← Eesti

1-24-74/30

Obsah (9)§ 291§ 60§ 61§ 310§ 414§ 180§ 175§ 306§ 126

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-24-74 27. mail 2024.a. Tallinn Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud Maire Tilkson ja Anu Tullino; sekretäri Maris Karna ning tõlkide

§ 291

lg 1 p 1 alusel tunnistaja T R ja

§ 2911alusel M P kohtueelses menetluses antud ütlused.

1 Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatava käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Kohtuotsuse põhjendused 2.

§ 60

lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;

§ 61

lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus.

  1. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda kuriteo toimepanemise asjaolude tõendamiseks rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Kaitsja poolt osundatud küsitavust seonduvalt tsiviilhagi tõendatusega (puuduvad tõendid rikutud riiete maksumuse kohta) analüüsib kohus tsiviilhagi osas seisukoha võtmise juures.
  2. Järgnevalt analüüsib kohus, mil määral toetavad esitatud tõendid süüdistuse sisu.
  3. Vaidlus puudub selles, et Andrei Juri Kadak viibis süüdistuses näidatud ajal kannatanu maja juures aadressil Xxx, Tallinn ning pärast seda, kui kannatanu enda sõidukiga Mercedes Benz reg xxx koju jõudis, leidis kannatanu ja süüdistatava vahel aset füüsiline konflikt, kus kasutati kahte nuga. Sellekohaseid ütlusi on andnud nii süüdistatav kui ka kannatanu V R ning nende ütlustega langeb kokku sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles on kajastatud sündmuskoha olustik, ründe toimepanemise vahendid ning verekahtlase määrdumise olemasolu.
  4. Vastavalt 07.02.2014 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile oli sündmuskohaks Xxx, Tallinn ning vaatlusega tuvastati, et aia väravate ees tänava poolt suunaga maja poole on pargitud s/ a MB r/n xxx, sõiduauto juures maas on näha punast värvi plekid ja nuga, veel üks nuga on auto parempoolse külje vastas asuvas lumehanges. Esemed ja jäljed markeeriti järgnevalt: nr 1 lumehanges olev nuga (autost ca 3,5 m kaugusel, pakend 1); nr 2 punast värvi plekid lume peal (autost ca 3 m kaugusel); nr 3 nuga (autost ca 3 m kaugusel, pakend 3); nr 4 punast värvi plekid lume peal; nr 5 s/a MB r/n xxx parempoolse tagaukse õuepoolse klaasi pinnal oleva puutejälje fragment ja nr 6 s/a juures lume peal oleva LUKOIL tankla tšekk (pakend 6). Puuteproovid pakendites 2,4,
  5. Punast värvi plekid fikseeritud jalgvärava lingi peal ja maja välisukse trepi juures, trepi astel, välisukse õuepoolsel pinnal ja õuepoolse ukse lingi pinnal.
  6. Sündmuskohalt võetud proovid saadeti ekspertiisi, kus leiti mõlema isiku DNA profiil. 20.03.2014 koostatud ekspertiisiaktis nr xxx antud eksperdiarvamuse p 1 kohaselt oli V Ri DNA pakendis nr 1 oleva noa käepideme ja tera ühenduskohas, pakendis nr 3 oleva noa käepidemel ning lumel (pakendid 2,4,5). Eksperdiarvamuse p 6 kohaselt lumest (konteiner 1) võetud teisest proovist (proov B140117) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev proovist B140116 määratletud DNA profiiliga. 07.12.2022 koostatud ekspertiisiaktis nr xxx antud eksperdiarvamuse kohaselt lumest (konteiner nr 1) võetud esimesest proovist (proov B140116) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev Andrei Juri Kadaku DNA-profiiliga.
  7. Sündmuskohalt võetud nuge (pakendid nr 1 ja 3) on 02.09.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud. Esimeses pakendis on puidust käepidemega ja metallist teraga nuga, käepideme pikkus on umbes 120 mm ning tera pikkus on umbes 135 mm. Noatera ülemises servas, 2 käepideme juures on tera äär sakiline. Kolmandas pakendis on puidust käepidemega ja metallist teraga nuga, käepideme pikkus on 160 mm ning tera pikkus on umbes 300 mm.
  8. Seega toetavad eeltoodud tõendid fakti, et Andrei Juri Kadak sündmuskohal viibis ning ründeks kasutati kahte nuga.
  9. Vaidlus on tõusetunud selles, kas süüdistatav alustas rünnet kannatanu vastu või vastupidi, milline oli süüdistatava poolt aset leidnud ründe intensiivsus ning kellele kuulusid ründe vahendiks olnud kaks nuga.
  10. Selleks, et kindlaks teha Andrei Juri Kadaku tegelik käitumine sündmuskohal, hindabki kohus esmalt kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsust, kõrvutab neid seejärel teiste sündmust kajastavate ja seostavate tõenditega ning lõpuks annab hinnangu võimalikule põhjuslikule seosele süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud tervisekahjustuste vahel.
  11. Kannatanu V Ri 08.04.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt parkis ta enda auto maja ette. Autost väljudes kui pani vasaku jala maha, siis sai kohe esimese löögi südame piirkonda. Auto taga seisis inimene, kellel oli käes kaks nuga, paremas käes oli pikk nuga ja vasakus lühike. Nägi neid hästi, kuna tuled läksid põlema ja need noad peegeldasid valgust. Isik ei öelnud mitte midagi, oli täiesti tundmatu. Lükkas isiku eemale, siis sai löögi jalga. Siis isik ründas uuesti, toimus kaklus, isik sai aru, et ta hakkas ennast kaitsma. Üritas isikut peatada, üritas kätest kinni võtta, aga kohe see ei õnnestunud. Kukkusid koos lumme, tegid kaks tiiru ja kui isik oli tema peal, siis võttis isiku randmetest kinni. Liikusid rüselusega autost vasakule poole, kus oli lumehang. Ta oli selili ja võttis oma vasaku käega pikemast noaterast kinni, tal on sellest kõõlused katki. Pikem nuga oli lööjal paremas käes ja vasakus käes oleva lühema noaga lõi talle kõhtu. Mees oli tema peal, nägi mehe silmi. Kui hakkas ennast kaitsma, sai mehelt noa kätte ja riivas meest jalga paremasse reide. Lõi meest 1 kord, teist korda ei saanud lüüa, kuna mees tõusis püsti, viskas noa maha ja läks pimeda tänava suunas minema, mees lonkas paremat jalga. Kui olid maas, siis isik lõi teda väiksema noaga kõhtu kogu jõuga. Teda päästis jope, sellel oli väga tihe kangas. Palus naisel kutsuda kiirabi. Pärast viskas ta verise noa sinna, kus oli esimene nuga. Esimest nuga ta ei puutunud. Isik viskas selle noa maha ja hakkas kohe eemale liikuma. Pikem nuga oli ligikaudu 30 cm ja lühem oli kuskil 15-20 cm pikk. Kaenla alla tekkisid vigastused siis, kui ta lahkus autost, tõenäoliselt siis, kui isik esimest korda ründas ja püsti olles. Nägi enda ründajat hästi, ei ole temaga mitte kuskil kohtunud. Peale ründaja lahkumist ta tõusis püsti, läks auto juurde, võttis võtmed süütest välja, hoidis käega oma kõhtu ja hakkas koputama nii noaga kui käega. Tal oli käes see nuga, millega vigastas ründajat.
