Obsah (9)

§ 168§ 432§ 428§ 661§ 164§ 430§ 431§ 150§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Olev Mihkelson 10. märts 2025, Jõhvi Kohtuasja number 2-24-19100 Kohtuasi J. N hagi I. P. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlust

§ 168

lg 3 järgi kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda. 18. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.o kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama 3 hagieseme üle (

§ 432). 19.

Käesolevaga paluvad pooled maakohtul kinnitada eeltoodud kompromissileping määrusega, millega ühtlasi lõpetada asja menetlus hagiavalduse kõikides nõuetes kostja vastu ilma kohtuistungit pidamata (

§ 428lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja lg 2 ja § 431 lg 1).

20. Pooled paluvad

§ 661

lg 4 alusel lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolmele) päevale alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

1. Tagastada J. Nle (N) ½ tema poolt 12.12.2024 Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivust (420 eurot), so 210 eurot ja kanda nimetatud summa J. N arveldusarvele EEXXX.
2. Lõpetada menetlus J. N hagis I. P. vastu ühisvara jagamise nõudes.
3. Jätta poolte poolt kompromissis märkimata menetluskulud poolte endi kanda.
4. Omanikukannete muutmiseks tuleb J. Nl ja I. P.l pöörduda jõustunud kohtumäärusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja Tartu Maakohtu registriosakonna poole isiklikult, selleks kohus kohtumäärust kinnistusosakonnale ja registriosakonnale täitmiseks ei edasta.
5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv summas 70 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu menetluses on J. N hagi I. P. vastu ühisvara jagamise nõudes.
7. Hageja esindaja esitas 12.02.2025 kohtule arvamuse kostja 17.01.2025 vastusele, millele oli lisatud kompromissleping. Hageja on arvamuse p. 4.
8. märkinud, et: „Lihtsustamaks kompromissile jõudmist on hageja koostanud ka kompromissi projekti (lisa 1), mille selle sobivusel palume kompromissi kehtivuse tähtaja jooksul allkirjastada. Nimetatud ettepanek on kehtiv kuni 25.02.
9. /------/.“ Kostja on hageja poolt esitatud kompromissi allkirjastanud 19.02.2025 ning esitanud selle kohtule 21.02.
11. 28.02.2025 nõudekirjaga palus kohus hagejal ja kostjal täpsustada kompromissi p-ga 16 seonduvat. Kohus teatas, et: „Kohus, tutvudes poole poolt esitatud kompromissiga, teatab, et kohus ei saa kinnitada kompromisslepingu p.
12. „I. P. (isikukood XXX) kohustub käesoleva kompromissi allakirjutamise päevast järgneval päeval võtma tagasi Viru Maakohtusse poolte alaealiste laste esindajana esitatud elatise hagi, mida kohus menetleb tsiviilasja nr 2-24-19190 all. J. N ei nõua nimetatud tsiviilasjas menetluskulude hüvitamist.“ /--------/ Kohus leiab, et kompromissi punkt 16 on/võib olla vastuolus poolte alaealiste laste huvidega, seda enam, et lapsed ei ole käesoleva vaidluse poolteks. Lapsed on hagejateks elatise nõude hagis, seega kahjustab kompromissi p. 16 hagejate huve oma õiguste kaitsmisel ning ka pärast kompromissi kinnitamist lasub nii hagejal kui ka kostjal oma laste ülalpidamise kohustus, mis ei tohiks olla sõltuvuses ühisvara jagamise tulemustest. Kompromissist ei nähtu, et p. 16 täitmisel oleks tegemist tasaarvestusega perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõike 3 mõttes. Hageja loobumist menetluskulude hüvitamisest ei saa kohus lugeda elatise tasaarvestuseks, kuna

§ 164

lg 1 4 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Ühisvara jagamise nõude puhul on tegemist hagilise perekonnaasjaga.“ Kohus palus menetlusosalistel kohtule teatada, kas nad jäävad nende poolt esitatud kompromissi juurde ka juhul, kui kohus ei kinnita kompromissi p. 16?

