← Eesti

2-22-6312/31

Obsah (5)§ 175§ 78§ 1028§ 1030§ 113

2-22-6312 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-6312 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. august 2024, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi R V hagi J H vastu võlgnevus

) kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.

§ 175

lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub.

§ 175

4 esimese lause kohaselt kui kolmas isik võtab kohustuse üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel ja võlausaldaja ei ole veel nõusolekut andnud või keeldub selle andmisest, eeldatakse, et võlgnikul on õigus nõuda kohustuse ülevõtjalt, et see täidaks õigeaegselt võlausaldaja nõude. Kohus ei tuvastanud, et esialgne võlausaldaja Eesti Krediidipank AS/ Coop Pank AS oleks andnud nõusoleku kohustuste üleminekuks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt, et kostja täidaks eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused esialgsele võlausaldajale Eesti Krediidipank AS/ Coop Pank AS. Hageja seda nõudnud ei ole. Kohus järeldab, et kostja on peale abikaasade ühisvara jagamist

  1. novembril 2016 kohustatud täitma eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused. Täitmine peab toimuma esialgsele võlausaldajale Eesti Krediidipank AS/Coop Pank AS. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmist hagejale. Hageja väitel on ta tasunud kostja asemel esialgsele võlausaldajale eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused alates
  2. novembrist 2016 kuni käesoleva ajani. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja tasutud maksetest hüvitanud 3098,91 eurot. Seega on hageja täitnud ühisvara jagamisest tekkinud sisesuhtest tulenevad kostja kohustused, mida kostja pidi täitma esialgsele võlausaldajale.

§ 78

lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Lähtuvalt

§ 78

lg 4, kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Vastavalt

§ 1028

lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

§ 1030lg 1 kohaselt, kui 7

(11)2-22-6312 üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja

§ 1028

lõikes 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Kohus järeldab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmiseks makstud raha hüvitamist. Hageja nõudeks on mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus

  1. märtsi 2024 seisuga summas 12 312,47 eurot, millest põhisumma 10 320,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1991,85 eurot. Samuti mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis põhinõudelt 10 320,62 eurot seaduses sätestatud määras alates
  2. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates
  3. aprillist 2024 põhisumma 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või kostjale tasumiseni/hüvitamiseni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 155,99 eurot alates
  4. aprillist 2024 sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste pealt (iga kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras aastas alates
  5. aprillist 2024 kuni kõikide korduvate kohustuste täitmiseni. Hageja väitel on hageja tasunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks Eesti Krediidipank AS-ile kokku 11 115,02 eurot. Kohus nõustub hageja arvestusega. Hageja arvestused on tõendatud hageja konto väljavõtetega eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise kohta Eesti Krediidipank AS/Coop Pank AS-le ning samuti eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate korduvate kohustuste maksegraafikuga. Seega on kostja alusetult rikastunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmata jätmise läbi 11 115,02 euro võrra, mille võrra on hageja vara vähenenud, ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 11 115,02 eurot. Kostja väide, et hageja arvestused ei ole arusaadavad, ei ole põhjendatud, kostja ei ole ka esitanud enda arvestusi, millest nähtuks, et hageja arvestused ei ole õiged. Hageja väitel ei ole kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud juba mitu aastat järjest. Hageja on seisukohal, et on alust eeldada, et kostja lepingust tulenevaid kohustusi ka tulevikus õigel ajal ei täida ning hagejal tuleb endal täita eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. Arvestades asjaoluga, et eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate igakuiste kohustuste summa (igakuise makse suurus) on vähemalt 155,99 eurot, siis nõuab hageja kostjalt TsMS § 369 alusel pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus ehk kohustada kostjat tasuma hagejale alates
  6. juulist 2024 põhisumma vähemalt 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või hagejale tasumiseni/hüvitamiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus nõustub hageja nõudega ning seega tuleb kostjal hüvitada hagejale eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate ja tulevikus tekkivad igakuised kohustused summas 155,99 eurot (igakuise makse suurus) kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt hagejale hüvitamiseni. Kostja on esitanud aegumise vastuväite hageja nõuete osas. Kostja väitel on hageja nõue 2016.,
  7. ja
  8. aastate eest aegunud. 8

(11)2-22-6312 Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Lähtuvalt TsÜS § 151 lg 1 ja lg 2, alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja on hagejale eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmiseks hüvitanud maksed kuni 18. septembrini 2018. Hagi on esitatud 28. aprillil 2022, s.o vähem kui kümme aastat alusetust rikastumisest. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud. Hageja nõuab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, ning esitab viisise nõude selliselt, et taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 13 871,43 eurot, millest põhisumma 11 115,02 eurot ja kuni

  1. juulini 2024 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis 2756,41 eurot ning viivis põhinõudelt 11 115,02 eurot alates
  2. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  3. jaanuari ja
  4. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks korduva kohustusena 155,99 eurot kuus alates
  5. juulist 2024 kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt hagejale hüvitamiseni ning viivise korduvalt kohustuselt (115,99 eurot kuus) alates
  6. juulist 2024 kuni korduva kohustuse täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  7. jaanuari ja
  8. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Hagi hind 9

(11)2-22-6312 Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 13 871,43 eurot, millest põhisumma 11 115,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2756,41 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 11 115,02 eurot viivis seaduses sätestatud määras alates
  1. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates
  2. juulist 2024 põhisumma 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr 28298 tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või hagejale tasumiseni/hüvitamiseni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 115,99 eurot alates
  3. juulist 2024 sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste pealt (iga kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras aastas alates
  4. juulist 2024 kuni kõikide korduvate kohustuste täitmiseni. TsMS 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ning vastavalt TsMS § 123 määratakse hagi hind hagi esitamise aja seisuga. Lähtuvalt TsMS §
  5. lg 1, korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses on hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa. Vastavalt TsMs § § 133.lg 1 ja lg 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hagi hind on 20 890,47 eurot (I põhinõue 11 115,02 + sissenõutav viivis 2756,41 + aastane edasiulatuv viivis 1383,96 + II põhinõude 155,99 aastase koguväärtuse kolmekordne summa 5615,64 + II põhinõude aastane edasiulatuv viivis 19,44). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 2 tuleb kostjal hüvitada hagejale ka kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus tuvastas, et hagilt hinnaga 20 890,47 on hageja kokku tasunud riigilõivu 1120 eurot, millest hagi tagamise avalduse eest 70 eurot ja hagiavalduse esitamiselt 1050 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 hagilt hinnaga kuni 25 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 1260 eurot. Seega on hageja tasunud hagi esitamiselt riigilõivu vähem 210 eurot. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda ja seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse hageja vähem tasutud riigilõiv 210 eurot. Kohus lahendab menetluskulude riigituludesse väljamõistmise kooskõlas TsMS § 179 lg 2 eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Hagi tagamine 10
(11)2-22-6312 Viru Maakohtu 03. mai 2022 kohtumäärusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning seadis hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr XXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteegi summas 45 000 eurot hageja kasuks. Lähtuvalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ning seega jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2025 kohtuotsusega. 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.