  12. Süüdistatava Andrei Juri Kadak ütluste kohaselt tahtis ta kannatanuga üksnes rääkida, kuna kannatanu nakatas tema xxx suguhaigusesse ning ka temal tekkisid seetõttu tugevad valud kubeme piirkonnas. Tahtis kannatanuga rääkida, et mis nakkus see selline on ja kust ta on selle kaasa toonud, et mida ta peab nüüd sellega tegema, kuidas ravima ja kes selle ravi eest maksab. Sõitis kannatanule järele, kannatanu parkis oma maja ees olevale parkimiskohale, tema peatus nö maja kõrval tee pea. Arvab, et kannatanu nägi teda, kuna ta liikus oma auto juurest tema auto poole. Seal laternad põlesid, seal oli päris valge. Kui ta jõudis auto juurde, oli kannatanu juba ust avamas, uks oli umbes 45 kraadi lahti, aga mitte täielikult. Lähenes talle, kannatanu tõstis jala välja ja ta ütles kannatanule, et „kuidas sa üldse magad, kui sa nakatasid kahte inimest“. Kannatanu ei vastanud talle midagi. Nägi, et kannatanu kummardus kuhugi. Jalg oli kannatanul maas, oli šokis, kui kannatanu hakkas talle noaga lähenema. Kõik oli nagu udus, ta lihtsalt võttis noast kinni ja parema käega võttis tema randmest kinni. Siis oli kannatanul käes juba teine nuga, oli juba autost väljumas, vehkis jalgade ja noaga. Ei tahtnud, et kannatanu tuleb tema juurde, seepärast vehkis kätega, et pidurdada kannatanu liikumist tema suunas. Pärast seda ta hakkas tagasi kõndima ja siis kannatanu riivas ta kätt, siis ta komistas ja kukkus selja peale. Lõi oma pea ära, samamoodi õlaga lõi ennast ja vigastas oma küünarnukki samamoodi. Nuga kukkus ta käest välja löögi tagajärjel. Hakkas keerama paremale küljele ja kui ta hakkas püsti tõusma, siis tundis, et ta parema neeru piirkonnas oli nagu 3 torge või löök ja siis hakkas hästi kuum. Tõusis veel rohkem püsti, inertsist kummardus ettepoole ja tundis veel ühte lööki, aga tema meelest oli see nõrgem. Pärast seda ta lihtsalt hakkas jooksma ja taha vaatama. Liikus auto suunas, tahtis lihtsalt eemale joosta. Vehkis ise selle suure noaga, ei mäleta, et oleks sellega kannatanut tabanud. Need olid kaootilised vigastused. Tal ei olnud soovi tekitada kannatanule mingeid vigastusi. Kui kukkus, siis see suur nuga lendas ta käest ära. Lõi oma õlga ja küünarnukki, käsi läks lihtsalt lahti ja siis see nuga lendas eemale. Väikest nuga ta ei puutunud. Kannatanu käes olev nuga puudutas teda randme piirkonda ja peale seda, kui ta tõmbas selle noa käest välja, siis ta kõõlused olid katki sõrmede pealt ja sõrm oli niimoodi otse. Kui kannatanu teist korda lõi teda pöidla juurde, siis see kõõlus oli vigane ja vasaku käe nimetissõrm ei kõverdunud. Temal see päev nuge kaasas ei olnud, autos olid tööriistad. Need suur ja väike nuga ei kuulu talle. 07.02.2014 ei olnud tal kindaid käes, ei olnud vaja, sest ta töötab ruumides ja sõidab autoga. Kui kannatanu väljus autost, oli tal nuga paremas käes, ei mäleta, kas kannatanu vahetas kätt, kõik oli udus.
  13. Hinnates kannatanu ja süüdistatava ütlusi on selge, et mõlemad nimetavad ründe algatajaks vastaspoolt ning järelikult tuleb tegeliku olukorra taastamiseks kindlaks teha, mil määral toetavad asjas kogutud tõendid kummagi isiku versiooni toimunust.
  14. Kohtu hinnangul toetavad süüdistatava versiooni juhtunust tunnistaja J K ütlused osas, mis puudutavad võimalikku suguhaiguse saamist kannatanult. Tunnistaja J K 09.04.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta xxx Andrei Juri Kadakuga alates
  15. aastast, kuid tutvusid nad 2011.a ning 2013.a Andrei Juri Kadak oli korraga pooleks aastaks lihtsalt kadunud, nad ei suhelnud. 2013.a kevade lõpus või suve alguses oli tal suhe V ning tal oli V seksuaalsuhe ilma kondoomita. Lõpetas V suhted ilmselt augustis
  16. Taastasid suhtluse Andrei Juri Kadakuga vist augusti lõpus, rääkis Andreile suhtest V siis, kui neil mõlemas ilmus välja suguhaigus, see oli kuskil septembris või oktoobris 2013.a. Selle haigusega pöördus ta arsti poole juba siis, kui kohtus V, kuna pärast esimest kohtumist V tekkis tal ebamugavustunne. Kogu selle aja kui ta otsis arsti, kohtus ta V ja ütles talle seda. V andis talle 50 eurot, et ta saaks analüüsid teha. Arst kirjutas talle välja mingisugused küünlad.
  17. Kohtule on edastatud mitmed J K terviseseisundit kirjeldavad tõendid ning Ida-Tallinna Keskhaigla tõendist nähtub, et
  18. juunil 2013 diagnoositi tal kaasuva haigusena peamiselt suguliselt levivad mujal klassifitseerimata muud haigused, peamiselt suguliselt levivad muud täpsustatud haigused. Samuti on tõend selle kohta, et Andrei Juri Kadak pöördus Kordamedi nahaja suguhaiguste arsti vastuvõtule esmakordselt
  19. oktoobril 2013 ning raviloost nähtuvalt just suguhaiguste kontrolliks. Kuigi eelnimetatud tõenditest ei nähtu konkreetset suguhaigust ei tunnistajal ega süüdistataval, ei kahtle kohus, et juhul, kui mõlemal ei oleks olnud suguhaigusele viitavaid vaevusi, ei oleks nad ka arsti poole pöördunud. On ka loogiline, et teatud diagnoosi saamisel püütakse otsida haiguse põhjust, antud juhul hakkasid tunnistaja ja süüdistatav otsima süüdlast võimaliku nakataja kohta.
  20. Järelikult kinnitavad meditsiinidokumendid tunnistaja J K ütlusi võimaliku sugulisel teel leviva haiguse kohta ajal, mil ta suhtles kannatanuga ning seega süüdistatava ütlusi, et just nende hinnangul kannatanult saadud haigus ajendas teda kannatanuga kontakti otsima. Kohus nõustub prokuröriga, et kuigi kannatanu ütluste kohaselt tal mingit suguhaigust ei olnud (puuduvad ka sellekohased tõendid), siis menetletava kuriteo seisukohalt ei omagi lõpuks tähtsust, kas ja missuguse haigusega oli tegemist, oluline on see, et Andrei Juri Kadak oli veendunud, et haigus pärineb V R, kes seeläbi on ka teda nakatanud. Seega just süüdistatava teadmine, et J K suhtles kannatanuga, kellelt nii J K kui ka tema ise võisid saada sugulisel teel leviva haiguse, ajendas süüdistatavat kannatanuga kontakti otsima ning see teadmine oli ka ründe motiiviks. 4
  21. Kuigi tunnistaja J K ütluste kohaselt võib Andrei Juri Kadakut pidada pigem rahulikuks inimeseks (ka kohtuistungil oli Andrei Juri Kadak pigem rahulik), osundas kohtu hinnangul prokurör õigesti, et ka süüdistuse aluseks olev tegu ei ole toime pandud impulsiivselt, vaid hoolikalt planeeritult. Siinjuures peabki kohus vajalikuks peatuda just ründele eelnenud tegevusele.
  22. Nii kirjeldas süüdistatav ise, kuidas ühel päeval otsustas J talle kasutada antud sõiduki kannatanule tagastada ning ta sõitis puhtast huvist J järele. M poe juures nägi ta Mercedese džiipi, mida ta on mitu korda varem näinud selle maja juures, kus J üüris oma korterit Mahtra tänaval, kuidagi tahtmatult pani selle numbrimärgi kirja. Kannatanu aadressi sai teada kusagil 2013.a detsembris, kui tegi Nõmme tänava majas soojustehnika töid, nägi autot ja sõitis järele. Teisel korral oli tal vaba päev, oli veel valge, läks kannatanu maja juurde. Nägi, et auto sõitis talle vastu, sõitis järele, kannatanu sõitis Nõmme suunas, oli naisterahvaga. Kusagil tund aega hiljem tõi kannatanu selle naisterahva tagasi 5-korruselise maja juurde ja sõitis Kadriorgu, kus kohtus teise naisterahvaga. Siis kannatanu ja naisterahvas läksid Lasnamäele, tema parkis tanklas. Nad läksid majja ja veetsid seal 2-3 tundi, väljusid, istusid autosse ja kannatanu viis selle naise tagasi Kadriorgu ja läks oma maja juurde, tema sõitis kannatanule järele. Kui ootas kannatanut Lasnamäel, siis nägi, et nad sõitsid Olerexi tanklasse, seal on punkt, kus saab kumme täis lasta.