1. Menetlusosalised teatasid, et jäävad kompromissi juurde ka juhul, kui kohus ei kinnita kompromissi p. 16 ning palusid kohtul kompromiss kinnitada. Kohtule esitatud kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku Lõpetada J. N ja I. P. ühisomand kinnistule asukohaga XXX(registriosa nr XXX) selliselt, et kinnistu jääb J. N ainuomandisse. J. N ja I. P. on kokku leppinud, annavad nõusoleku ja paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri XXX all registreeritud kinnisasja registriosa teise jao omanikukanne, mille kohaselt on ühisomanikud J. N ja I. P., kustutada ning kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri XXX all registreeritud kinnisasja registriosa teise jakku kinnistu omanikuna J. N. Jõustunud kohtulahend asendab nimetatud tahteavaldust. J. N tasub hüvitisena I. P.le XXX kinnistu jätmise eest J. N ainuomandisse pool kinnistu müügihinnast, kuid mitte vähem, kui 83 500 eurot. Hüvitis tasutakse I. P.le kinnisasja XXX võõrandamisel, kuid mitte hiljem kui 31.12.
2. Sõiduauto Audi Q7, registrinumbriga XXX (vin kood XXX) jääb J. N ainuomandisse. I. P. annab nõusoleku Liiklusregistri kande tegemiseks, millega kustutatakse Liiklusregistris sõiduauto Audi Q7, registrinumbriga XXX senine omaniku kanne ning omanikuna kantakse Liiklusregistrisse J. N. Jõustunud kohtulahend asendab nimetatud tahteavaldust. X OÜ (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 100 eurot jääb J. N ainuomandisse. I. P. annab nõusoleku Tartu Maakohtu registriosakonnas kande tegemiseks, millega kustutatakse X OÜ osa nimiväärtusega 100 senine omaniku kanne ning X OÜ osa nimiväärtusega 100 omanikuna kantakse osanike nimekirja J. N. Jõustunud kohtulahend asendab nimetatud tahteavaldust. I. P. kinnitab, et ei temal ega tema juhitud äriühingutel OÜ X ega OÜ M ei ole mistahes rahalisi, asjaõiguslike ega muid nõudeid OÜ X vastu, selliseid nõudeid ei ole võõrandatud kolmandatele isikutele ning kui isegi sellised nõuded eksisteerivad, siis I. P. ja OÜ X ning OÜ M loobuvad nendest täielikult. Murutraktor Cub Cadet XZ5 jääb J. N ainuomandisse. J. N. kinnitab, et Murutraktor Cub Cadet XZ5 on tema valduses ning tal ei ole selles osas I. P. vastu pretensioone. AS Inbank Finance ja J. N vahel sõlmitud laenulepingust L89007925002 tulenevad kohustused alates 08.10.2024, mille põhiosa jääk seisuga 08.10.2024 on summas 9023,21 eurot, jäävad J. N kanda. 08.08.2022 AS TB Bank AB ja J. N vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused alates 08.10.2024, mille põhiosa jääk seisuga 08.10.2024 on summas 3201,98 eurot, jäävad J. N kanda. AS Tenor ja J. N vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused alates 08.10.2024, mille põhiosa jääk seisuga 08.10.2024 on summas 1136,60 eurot, jäävad J. kanda. M OÜ (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2500 eurot jääb I. P. ainuomandisse. J. N annab nõusoleku Tartu Maakohtu registriosakonnas kande tegemiseks, millega kustutatakse M OÜ osa nimiväärtusega 2500 senine omaniku kanne ning M OÜ osa nimiväärtusega 2500 omanikuna kantakse osanike nimekirja I. P.. Jõustunud kohtulahend asendab nimetatud tahteavaldust. X OÜ (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 3660 eurot jääb I. P. ainuomandisse. J. N annab nõusoleku Tartu Maakohtu registriosakonnas kande tegemiseks, millega X OÜ osa nimiväärtusega 3660 senine omaniku kanne ning X OÜ osa nimiväärtusega 3660 omanikuna kantakse osanike nimekirja I. P.. Jõustunud kohtulahend asendab nimetatud tahteavaldust ATV CFMOTO CFORCE 625 TOURING, registrinumbriga XXX (vin kood XXX) jääb I. P. ainuomandisse. J. N annab nõusoleku Liiklusregistri kande tegemiseks, millega kustutatakse Liiklusregistris ATV CFMOTO CFORCE 625 TOURING, registrinumbriga XXX senine omaniku kanne ning omanikuna kantakse Liiklusregistrisse I. P.. Jõustunud kohtulahend asendab nimetatud tahteavaldust. I. P. kinnitab, et ATV CFMOTO CFORCE 625 TOURING, registrinumbriga XXX on I. P. valduses ning tal ei ole selles osas J. N vastu pretensioone. Svea Finance AS ja I. P. vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 35198000246 tulenevad 5 kohustused alates 08.10.2024, mille põhiosa jääk seisuga 08.10.2024 on summas 6059,58 eurot, jäävad I. P. kanda. AS Bigbank ja I. P. vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust CL-EEC24008060 tulenevad kohustused alates 08.10.2024, mille põhiosa jääk seisuga 08.10.2024 on summas 6670,84 eurot, jäävad I. P. kanda. Käesolevast kompromissist tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks lepivad pooled kokku, et J. N kuuluvale kinnistule registriosa nr XXX seatakse esimesele vabale järjekohale I. P. kasuks hüpoteek summas 85 000 eurot koos kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. J. N ja I. P. on kokku leppinud, et hüpoteegiga on tagatud kõik I. P. käesolevast kompromissist tulenevad nõuded J. N vastu. J. N ning I. P. avaldavad soovi ja J. N annab nõusoleku kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse number XXX neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale I. P. kasuks hüpoteegisummaga 85 000 eurot ning igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Pooled lepivad kokku, et I. P. on kohustatud andma koheselt nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, kui J. N on täitnud kõik käesolevast kompromissist tulenevad kohustused I. P. ees. Kui kompromissist tulenevate nõuete täitmiseks on vastav rahasumma hoiustatakse notari deposiitkontole, siis kohustub I. P. ilmuma notarisse hüpoteegi kustutamise avalduse tegemiseks tingimusel, et samas tehingus lepitakse kokku hoiustatud summa väljamaksmine I. P. notari deposiitkontolt hiljemalt 2 tööpäeva jooksul vastava tehingu tegemisest. J. N teatab I. P.le elektronposti teel aadressile XXX notariaalse tehingu toimumise aja ja koha vähemalt 7 kalendripäeva enne tehingu toimumist. Juhul kui I. P. rikub punktis 14 sätestatud kohustust on J. N õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot päevas kuni hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseni. Käesoleva kompromissiga on pooled jaganud poolte ühisvara lõplikult ja ammendavalt ning neil puuduvad teineteise suhtes ühisvaraga seoses vastastikused nõuded v.a. käesolevast kompromissist tulenevad nõuded. Pooled on

