) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas. Kostja on nõus hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt
Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub kohtul jätta menetluskulud poolte endi või kostja kanda. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et puudub seadusega sätestatud alus menetluskulude poolte endi või kostja kanda jätmiseks. Kostja ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja loobus hagist omal algatusel. Seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Kooskõlas
Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: kliendi konsulteerimine 1 tund; päringute tegemine/kostja vastuse koostamine/materjalide komplekteerimine ja kohtule edastamine 4 tundi; hageja täiendava seisukohaga tutvumine/vestlus kliendiga 2 tundi 30 min; hageja avaldusega tutvumine/vestlus kliendiga/menetluskulude nimekirja koostamine 30 min; Kokku: 8 tundi x 120 = 960 eurot. Tunnihind 120 eurot. Kostja palub hageja poolt välja mõistetud kulud üle kanda E Õ arveldusarvele nr XXX. Kostja kinnitab, et eelnimetatud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja kohtumenetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 960 eurot ning välja mõista hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja vaidleb vastu kostja poolt esitatud õigusabi kuludele leides, et need on ebamõistlikult suured. Hageja peab mõistlikuks kostja esindaja tunnitasu määra hinnaga 120 eurot, kuid menetlusele kulutatud aeg ei ole mingil juhul vastavuses asja keerukusega ega esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidega. Hageja on seisukohal, et mainitud ajakulu 8 tundi ei ole reaalne ega põhjendatud ning hageja hinnangul kulutas kostja esindaja nimetatud toimingule maksimaalselt 4 tundi. Kostja on märkinud enda menetluskulude nimekirjas, et esindajal on kulunud kostja konsulteerimiseks 1 tund. Hageja leiab, et tegemist on ülepaisutatud mahuga. Hageja hinnangul mõistlik aeg nimetatud toimingule on maksimaalselt 30 minutit. Kostja esindaja on märkinud enda menetluskulude nimekirjas, et esindajal on kulunud "Päringute tegemine/kostja vastuse koostamine/materjalide komplekteerimine ja kohtule edastamine" toimingutele 4 tundi. Hageja peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks 2 tundi. Kostja esindaja on märkinud enda menetluskulude nimekirjas, et ajakulu hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks/vestluseks kliendiga on 2 tundi 30 minutit. Hageja arvates ei ole antud ajakulu põhjendatud. Seisukohaga tutvumine võtab maksimaalselt 30 minutit ja vestus kliendiga antud teemal ei tohiks olla üldiselt pikem kui 30 minutit. Seega põhjendatud ajakulu on 1 tund. Lähtuvalt kostja menetluskulude nimekirjast peab hageja reaalseks ja mõistlikuks ajakuluks kuni 4 tundi. 3
lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus analüüsib järgnevalt kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ning õigusabi toiminguid ning nende ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt teostatud toimingutele kulutatud aeg – päringute tegemine/kostja vastuse koostamine/materjalide komplekteerimine ja kohtule edastamine 4 tundi ning hageja täiendava seisukohaga tutvumine/vestlus kliendiga 2 tundi 30 min, ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus, tutvunud asja materjalide ja esitatud menetlusdokumentidega, leiab, et ülalnimetatud toimingud ei nõua nii palju aega ettevalmistuseks ja õiguslikuks analüüsiks ja koostamiseks ega ole keeruline oma olemuselt. Kohus leiab, et põhjendatud ajaks päringute tegemiseks/kostja vastuse koostamiseks/materjalide komplekteerimiseks ja kohtule edastamiseks on 3 tundi ning hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks/vestlus kliendiga - 1,5 tundi. Teiste menetlustoimingute osas (s.o kliendi konsulteerimine 1 tund; hageja avaldusega tutvumine/ vestlus kliendiga/menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi), arvestades tsiviilasja keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav tasu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Antud juhul on kostja esindaja tunnitasu nimetatud piirmäära ulatuses, mistõttu leiab kohus, et esindaja tunnitasu, s.o 120 eurot on mõistliku suurusega. Arvestades seda moodustavad kostja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud kokku 720 eurot (120 eurot* 6 tundi). Kuna kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 720 eurot.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4
lg 1 ja § 463 lg 2 määrab kohus kostja taotlusel kindlaks kohtumääruse täitmise viis ja korra ning kohustab hagejat maksma menetluskulud kostja poolt määratud arveldusarvele. Riigilõivu tagastamine Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega.
lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et hagiavalduse esitamisel on hageja 01. septembril 2023 tasunud riigilõivu 1050 eurot. Vastavalt
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o summas 525 eurot. Hagejale tagastatav summa tuleb kanda tema poolt määratud arveldusarvetele NAP-i (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel. Edasikaebamine
lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.