  23. Süüdistatava ütlustega V Ri Kadriorus ja Lasnamäel käimise kohta haakuvad kannatanu enda ja tunnistaja M P ütlused. Kannatanu ütluste kohaselt kohtus ta 06.
  24. Kadriorus enda armukese M, sõid restoranis, pärast mida läksid tema autoga Lasnamäele ühte korterisse, M jättis enda auto Kadriorgu. Olid Lasnamäel kuskil kella 23:00-ni või 23:30-ni. Nägi, et auto ratas oli noaga läbi torgatud. Läks tanklasse, et osta montaaživahtu, kuid kuna seal ei olnud, võttis takso ja läks teise tanklasse. Ostis vahu, pani vahu rattasse, M ootas nii kaua. Viis M Kadriorgu ja ta sõitis koju. Koju sõites märkas Kakumäe S juures, et tema järel sõitis kas valge Audi või Volkswagen.
  25. Tunnistaja M P 27.05.2014 antud ütlustest nähtuvalt oli just tema see naisterahvas, kellega kannatanu 2014 veebruari alguses Kadriorus kella 19 paiku kohtus, pärast mida sõideti koos V maasturiga ühte korterisse Lasnamäel. Tunnistaja ütluste kohaselt jättis S (V R) oma maasturi maja ette ning kui nad korterist umbes kella 23-24 paiku väljusid, selgus, et S maasturil oli ühe ratta rehv tühjaks lastud. S lahendas rattaprobleemi ära (sõitis taksoga ballooni ostma, mille sisu pritsis ratta sisse), sõitsid tagasi Kadriorgu, tema istus enda autosse, S ütles, et peab minema koju tšintšiljasid söötma. S helistas mõne päeva pärast ja ütles, et talle tungiti kallale ning praegu viibib ta haiglas.
  26. Kuna veebruari alguses läheb teatavasti pimedaks juba kella viie ajal ning rünne toimus 00.15 ajal, jälgis süüdistatav järelikult kannatanu liikumist tunde. Selline käitumine viitab läbimõeldud tegevusele, mitte impulsiivsusele. Kohtu hinnangul näitab sündmusele eelnenud aeg seda, et tegelikult ootas süüdistatav vaid momenti, mil kannatanu on üksinda ning seega süüdistatava meelevallas.
  27. Seda, et tegelikult ei parkinud süüdistatav ka enda sõidukit kannatanut oodates kannatanu maja juurde, vaid kohta, kus tema sõiduk ei olnud kannatanule näha (Pikaliiva ja Alemaa tänava ristile) ehk tegelikkuses tahtis süüdistatav jääda kannatanule märkamatuks, kinnitab ka 07.02.2014 sündmuskohast Tallinn, Xxx koostatud teinegi vaatlusprotokoll. Nimetatud protokollis on kajastatud verekahtlane määrdumine sõiduteel Tallinn, Xxx maja juures ning verekahtlast määrdumist on leitud lumel ka aadressil Tallinn, Pikaliiva tn ja Alemaa tn ristmikul. Verekahtlast määrdumist on näha mööda Alemaa tänavat kuni Xxx majani liikudes. Kuna kannatanu ütluste kohaselt tabas ta rüseluse käigus süüdistatava säärt, on piisav alus eeldada, et verekahtlane määrdumine pärineb süüdistatavalt. Nii kirjeldas ju ka süüdistatav ise, kuidas sai selga vigastada ning tal tuli ohtralt verd. Kuigi nende ütlustes on erinevus vigastuse asukohas, ei muuda see antud juhul ebausutavaks võimalust, et süüdistatavalt tuli sündmuskohalt lahkudes verd ning just süüdistatava verejälgede põhjal on võimalik hinnata ka tema liikumist. 5
  28. Juhul, kui süüdistatav oleks tõesti tahtnud vaid kannatanuga rahumeelselt rääkida, ei oleks ta teda hilisel, öisel ajal kodu juures oodanud ning ootamatult tema vaatevälja ilmunud, vaid oleks ilmselgelt leidnud selleks sobivama koha, viisi ja kellaaja. Seda enam, et väidetavalt tahtis süüdistatav rääkida ka kannatanu xxxga ning jääb ebaselgeks, millistest andmetest lähtuvalt eeldas ta, et kannatanu xxx on üldse sel ajal samal aadressil ning valmis temaga kui täiesti võõra inimesega nii hilisel kellaajal xxx seksuaalsuhetest rääkima.
  29. Seega süüdistatava versioon, et soovis süüdistuses näidatud ajal ja kohas vaid kannatanuga rääkida, ei mõju usutavalt ega haaku ka teiste asjas kogutud tõenditega.
  30. Selliseid tõendeid, mis toetaksid süüdistatava versiooni sündmuskohal toimunust (väidetav soov kannatanuga rahumeelselt suhelda, et ründe alustaja oli hoopis kannatanu ning ka noad kuulusid kannatanule), kohtule esitatud ei ole.
  31. Seda, et sündmus leidis aset just kannatanu poolt kirjeldatud viisil, kinnitavad aga sündmuskoha vaatlusprotokoll, ekspertiisiaktid, kannatanul tuvastatud vigastused, kannatanu xxx tunnistajana antud ütlused ning süüdistatava enda käitumine pärast aset leidnud intsidenti.
  32. Juba eespool viidatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fototabelis on kajastatud sündmuskoha olustik, ründe toimepanemise vahendid ning verekahtlane määrdumine. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, justkui ei nähtuks fotodelt nr 4,5,7 (lisatud 07.02.2014 sündmuskoha vaatlusprotokollile) autost vasakul võitlusjäljed, kuigi kannatanu ütluste kohaselt toimus rüselus just seal. Fotodelt nähtub selgelt ka verejälg (pakend nr 2), mis vastavalt ekspertiisiaktile xxx kuulus kannatanule. Seega on kannatanu sellekohased ütlused kooskõlas esitatud tõenditega.
  33. Kohtule jääb selgusetuks kaitsja seisukoht, et kannatanu vigastused ei vasta kannatanu poolt antud kirjeldusele ründamise asjaolude kohta ning seetõttu on tõesed süüdistatava ütlused. Kohtu hinnangul kuivõrd rünne kannatanu vastu toimus ootamatult, oli intensiivne ning ründe takistamiseks pidi kannatama astuma süüdistatavale vastu, ei saa pidada eluliselt usutavaks, et isik suudaks tema jaoks ootamatus, ärevas ja eluohtlikus situatsioonis anda detailselt edasi mõlema poole keha- või käeasendi mingis kindlas ajahetkes. Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et kannatanu ütlused tema löömise ning tekitatud vigastuste kohta on loogilised ja haakuvad tema suhtes koostatud tervisetõenditega. Vastavalt 07.02.20214 koostatud kiirabikaardile jõudis kiirabi aadressile Xxx kiiresti, s.o kell 00:28 ning lokaalse leiuna on märgitud V Ri vasaku jala peal suur haav ning kõhu peal kaks haava. PõhjaEesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse reanimobiili kaardi kohaselt oli V Ri diagnoosiks hulgi noahaavad. Kannatanule tekitatud vigastuste ulatus ja raskus nähtub SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt koostatud haigusloost, mille kohaselt hospitaliseeriti V R 07.02.2014 kell 00:38, lõpliku kliinilise diagnoosina märgitud kõhuseina lahtine haav. Operatsiooniprotokollis on märgitud, et operatsioon algas 07.02.2014 kl 01:45, lõppes 07.02.2014 kl 02:30, kõhuseinal kaks torkehaava. Kannatanu seisund haiglasse saabumisel nähtub SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt koostatud väljavõttes haigusloost, mille kohaselt viibis V R II astme intensiivravil 07.02.2014 ning 07.02.2014-10.02.2014 kirurgia osakonnas. Kliinilise diagnoosina on märgitud põhihaigusena kõhuseina lahtine haav, kaasuvate haigustena rindkere eesseina muud pindmised vigastused, randme ja käe lahtised hulgihaavad, sääre muude osade lahtine haav, õla ja õlavarre lahtised hulgihaavad. Kannatanu läbivaatus toimus vastavalt 07.02.20214 koostatud isiku läbivaatuse