2-24-10177/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-10177 Kohtuasi J.H avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse suhtes ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.12.2024 avalduse läbi vaatamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja liik H.H 27.12.2024 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja J.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Puudutatud isik I L.Z (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Puudutatud isik II H.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11.12.2024 määrus menetluskulude jaotuse osas muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Ülejäänud osas (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1) on määrus jõustunud.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud J.H ja H.H menetluskulud H.H kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2-24-10177 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
4. J.H (avaldaja, ema) esitas 03.07.2024 Harju Maakohtule avalduse tema ja H.H (puudutatud isik II, isa) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse L.Z-i (puudutatud isik I, laps) suhtes. Avaldaja palus anda endale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ja haridusasutuse valiku osas. Avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu 4 aastat tagasi ja neil on 3 ühist last. Puudutatud isik I on elanud periooditi mõlema vanema juures. Esialgu jäi laps elama ema juurde, alates 25.04.2021 elas isa juures, alates 29.06.2022 elas ema juures ja sügisest 2022 asus õppima XXX Gümnaasiumis. Vanemate kokkuleppel kolis laps 03.11.2023 elama isa juurde ja asus õppima YYY Koolis. Laps teatas 15.06.2024 ema juurde tulles, et ei soovi enam Saaremaal elada ning avaldas soovi jääda elama ema juurde ja asuda taas õppima XXX Gümnaasiumis.
5. Avaldaja esitas 28.08.2024 avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille maakohus jättis 29.08.2024 määrusega rahuldamata.
6. Eestkosteasutused ei toetanud avalduse rahuldamist. Lapse esindaja leidis, et parim lahendus oleks, kui vanemad püüavad saavutada kokkuleppe lähtudes lapse huvidest.
7. Avaldaja võttis 10.12.2024 menetlusdokumendis oma avalduse tagasi ja taotles asja läbivaatamata jätmist, leides, et avaldusel puudub perspektiiv. Maakohtu määrus
8. Maakohus jättis 11.12.2024 määrusega avalduse läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel, kuna avaldaja võttis avalduse tagasi. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Tsiviilasja menetleti lapse huvides. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud jätta menetluskulusid lapse kanda ning puudus alus jätta menetluskulusid ka mõne teise menetlusosalise kanda. Määruskaebus
9. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda, määrata puudutatud isiku II menetluskulude suuruseks 3038,66 eurot (koos käibemaksuga) ning mõista menetluskulud avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja.
10. TsMS § 172 lg 1 teine lause ja sama paragrahvi lõige 7 võimaldavad kohtul otsustada hagita menetluses teistsuguse menetluskulude jaotuse, kui see on üldreegli kohaselt tavapärane. Määrusest ei selgu, kuidas oli menetlus lapse huvides. Samuti ei nähtu määrusest, et kohus oleks kaalunud teisi menetluskulude jaotamise võimalusi. 2 2-24-10177
11. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda järgmistel põhjustel. Lapse ema pani sisuliselt toime lapseröövi. Peale seda, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise avaldus jäi rahuldamata, nõustus avaldaja koheselt lapse isale üle andma nii, et laps jõudis õigeaegselt jätkata oma õpinguid YYY Koolis. Seega avaldajal puudus siiras kavatsus avalduses taotletu vastu. Avaldaja mõistis, et tema avaldus on perspektiivitu. Eestkosteasutuste esindajad ei toetanud avaldust ja menetluses esitatu pinnalt ei saa pidada menetlust lapse huvides olevaks. Menetluse edasine käik
12. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel maakohtu määruse põhjendusi.
15. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Puudutatud isik II on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas, v.a riigi õigusabi kulude riigi kanda jätmise osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p 1 osas.
16. Maakohus viitas menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-le 1, mille teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Ka Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel lähtudes mh õiglusest (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12).
17. Riigikohus on pidanud võimalikuks ka avalduse läbi vaatamata jätmise korral jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-66-17, p 16; RKTKm 14.05.2017, 3-2-1-52-17, p 16).
18. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu määruse põhjendused menetluskulude jaotuse osas on esitatud lühidalt. Õige on maakohtu seisukoht, et tsiviilasja menetleti lapse huvides ning kulude lapse kanda jätmine ei ole õiglane. Ka ringkonnakohus ei saa asja materjalide põhjal jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Küll aga täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi kaalutlustega, miks ei ole õiglane jätta siinses asjas avalduse tagasivõtmisel menetluskulusid avaldaja kanda. 3 2-24-10177
19. Esmalt märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et kohus lahendab kõiki hooldusõiguse vaidlusi lapse huve silmas pidades ja seega võib maakohtuga nõustuda, et sellised menetlused on eelkõige lapse huvides.
20. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et avaldus oli täielikult põhjendamatu ja kulud oleks tulnud jätta TsMS § 172 lg 1 või lg 7 alusel avaldaja kanda. Asja materjalide alusel ei saa järeldada, et avaldajal puudus avaldust esitades siiras kavatsus avalduses taotletu vastu. Asjas esitatu kohaselt oli lapsel vähemalt mingil perioodil soov jääda elama ema juurde ja asuda taas õppima XXX Gümnaasiumis (dtl 4 ja 70). Kuna vanemad kokkuleppele ei saanud, pidas avaldaja vajalikuks esitada kohtule avaldus. Avalduse tagasivõtmise taotluses märkis avaldaja üksnes, et tema hinnangul on edasine menetlus perspektiivitu. Vastuses määruskaebusele on avaldaja täpsustanud, et võttis avalduse tagasi, kuna vanemad saavutasid kokkuleppe (dtl 148). Kuigi siinses asjas ei teinud maakohus sisulist lahendit, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus menetles asja nii mõlema vanema kui alaealise lapse huvides ning õiglane ei oleks jätta kõik kulud ühe vanema kanda. Seega on õiglane, et menetluskulud, mis vanematel tekkisid kuni avalduse läbivaatamata jätmiseni, kannavad nad ise.
21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku II kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirja ega kulude hüvitamise taotlust kohtule ei esitanud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada TsMS § 178 lg 1 järgi selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 4