← Eesti

3-24-3506/5

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-3506 Haldusasi X. X kaebus Õiguskantsleri Kantselei 20.12.2024 kirja nr 147/242033/2407523 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
  3. X. X esitas 14.12.2024 (dateeritud 16.12.2024) õiguskantslerile avalduse (dtl 86-87), milles leidis, et kohtud ei teostanud korrektselt uurimiskohustust. Isik taotles, et õiguskantsler annaks oma hinnangu. Avalduse lisana on esitatud kohtuasjadega nr 3-24-1906, 3-24-2160, 3-23-797, 3-24-469, 3-24-46, 3-20-1823, 3-23-372, 3-20-2576, 3-20-378, 3-21-405, 3-21-977, 3-19-937, 3-21-866, 322-1745, 3-20-2141, 3-20-884, 3-20-2403, 3-23-530, 3-22-1894, 3-21-2037, 3-20-1457, 3-19-1350, 3-20-627, 3-20-1040, 3-21-1526, 3-22-1217, 3-20-2487, 3-20-1797, 3-22-592 ja 3-20-47 seotud materjale. Õiguskantsleri Kantselei vastas kaebajale 20.12.2024 kirjaga nr 14-7/242033/2407523 (dtl 3-4). Vastuses on kaebajale selgitatud, et kui Riigikohus jätab ringkonnakohtu lahendile esitatud kaebuse menetlusse võtmata, siis Riigikohus järelikult tunnustab ringkonnakohtu seisukohti ning lahendit. Riigikohtul pole kohustust esitada menetlusse mittevõtmise määruses sisulisi põhjendusi ega selgitada neid vastustes järelepärimistele. Vastuses on selgitatud ka valla poolt sotsiaalabi andmisel kaebaja õiguste kaitse võimalusi ning samuti, kuidas on võimalik saada õigusabi.
  4. X. X esitas 30.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb õiguskantslerilt kaebaja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmist summas 14 000 eurot ning 20.12.2024 kirja õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja leiab, et tal on õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse avalikes huvides ning õiguskantsleri ametialase tegevuse vaidlustamiseks. Kuna 20.12.2024 vastuse mõju on lõppenud, ei saa selle peale enam tühistamiskaebust esitada. Vastusest ei nähtu, kas kantselei vaatas õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõude sisuliselt läbi. Kaebajale ei ole arusaadav, miks ei ole võimalik hüvitada kahju, mis tekkis olukorras, kus kaebajat hoiti õigusvastastes tingimustes.
  5. Kohtud on korduvalt leidnud, et halduskohtule ei allu vaidlused õiguskantsleri tegevus või tegevusetus seaduse põhiseadusele vastavuse kontrollimise menetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2024 määrus nr 3-24-1 p 7, 02.05.2023 määrus nr 3-22-2711 p 8, 19.06.2017 määrus nr 3-17892 p 8 ja 14.06.2017 määrus nr 3-17-1081 p 6). Selline kaebus tuleks tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. 1

(2)Sarnaselt puudub isikul kaebeõigus juhul, kui ta soovib vaidlustada õiguskantsleri seisukohta, mis on kujundatud õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise üle järelevalvet teostamisel (Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2016 määrus nr 3-16-962). ÕKS § 35 1 lg-st 3 nähtub üheselt, et seadusandja tahe oli, et õiguskantsleri sisuline seisukoht ei ole kohtus vaidlustatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
  1. a määrus nr 3-3-1-43-10, p 21).
  2. Kohus tagastab kaebuse, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Seadus välistab üheselt isiku kaebeõiguse õiguskantsleri seisukoha vaidlustamisel, kui see seisukoht on kujundatud põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle järelevalve teostamisel (ÕKS § 351 lg 3). Olukorras, kus seadus välistab kaebeõiguse õiguskantsleri seisukoha vaidlustamisel, on sellega ka välistatud sama seisukohaga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamine. Kohtule ei nähtu ka, et õiguskantsler oleks kaebajale 20.12.2024 vastates rikkunud seisukoha sisu väliselt muul viisil kaebaja õiguseid, nt vastamise kaudu kaebaja põhiõiguseid oluliselt riivates. Õiguskantsleril on lai kaalutlusõigus, kuidas vastata avaldajale olukorras, kus avaldaja soovib vaidlustada jõustunud kohtulahendeid ning õiguskantsleril või ka kohtutel endil puudub volitus jõustunud lahendeid omal algatusel muuta või tühistada. Õiguskantsler on kaebajale asjakohaselt selgitatud muid õiguskaitse võimalusi. Seega tuleb see nõue tagastada täiendavalt HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
  3. Kaebaja avaldus õiguskantslerile ei sisaldanud kahju hüvitamise taotlust. Ka juhul, kui kaebajal oli selline soov, ei ole sellise taotluse lahendamine õiguskantsleri pädevuses. RVastS § 17 lg 2 kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile. Kohus ei tee siinkohal kaebajale ettepanekut kaebust muuta, kuna tegemist oleks nii kaebuse aluse kui ka eseme olulise muutmisega. Kaebajal on võimalik pöörduda kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumi poole või esitada uus, eraldiseisev kaebus kohtule. Juhul, kui kaebajale tekitati kahju õigusvastastes tingimustes hoidmisega, on tal õigus esitada taotlus kahju hüvitamiseks haldusorgani vastu, kes kaebajalt vabaduse võttis, või kaebus halduskohtule. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt varem kahju hüvitamise nõudeid kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal õiguskantsleri vastu kahju hüvitamise nõuet esitades kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1).
  4. Kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.