protokollile Mustamäe Haigla III kirurgia intensiivpalatis. Vaatlusega tuvastati, et V Ril on plaastrid vasaku 6 rinna piirkonnas, kõhu keskmises osas, vasakul kõhul külgpinnal, vasaku küünarvarre kolmandikul, kaenlaaugul, vasaku sääre ülakolmandikul, vasaku käelaba sõrmed on verised ja mähitud. Vastavalt 04.03.2014 koostatud isiku ekspertiisiaktile nr xxx sedastati V Ril 07.02.2014 SA PõhjaEesti Regionaalhaiglas ja 19.02.2014 teostatud kannatanu kohtuarstlikul läbivaatusel järgmised vigastused: kõhuõõnde tungiv torke lõikehaav keskkõhus paremal; kehaõõntesse mitte ulatuvad torke-lõikehaavad rindkere ülaosas ja niudeluutiiva kohal vasakul; torke-lõikehaavad vasakus kaenlaaugus, vasaku õlavarre tagapinnal, küünarliigese välisküljel ja vasaku sääre välisküljel ning lõikehaavad vasaku käe sõrmedel. Tervisekahjustused (kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav) on eluohtlikud, nende paranemise kestus ei ületa 4 kuud ning nad ei põhjusta püsivat töövõimekaotust rohkem kui 40% (raske kehalise haiguse tunnused puuduvad). Tervisekahjustused võivad olla tekitatud terava vägivalla toimel ekspertiisimäärusel näidatud ajal ja viisil – 07.02.2014 kokku üheksast löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) rindkere, kõhu, jäsemete piirkonda.
  34. On ilmne, et olukorras, kus hoopis kannatanu oleks väidetavalt rahulikult kannatanu auto juurde jalutanud süüdistatavat ootamatult kahe noaga rünnanud, ei oleks ta ise saanud eelkirjeldatud ulatuslikke vigastusi. Seda enam, et süüdistatava ütluste kohaselt ta vaid vehkis kannatanu suunas kaootiliselt kannatanu käest ära võetud noaga. Vigastused kannatanul kinnitavad ründe intensiivsust süüdistatava poolt ning lõikehaavad kätel on iseloomulikud enesekaitsel tekkinud vigastustele. Lõikehaavad rindkere ülaosas ja niudeluutiiva kohal vasakul, torke-lõikehaavad vasakus kaenlaaugus, vasaku õlavarre tagapinnal, küünarliigese välisküljel ja vasaku sääre välisküljel kinnitavad kannatanu ütlusi, et sai lööke nii püsti seistes kui ka ajal, mil ta oli selili ning süüdistatav tema peal. Ekspertiisiaktis nr xxx antud eksperdiarvamuse p 1 kohaselt oli V Ri DNA ka lumel (pakendid 2,4,5) ning sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nr 6, 15, 16 nähtub selgelt, et markeering nr 4 on kohe sõiduki juhiukse kõrval. Järelikult on tõesed kannatanu ütlused, et teda rünnati kohe juba sõidukist väljumisel.
  35. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed, kuna tema kohtueelses menetluses antud ütlused on vastuolus kohtuistungil antud ütlustega osas, mis puudutavad 07.02.2014 kannatanule kuuluva sõiduki rehvi läbilõikamist, kas koju sõites nägi ta tahavaatepeeglist sõidukit või mitte ning millist jalga longates jooksis ründaja sündmuskohalt minema. Kohtuliku uurimise käigus kohtule ei esitatud kohtueelses menetluses kannatanu poolt antud ütluste protokolli (kannatanu ütlustes esinevate võimalike vastuolude kõrvaldamiseks), seega jätab kohus analüüsimata väited ütlustes esinevate vastuolude kohta. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused loogilised ja üksikasjalikud, arvestades sündmuse sisu ja asjaolu, et see sündmus leidis aset 10 aastat tagasi.
  36. Seda, et V Ri jaoks oli rünne ootamatu ning noad olid kaasas süüdistataval, toetavad kannatanu xxx T R ütlused. T R 07.02.2014 tunnistajana antud ütlused haakuvad kannatanu ütlustega sündmuse asjaolude kohta. Tema ütluste kohaselt kuulis kodus (Xxx eramaja) olles umbes kell 00:15 maja välisukse vastu tagumist, ukse taga oli tema mees V, kes karjus ja mehel oli käes suur nuga. Mees ütles, et ta kutsuks kiirabi, sest teda taheti just tappa. Mees ütles, et oli sõitnud autoga maja väravate ette, kui oli autost väljunud, siis oli teda koheselt rünnanud üks temale võõras mees, kellel oli olnud käes kaks nuga. Mees arvas, et võõras tahtis teda noaga südamesse lüüa, aga ta suutis ennast kaitsta ja väikese noa eemale visata. Pärast seda oli võõras teda noaga kõhtu löönud. Võõras oli umbes 40aastane, lühemat kasvu. Xxxl oli käsi verine, kõhul ja küljel olid noahaavad. Võõras mees oli jooksnud ära mööda Sõõru tänavat Õismäe suunas. Helistas kohe kiirabisse ja pärast seda politseisse. Mees ütles, et see oli tellimusmõrv ning ta teab (aimab), kes selle taga on.
  37. Tunnistaja T R ütlusi toetab 12.02.2014 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks oli 07.02.2014 numbritele 110-112 saabunud kaks kõnet seoses 07.02.2014 toimunud 7 sündmusega Tallinnas xxx maja juures. Kell 00:16:58 helistas numbrile 112 vene keelt kõnelev naisterahvas (T R), kes soovis kutsuda kiirabi, kuna tema meest (V R) löödi noaga, aadress Xxx, isik on teadvusel, oigab, meest löödi noaga kõhtu, tuleb väga palju verd, löödi mitu korda. Kell 00:19:15 helistas T R numbrile 110 ja teatas, et Kakumäel asuva maja juures löödi tema meest V Ri noaga otse kõhtu, ta on xxx majas ning ka kaks nuga vedelevad.
  38. Kuigi T R ei näinud sündmust pealt, andis kannatanu talle teada teda rünnanud mehe õigusvastasest käitumisest edasi vahetult pärast toimunut, olles ilmselgelt veel kogetu mõju all. T R ütlustes omakorda on tajutav olukorra tõsidus ning siiras mure enda xxx pärast ning ei ole millegagi seletatav, miks oleks pidanud tunnistaja ütlusi andes juhtunut moonutama. Ilmselgelt ei saanud xxxle jääda märkamatuks ka kannatanul seljas olnud verised riided. Nimelt on asitõendite vaatlusprotokollis 15.02.2014 vaadeldud kannatanu R riietusesemeid, millest kõik peale salli olid verega määrdunud. Pakendis nr 1 on pruunid kingad Camel Active, pakendis 2 must talvemüts Swan, pakendis 3 aluspüksid M&S, pakendis 4 valged sokid Reebok, pakendis 5 sinised villased sokid, pakendis 7 pika pesu püksid Formes, pakendis 8 valge T-särk Top Shirt, pakendis 9 valge-punaseruuduline päevasärk Woods&Irons, pakendis 10 bordoo värvi V-kaleusega sviiter Atlant, pakendis 11 sinised teksapüksid M&S, pakendis 12 must sulejope Summit of Telemark.
  39. Kuigi kohus ei nõustu prokuröriga, et sündmuskohalt leitud noad sarnanevad visuaalselt just nende valmistamisviisi tõttu (käsitöö) Andrei Juri Kadaku valdusest ära võetud noale ning sarnaseid nuge ei ole kajastatud ka Andrei Juri Kadaku kasutuses oleva keldriruumide vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fototabelis, ei tähenda, et sündmuskohalt leitud noad ei oleks kaasas olnud Andrei Juri Kadakul. Kohus arvestab, et sündmuskohalt kaasa võetud noad vastavad kirjeldusele, mida andis kannatanu süüdistataval käes olnud nugade kohta. Asjaolu, et vastavalt juba eespool viidatud ekspertiisiaktis nr xxx antud eksperdiarvamusele p 1 kohaselt oli V Ri DNA pakendis nr 1 oleva noa käepideme ja tera ühenduskohas ning pakendis nr 3 oleva noa käepidemel, ei tähenda, et noad kuuluksid kannatanule või et kannatanu oleks rünnet alustanud.