§ 168

lg 3 järgi kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.o kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Hageja palub kohtul tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o 150 eurot ning kanda see J. N arveldusarvele EEXXX. Käesolevaga paluvad pooled maakohtul kinnitada eeltoodud kompromissileping määrusega, millega ühtlasi lõpetada asja menetlus hagiavalduse kõikides nõuetes kostja vastu ilma kohtuistungit pidamata (

§ 428lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja lg 2 ja § 431 lg 1).

Pooled paluvad

§ 661

lg 4 alusel lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pooled paluvad kohtul peale kompromissi jõustumist edastada kompromissi kinnitav kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonda ja registriosakonda kompromissilepingus toodud kannete tegemiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega ja hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust. 6. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled on 21.02.2025 esitanud taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. 28.02.2025 ja 05.03.2025 on pooled kinnitanud, et jäävad kompromissi juurde ka siis, kui kohus kompromissi p. 16 ei kinnita. Kohus on 28.02.2025 kirjas teatanud, et 6 kohus ei kinnita kompromissi p. 16. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega (va punkt 16). Sellepärast kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel (va punkt 16) ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 7.

§ 431

lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja(d) ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 8. Pooled on leppinud

§ 661

lg 4 alusel kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaja 3 päevani alates kohtumääruse kättesaamisest.

1. Pooled paluvad kohtul peale kompromissi jõustumist edastada kompromissi kinnitav kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonda ja registriosakonda kompromissilepingus toodud kannete tegemiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt, kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Äriregistriseaduse (ÄRS) § 33 kohaselt, äriregistri kanne tehakse juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel, registripidaja algatusel või muul seaduses sätestatud alusel.
2. Omanikukannete muutmiseks tuleb hagejal ja kostjal pöörduda jõustunud kohtumäärusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna poole isiklikult, selleks kohus kohtumäärust täitmiseks ei edasta (kohus edastab kinnistusosakonnale ja/või registriosakonnale täitmiseks ainult hagi tagamise määrused, muude kannete muutmiseks kohus määruseid ei edasta, kuna antud toimingutelt võib kuuluda tasumisele riigilõiv). Riigilõivu tagastamine
3. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 12. Hageja on 12.12.2024 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Hageja palub tagastada ½ tasutud riigilõivust, so 150 eurot. Kohus eeldab, et tegemist on inimliku eksitusega ning kuna hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot, siis kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab J. N arveldusarvele EEXXX, riigi eelarvest 210 eurot. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse kokku leppinud. 14. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 150

lg 2 p 1, lg 4, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 8