostjale on antud korduvalt võimalusi kohustus täida, kuid edutult. Pooled leppisid lepingu p 2.6 kokku, et maksetega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,5% tasumata jäänud summast iga viivitatud päeva eest. 2

(2)Kostja põhivõlg hageja ees on hagi esitamise seisuga 9 418,02eurot. Hageja arvestab viivist lepingu p 2.6 alusel alates 15.02.2022 kuni hagi esitamiseni 25 051,93 eurot, mida hageja on vähendanud põhivõla summani 9 418,02 euroni (arvestusega 0,5% tasumata jäänud summast päevas). Hageja palub A Oult välja mõista põhivõla 9 418,02 eurot ja viivise 9 418,02 eurot. menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 050 eurot.
  1. Harju Maakohus võttis 19.09.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 21 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
  2. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 05.12.2023).
  3. Kostja ei ole kohtu poolt märatud tähtajaks (11.01.2024) hagile vastanud.
  4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
  5. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt lepingu p-le 2.6 0,5% päevas alates 15.02.2022 kuni hagi esitamiseni ehk kuni 31.07.2023 kokku summas 9418,02 eurot.
  6. Kohtu hinnangul on viivis nõutud ulatuses ebamõistlik ega vasta viivise eesmärgile, ning lepingutingimus p 2.6 on tühine võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 järgi
  7. Riigikohus on seisukohal, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24).

  1. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
  2. Seega käesoleval juhul sõlmis kostja xxx OÜ-ga lepingu tarbijana.
  3. Riigikohus on seisukohal, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14; 10.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13).
  4. Hageja nõuab kostjalt viivist ajavahemiku 15.02.2022-31.07.2023 eest kokku summas 9 418,02 eurot.
  5. VÕS § 113 lg 1 järgne (ehk seadusjärgne) viivisemäär sama ajavahemiku eest on 1 246,92 eurot ehk hageja nõuab kostjalt 7,5 kordselt suuremat viivist kui seadusjärgne viivisemäär.
  6. Kohus leiab, et lepingus (lepingu p 2.6) toodud viivisemäär on tüüptingimusena tühine, mistõttu on põhjendatud hagejal nõuda kostjalt kohustuse täitmata jätmise eest õiguskaitsevahendina viivist seadusjärgses määras.
  7. Põhinõudelt 9 418,02 eurolt on hagejal õigus viivist nõuda alates lepingu ülesütlemisest 15.08.2022, mil nõue muutus kogu tasumata osas sissenõutavaks.
  8. Kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja hageja kasuks 9 418,02 eurot ja viivise ajavahemiku 15.08.2022-31.07.2023 eest seadusjärgses määras so 873,30 eurot.
  9. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud. Menetluskulud 3

(2)19.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 20. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 55 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 18 836,04 eurot (põhinõue 9 418,02 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 9 418,02 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 10 291,32 eurot (põhinõue 9 418,02 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 873,30 eurot). Kohus jätab

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 45% ulatuses hageja kanda ja 55% ulatuses kostja enda kanda. 21. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1 050 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 18 836,04 eurot.

Hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 1 050 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud riigilõiv 1 050 eurot.

  1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
  2. Kuivõrd kohus jätab 55% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 577,50 eurot (1 050 x 55%).

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

24.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 1. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 2.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.