  40. Ilmselgelt puutus kannatanu rüseluse käigus nugadega kokku ning kannatanu ei eitanud ka ühe noa enda kätte saamist. Samuti osundavad noa kätte võtmisele ehk sinna DNA jätmisele kannatanul tuvastatud vigastused. Seevastu ei ole aga millegipärast nugadel süüdistatava DNA-d, kuigi süüdistatava ütluste kohaselt võttis ka tema noast kinni ja väidetavalt kindaid ei kandnud. Vastavalt ekspertiisiaktile nr xxx ei saadud Andrei Juri Kadaku DNA-d noalt pakendis nr 3, s.o suuremalt noalt (ka pakendis nr 1 olevalt noalt ei õnnestunud DNA-analüüsil teha kindlaks piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta). Ometi kirjeldas Andrei Juri Kadak enda ütlustes, kuidas ta vehkis ise selle suure noaga, kui kukkus, siis see suur nuga lendas ta käest ära. Sellises situatsioonis oleks süüdistatava DNA sattunud sarnaselt kannatanu DNA-le ka noale. Kohtu hinnangul kinnitab süüdistatava DNA puudumine noalt (nugadelt) seda, et süüdistataval olid tegelikult nuge käes hoides kindad käes ning vastupidiseid ütlusi andes soovib ta lihtsalt vastutusest ennast eemaldada ning näidata kannatanut kui agressiivset ja julma isikut.
  41. Seega on usutavad kannatanu ütlused, et vaidlusalused noad ei kuulunud talle. On ka raske aru saada, miks või kuidas oleks kannatanu pidanud autost väljuma kahe noaga või juhul, kui ta oleks autost väljunud ühe noaga, siis millal oleks tal olnud vahepeal võimalus võtta autost veel teine nuga. Siinjuures ei saa kohus toetuda ka Andrei Juri Kadaku ütlustele, kuna need ei ole loogilised ning ei haaku kannatanu vigastustega. Nii kirjeldas süüdistatav, kuidas juba autost väljudes oli kannatanul nuga paremas käes, kui tahtis kannatanule midagi öelda, tuli kannatanu juba teise noaga ja ei teagi, kus kohast ta selle noa välja võttis, ei mäleta, kas kannatanu vahetas kätt, kõik oli udus. Sellised süüdistatava ütlused osundavad talle kui kannatanule ning vastupidi, kuid olukorras, kus kannatanu oleks olnud ründav pool, ei oleks tal erinevalt süüdistatavast olnud rohkelt noahaavu.
  42. Täiesti meelevaldseks peab kohus kaitsja versiooni, justkui pärast seda, kui süüdistataval õnnestus põgeneda, pussitas kannatanu ennast ise, võimalik, et lavastada rünnakut ja süüdistada 8 süüdistatavat. Kuivõrd süüdistatava väidete kohta aset leidnud ründe kohta kaitsjatel asjakohased tõendeid esitada ei olnud, ongi kaitsjad rajanud enda seisukohad kohtu hinnangul suures osas oletustele. Nii on süüdistatava kaitsjad püüdnud muuta süüdistatava ütlusi usutavaks seeläbi, et on asunud kannatanut halvustama, tuues näiteks välja, et kannatanu abieluvälised suhted kinnitavad kannatanu kalduvust pettusele ja manipuleerimisele. Samuti leidnud, et kannatanu huvi detektiiviromaanide vastu ajendas teda justkui näitama ennast rünnaku ohvrina. Sellised kaitsjate järeldused on kohtu hinnangul selgelt meelevaldsed ning need ei haaku kuidagi süüdistatava enda käitumisega sündmuskohal. Seejuures on kohtule arusaamatu ka kaitsja seisukoht, justkui oleksid kannatanu ütlused ebausutavad, et enne rünnet ei lausunud süüdistatav sõnagi, kuna tavaliselt teavitab selliste kavatsustega inimene selles oma potentsiaalset ohvrit. Vastupidi, antud sündmust kui tervikut arvestades (hilisel kellaajal kannatanu juurde sõitmine, ootamatult kahe noaga kannatanu juurde ilmumine) on kohus veendunud, et süüdistatav soovis kannatanut ootamatult rünnata ning on vähetõenäoline, et enne rünnet hakkas süüdistatav kannatanut eesseisvast ründest hoiatama vms. Seda enam, et süüdistatav avaldas ise, et kannatanu on temast suurem ja tugevam ning ilmselgelt selleks, et kannatanust jagu saada, pidi rünne olema ootamatu, intensiivne ning efektiivne (selleks olidki kaasas kaks nuga).
  43. On usutav, et juhul, kui kannatanu oleks olnud ründe algataja ning tekitanud süüdistatavale viimase poolt kirjeldatud kahjustused (vigastas kõõluseid, sai kaks lööki parema neeru piirkonda, tuli ohtralt verd, enesetunne oli halb), oleks süüdistatav pöördunud politseisse ja otsinud arstiabi. Midagi sellist aga süüdistatav ei teinud. Kohus arvestab siinjuures süüdistatava ütlusi, et viskas enda verised riided minema ning ei rääkinud juhtunust ka xxxga. Selliselt käitub tavapäraselt inimene, kes tahab hävitada teda süüstavad tõendid ning enda osalust kannatanu kahjustamises igati varjata. Selliselt ei tegutse isik, kes on sattunud ise ründe sihtmärgiks. Seega süüdistatava väide, et ei tahtnud politseisse pöörduda, kuna niikuinii oleks teda varasema kriminaalasja tõttu koheselt süüdistatud, on ilmselgelt otsitud ettekääne enda tegevuse õigustamiseks. Küll aga iseloomustab varasem kriminaalasi süüdistatava arusaama õigest ja valest. Nii on prokurör kohtu hinnangul õigesti osundanud, et nii käesoleva kui ka varasemas kriminaalasjas süüdistuse aluseks olevate tegude vahel on selge seos, mõlemal juhul on kahjustatud õigushüveks elu ja tervis (varasema kohtuotsuse kohaselt tappis Andrei Juri Kadak grupis kahe teise isikuga äärmiselt julmal viisil kaks inimest) ning seega olles juba kunagi varem olnud osaline kahe inimese jõhkras surmas ja saades aru, kuidas kriminaalmenetlust läbi viiakse, ei olnud otsus kätte maksta sellisel viisil V Rile ootamatu.
  44. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et kohtule esitatud tõendite pinnalt saab jaatada süüdistatava poolt kannatanu löömist süüdistuses kirjeldatud viisil ning löömisest põhjustatud tagajärgi, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu täitmist.
  45. Selleks aga, et kvalifitseerida isiku tegevus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, on oluline tuvastada, kas süüdistataval oli kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus ning et just see tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatava tahtlusega kaetud, viis eluohtliku ja vähemalt neli kuud kestva tervisekahjustuseni (nt Riigikohtu lahend 1-17-105 p 15, kus selgitati KarS § 118 lg 1 p 7 koosseisu täitmist). Eelviidatud lahendis on välja toodud seegi, et tahtluse kindlakstegemisel tuleb arvestada senises kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetega, mh arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne. Lahendis 3-1-1-46-15 p-s 10.2 selgitas Riigikohus, et pärast
  46. jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest on võimalik KarS § 118 lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (KarS § 18 lg 2) või hooletult (KarS § 18 lg 3).
  47. Kuna praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et just kõhuõõnde tungiv torke lõikehaav keskkõhu paremal pool põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, on järelikult vaja 9 kindlaks teha, kas süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanut lüües saab kannatanu eelnimetatud kahjustuse ning põhjustas enamohtliku tagajärje KarS § 19 mõttes vähemalt ettevaatamatusest.
  48. Kasutades kannatanu ründamiseks kahte nuga ning lüües kannatanut valimatult korduvalt keha piirkonda, kus asuvad isiku elutähtsad organid, on kohtu hinnangul üheselt mõistetav, et Andrei Juri Kadaku tahtlus oli suunatud kannatanu tervise kahjustamisele. Nuga on terariist ning puudub igasugune loogika väita, et lööja saaks eeldada teisel isikul vigastuste mitte tekkimist. On eluliselt usutav, et noaga teise isiku hooga tabamisel tekib alati vigastus, kui mitte surm ning selline arusaam on igal tavalisel keskmisel mõistlikul täisealisel isikul, seega ka Andrei Juri Kadakul. Antud juhul on oluline seegi, et noalööke ei olnud üks, vaid kannatanut löödi korduvalt ja valimatult kannatanu keha piirkonda ning sellise intensiivse ründe käigus ei saanud süüdistatav löökide tagajärgi kuidagi alahinnata. Seega ei saanud süüdistatav kuidagi ka eeldada, et tema löök ei taba kannatanu elutähtsaid organeid. Kohus nõustub kannatanu poolt öelduga, et antud juhul võisid raskema tagajärje ära hoida ka kannatanul seljas olnud riided, sealhulgas paksem talvejope.
  49. Lüües kannatanut korduvalt noaga vallandas Andrei Juri Kadak enda teadliku ja ohtliku tegevusega kausaalahela kulgemise ning sellise tegevusega kiitis ta löögist tekkinud tagajärjed vähemalt kaudse tahtlusega heaks. Puuduvad sellised andmed, millele tuginedes saaks väita, et süüdistatava üldist elukogemust arvestades ei olnud ta võimeline ette nägema põhjuslikku seost kannatanu löömise ja saabunud tagajärje vahel. Kuigi Andrei Juri Kadaku ütluste kohaselt ei olnud tal eesmärki kannatanule raskeid kehavigastusi tekitada, kinnitab tema tegevus vastupidist. Kohtu hinnangul saaks süüdistatava selliseid ütlusi pidada usutavaks, kui süüdistatav oleks näiteks kannatanut löönud üks kord. Lüües aga ka maas lamavat kannatanut korduvalt tema elutähtsatesse organitesse, ei kahtle kohus, et sellise intensiivse ründega kannatanu suunas pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas, et kannatanu võib saada eluohtliku tervisekahjustuse. Nimetatut toetab fakt, et koheselt pärast kannatanu ründamist ei jäänud Andrei Juri Kadak sündmuskohale kannatanut abistama ega tundnud huvi kannatanu seisundi vastu, vaid põgenes ning viskas minema seljas olnud enda verised riided. Selline süüdistatava käitumine näitab kohtu hinnangul selgelt, et isik on enda teo ulatusest ja selle tagajärgedest teadlik ning tema eesmärgiks oli leida võimalusi enda vastutusest eemalduda. Lähtudes kannatanu ja tunnistaja T R ütlustest, aga ka Häirekeskuse numbritele tehtud kõnedest, on selge, et kannatanule kutsus abi kannatanu xxx.
  50. Seega antud juhul ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt võis süüdistatav loota, et tema poolt tehtud noalöögid ei põhjusta kannatanule raskeid tagajärgi KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt. Kuna süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud raske tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.
  51. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud
  52. Hinnates kogutud tõendite pinnalt sündmust kui tervikut on kohus veendunud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas ei olnud Andrei Juri Kadak hädakaitses. Kuna just süüdistatav oli isikuks, kes kannatanuga hilisel kellaajal viimase elukohas kontakti otsis ning kes ründas kannatanut ootamatult ja intensiivselt kahe noaga, oli süüdistatava ja kannatanu vahel aset leidnud füüsiline konflikt selle alguses täielikult Andrei Juri Kadaku kontrolli all. Puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks süüdistatava ründamist alustanud ning võtnud sõidukist noad nagu väitis süüdistatav. Nimetatut toetavad kannatanul tuvastatud ulatuslikud tervisekahjustused. Samas ühtegi asjakohast selgitust, kuidas sai kannatanu konflikti käigus eluohtliku tervisekahjustuse ning ka rohkelt mitteeluohtlikke vigastusi, süüdistatav ei avaldanud. Seda enam, et väidetavalt vehkis süüdistatav ise vaid noaga, olles kannatanust kuskil meeter või poolteist meetrit eemal. 10 Andrei Juri Kadaku ütlustest saab järeldada, et kannatanu lõi teda kaks korda parema neeru piirkonda, pärast mida ta sündmuskohalt minema jooksis. Andrei Juri Kadaku läbivaatus toimus 27.10.2021 ning vastavalt läbivaatuse protokollile on tema paremal pool nimme piirkonnas näha tõesti 3 erinevat armi, armid on üksteise suhtes ülevalt alla. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et need vigastused oleks Andrei Juri Kadak saanud just 07.02.
  53. Esmalt kordab kohus taaskord, et juhul, kui need vigastused oleks süüdistatavale tekitanud kannatanu ning need oleks olnud nii tõsised nagu väitis süüdistatav, oleks olnud loogiline ja usutav, et süüdistatav oleks pöördunud viivitamatult arsti poole. Andrei Juri Kadak läks küll arsti juurde, kuid vastavalt Ida-Tallinna Keskhaigla poolt välja antud tõendile toimus see 10.02.2014 plaanilise vastuvõttu tõttu. Kuivõrd vastavalt Ida-Tallinna Keskhaigla poolt välja antud epikriisile viibis süüdistatav hooldusravikliinikus 11.02.2014-18.02.2014 ning sellel ajal teostati süüdistatavale röntgenuuringud, kompuutertomograafia kõhust ja vaagnast, anti hinnang neerudele ning võeti analüüsid, ei kahtle kohus, et juhul, kui süüdistataval oleks olnud värsked vigastused alaseljal (süüdistatava ütluste kohaselt ei olnud need ka pelgalt kriimustused, vaid nendest tuli ohtralt verd), ei oleks need arstile märkamata jäänud ning sellekohased andmed oleks toodud ka sel ajal välja antud tervisetõendites. Andrei Juri Kadaku selgitused, et tal ei olnud ravikindlustust ning nendel arstidel oli ükskõik, mis seisu keegi haiglasse jõuab, on aga paljasõnalised ning ei haaku ühegi kohtule esitatud tõendiga. Prokurör on õigustatult osundanud, et kuigi ka sääremarja vigastust ei ole ravidokumentides fikseeritud, siis samas ei viita ka ükski püstitatud ravihüpotees sellele, et ravi osutamise käigus oleks olnud vaja ka jalgu põlvedest all pool kontrollida ja seda dokumenteerida. Pärast väidetavat enesekaitset ei pöördunud süüdistatav ei politseisse ega arsti juurde, ei lasknud fikseerida ka enda väidetavalt kannatanu poolt tekitatud vigastusi ning viskas minema verised riided. Nagu kohus juba eespool märkis, on selge, et selline süüdistatava käitumine osundab kuriteojälgede peitmisele, mitte süüdistatavale kui rünnaku ohvrile. Juhul, kui süüdistuses näidatud ajal ja kohas oleks süüdistatav olnud tõesti hädakaitses, oleks ta kohtu hinnangul vähemalt xxx J Kle maininud, et kannatanu oli agressiivne, käitus ettearvamatult ja süüdistatava suhtes vägivaldselt vms, kuid midagi sellist süüdistatav ei rääkinud. Kohus nõustub prokuröriga, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, kuivõrd ainsaks seda versiooni kinnitavaks tõendiks on süüdistatava enda ütlused, mis ei ole loogilised ega eluliselt usutavad ülejäänud tõendikogumi valguses.
  54. Seega kokkuvõtvalt kinnitavad asjas kogutud tõendid veenvalt, et kannatanut lüües ja talle eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise ajal ei olnud Andrei Juri Kadak hädakaitses ning tema tegevus oli õigusvastane. Tsiviilhagi 49.

§ 310

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. 11 Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus süüdistatava kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamises süüdi, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest.

  1. Antud asjas on kannatanu V R esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavalt välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 710 eurot. Esitatud tsiviilhagi kohaselt koosneb varaline kahju rünnaku käigus kahjustada saanud kannatanu riiete maksumusest ja nimelt: talvine jope maksumusega 440 eurot, püksid Marks & Spencer maksumusega 70 eurot, päevasärk Marks & Spencer maksumusega 45 eurot, talvised seminahast kingad maksumusega 85 eurot ja džemper Marks & Spencer maksumusega 70 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde. Selgitas, et jope maksis 4200 norra krooni, ostis selle Oslost. Asitõendi protokollis kajastatud riided on kõik tema omad, tegemist on samade riietega, mis on kajastatud tsiviilhagis. Püksid Mark & Spencer ostis talle xxx Rocca al Mare Prismast, see on hea firma. Brändisärki võis olla kandnud kuskil kaks korda. Hindu mäletab ligikaudselt. Kingad olid üleni verised, jättis need mälestuseks. Hind tuleb sellest, et need on kallid brändi kingad. Džemper võis maksta vähem, tal ei ole tšekke alles, see on orienteeruv hind. Süüdistatav tsiviilhagi ei tunnistanud.
  2. Kohtu seisukoht varalise kahju nõudes. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et tsiviilhagis näidatud summat saab pidada mõistlikuks ning tuleb kannatanule täies ulatuses hüvitada. Tegemist ei ole ülepaisutatud hindadega ning kannatanu poolt näidatud riiete maksumust saab pidada usutavaks. Seda, et rünnaku ajal kannatanul seljas olnud riided said kahjustada, kinnitab juba eespool viidatud riiete kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Seega asjaolu, et kannatanu poolt tsiviilhagis esitatud riidebränd ei vasta asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatuga (nt hagiavalduses on nimetatud päevasärk Marks & Spencer, asitõendi vaatlusprotokollis päevasärk Woods & Irons), ei väära tõsiasja päevasärgi kahjustamise kohta ning seega ka kannatanu hinnangut tekitatud kahjule. Kannatanu sõnutsi olid riided ostetud Rock al Mare keskuses asuvas Marks & Spencer kaupluses, mida seal enam ei ole ja kus teadaolevalt müüdi ka teiste firmade esemeid, seega peab kohus kannatanu ütlusi riiete maksumuse kohta põhjendatuks. On ka loogiline ja usutav, et vastavaid ostutšekke kannatanul esitada ei ole, kuna sündmus leidis aset 2014 aastal ning ilmselgelt olukorras, kus kannatanut rünnanud isik ei olnud aastaid teada, ei keskendunud kannatanu vastavate tõendite alleshoidmisele või nende kogumisele. Küll aga vastab riiete hind nende tavapärasele maksumusele ka aastal
  3. Kuna kannatanul tekkinud varaline kahju oli vahetus põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kahju tekitamisega – kulu ei oleks tekkinud, kui süüdistatav ei oleks kannatanut rünnanud ega löönud, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja varaline kahju kogusummas 710 eurot, Karistuse mõistmine 12
  4. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1811, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7).
  5. Süüdistatav Andrei Juri Kadak pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja nii kuriteo toimepanemise ajal kehtinud kui ka praegusel ajal kehtivas redaktsioonis näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse 4-12 aastat. Karistuse keskmiseks määraks on seega 8 aastat.
  6. Andrei Juri Kadaku süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et süüdistatava teo olemus, s.o kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsus (rohked noahaavad) ning ulatuslik tervisekahjustus annaksid piisava aluse mõista karistuse vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Siinjuures arvestab kohus ka süüdistatava tegevuse planeeritust, s.o teole eelnenud aega. Nii jälgis süüdistatav kannatanut enne rünnet tunde ning rünne toimus pimedal ajal kannatanu kodu ees. Just kodu ees ründamine näitab Andrei Juri Kadaku sisemist tahet tungida kannatanule kallale ajal, mil kannatanu seda kõige vähem ootas. Kuna süüdistatava ütluste kohaselt oli kannatanu temast suurema ja tugevam, oligi kannatanu tervise kahjustamine süüdistatava hinnangul võimalik vaid intensiivse ja ootamatu ründe korral. Seejuures ei esine ka karistust kergendavaid asjaolusid. Andrei Juri Kadak ei andnud kannatanule pärast rünnet mingisugust abi, ta ei ole tehtud kahetsenud ega asunud hüvitama ka kannatanule tekitatud kahju. Kohus nõustub prokuröri poolt osundatuga, et kuna kannatanu oli süüdistatava jaoks võõras inimene, puudub alus rääkida mingistki kannatanu poolsest provokatsioonist Andrei Juri Kadaku suhtes ning enne rünnet kannatanu pikaajaline jälitamine ei osunda ka tugevale hingelisele erutusele kannatanu õigusvastase tegevuse tõttu.
  7. Arvestades aga raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus sanktsiooni keskmäära ja alammäära vahelises suuruses, so 6 aastat vangistust. Kohtu hinnangul vastab nimetatud karistus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et Andrei Juri Kadak mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Andrei Juri Kadak peab mõistma, et temale mittemeelepäraseid olukordi ei lahendata vägivallaga ning sisemist viha ei elata välja teiste isikute peal. Puuduvad sellised alused, millele tuginedes saaks Andrei Juri Kadaku karistusest tingimisi vabastada. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge signaali, et inimelu tuleb väärtustada ning igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus. Kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ning Andrei Juri Kadak viibis eelvangistuses 27.10.2021 kuni 28.10.2021, s.o 2 päeva, kuulub kandmisele vangistus 5 aastat 11 kuud 28 päeva.

§ 414

lg 1 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt 13 käesoleva paragrahvi lõikele 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel käesoleva seadustiku §-s 429 sätestatud korras. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Menetluskulud 56.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 3, 9 kohaselt: ekspertiisitasud ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud: isiku kohtuarstlik ekspertiis nr xxx maksumusega 84 eurot; DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 114 eurot, DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 2052 eurot, DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 570 eurot ja DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 171 eurot. Süüdistatavalt tuleb täies ulatuses välja mõista isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 84 eurot. DNA-ekspertiisist nr xxx alusel (teostamise kulu 2052 eurot) kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele 1083 eurot. Seda põhjusel, et ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjekte 19 ning 19 x 57 on 1083. Ekspertiisi teostamise ajal kehtinud kohtuekspertiisiseaduse § 27 3 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. DNA-ekspertiisitasude väljamõistmisel süüdistatavatelt arvestab kohus lisaks nende asjakohasusele ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 p-s 6.2 väljendatud seisukohta, mille kohaselt kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega sõltub DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav summa ekspertiisiobjektide arvust. Nii uuriti ekspertiisi käigus 19 ekspertiisiobjekti, millest tulenevalt on põhjendatud ülejäänud osa ekspertiisi maksumusest s.o 969 eurot jätta riigi kanda. Eeltoodud põhjustel kuuluvad süüdistatavalt välja mõistmisele DNA-ekspertiisi nr xxx alusel (teostamise kulu 114 eurot) 57 eurot (analüüsiti 1 objekti) ning riigi kanda jääb 57 eurot ning DNAekspertiisi nr xxx alusel (teostamise kulu 570 eurot) 399 eurot (analüüsiti 7 objekti) ning riigi kanda jääb 171 eurot. Kõik eelnimetatud ekspertiisid olid vajalikud sündmuse kui terviku hindamiseks ja analüüsimiseks ning kuriteo toime pannud isiku tuvastamiseks. Küll aga jätab kohus DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulu summas 171 eurot täies ulatuses riigi kanda, kuna antud ekspertiis ei kajastanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Seega kokkuvõtvalt tuleb süüdistavalt välja mõista ekspertiisitasu kogusummas 1623 eurot (84+57+1083+399) ning jätta ekspertiisitasust riigi kanda 1368 eurot (57+969+171+171). Lisaks tuleb süüdistatavalt

§ 175

lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2050 eurot. Arvestades menetluskulude kogusumma suurust ning tsiviilhagi tasumise kohustust, leiab kohus, et menetluskulud kogusummas 3673 eurot võib

180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14 Asitõendid 57.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohtuistungil palus prokurör toimida asitõenditega pärast kohtuotsuse jõustumist järgnevalt: Sündmuskoha aadressil Xxx, Tallinn vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud kaks nuga konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid ja hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud tšekk hävitada kui väheväärtuslik asi

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Andrei Juri Kadaku kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud liigendnuga tagastada süüdistatavale

§ 126lg 3 p 2 alusel.

Kannatanu V Rile kuuluvad riided aluspüksid, kaks paari sokke, sall, pikapesu püksid, T-särk, päevasärk, sviiter, teksapüksid ja sulejope tagastada kannatanu V R

§ 126lg 3 p 2 alusel.

Andrei Juri Kadaku telefoni andmete koopia, mis asub Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, palun määrata kustutamisele peale kohtuotsuse jõustumist. Kuna kohtumenetluse pooled ei vaielnud eeltoodud prokuröri seisukohale vastu, leiab kohus, et prokuröri ettepanek on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ühtlasi jätab kohus kriminaalasja materjalide juurde seal asuva CD-plaadi. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§§ 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Andrei Juri Kadak Kar

S § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle põhikaristuseks vangistus 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.10.2021 kuni 28.10.2021, s.o 2 päeva, seega kandmisele kuulub vangistus 5 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks on isiku vanglasse saabumise päev kohtuotsuse jõustumisel.

§ 310

lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada kannatanu V Ri tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks: Välja mõista Andrei Juri Kadakult V Ri kasuks tekitatud varalise kahju katteks 710 eurot, mis tuleb kanda V Ri arvelduskontole nr xxx Swedbank pangas.

§ 175

lg 1 p 3,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Andrei Juri Kadakult riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu kogusummas (84+57+1083+399) 1623 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2050 eurot.

§ 180lg 3 alusel jätta (57+969+171+171) 1368 eurot.

riigi kanda ekspertiisitasu summas Menetluskulud kogusummas 3673 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 306 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, kohtuotsuse jõustumisel: 15 - Sündmuskohalt aadressil Xxx, Tallinn vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud kaks nuga konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid ja hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel.

- Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud tšekk hävitada kui väheväärtuslik asi

§ 126lg 3 p 4 alusel.

- Andrei Juri Kadaku kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud liigendnuga tagastada süüdistatavale

§ 126lg 3 p 2 alusel.

- Kannatanu V Rile kuuluvad riided: aluspüksid, kaks paari sokke, sall, pikapesu püksid, T-särk, päevasärk, sviiter, teksapüksid ja sulejope tagastada kannatanu V Rile

§ 126lg 3 p 2 alusel.

- Andrei Juri Kadaku telefoni andmete koopia, mis asub Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, kustutada peale kohtuotsuse jõustumist. - CD-plaat, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 27.05.2024.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 28.06.2024.a. Kohtunik Rahvakohtunikud (allkirjastatud digitaalselt 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.