KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-9563 Kohtuasi A.

) § 340 1 lg-le 2 ja § 371 lg 1 p-le 9 ning leidis, et avaldaja ei ole esitanud kohtule selgelt sõnastatud taotlust, mida kohtul oleks võimalik menetleda. Kaebuses on palutud kohtul anda õiguslik hinnang kohtutäituri otsusele, mis on vajalik kohtutäiturite koja aukohtu jaoks. Kohus on avaldajale selgitanud, et kohus ei anna selgitusi aukohtule, vaid saab täituri otsuse tühistada. Seega ei kõrvaldanud avaldaja

1. juuli
2. a määruses nimetatud puudusi ning esitatud nõuded ei ole kohtu pädevuses. 4.
3. Samuti räägib kaebuse esitaja menetlusdokumendis läbivalt hagist, kuid arusaamatuks jääb, kas soovitakse esitada kaebust kohtutäituri otsusele (mis on avaldus hagita menetluses) või hoopis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (selles on teine riigilõiv, teistsugused menetlusosalised ja ilmselt ka teine kohtualluvus). 4.
4. Seega ei ole avaldaja kohtu esile toodud puuduseid tähtaegselt kõrvaldanud. Kohus on avaldajat hoiatanud, et kohtu määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus kaebust menetlusse võtmast

§ 3401lg 2 alusel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus määruses põhjendanud, miks ta keeldub kohtutäituri otsusele õigusliku hinnangu andmisest. Maakohus viitas vaid aukohtu avaldusele, mida avaldaja parandatud kaebuses enam ei olnudki. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale, mis on hagita asi, ning see nähtub ka kaebuse pealkirjast. Avaldaja hinnangul on ta kohtu viidatud puudused
2. juuli
3. a kaebuse täiendusega kõrvaldanud.
4. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa kaebuse menetlusse võtmist otsustada ega seda ka sisuliselt lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 8. Siinsel juhul keeldus maakohus

§ 3401

lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel kaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldaja ei esitanud, vaatamata kohtu määratud tähtajale, selgelt sõnastatud taotlust, mida kohtul oleks võimalik menetleda. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud määruses toodud põhjendused ei õigusta kaebuse menetlusse võtmisest keeldumist.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja algse kaebuse ja selle täpsustuse sisust võimalik aru saada, et avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri
2. juuni
3. a otsuse peale, millega lahendati avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale seoses täitemenetluse alustamisega. Soovile seda otsust vaidlustada on kaebuses selgelt viidatud („A.L kaebab kohtutäitur Rannar 2

§ 475

lg 1 p 14 järgi hagita menetluses.

§ 5

lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Seega on kohtul hagita menetluses aktiivsem roll asja õigeks lahendamiseks kui hagimenetluses. Arvestades hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet, on

1. juuni
2. a kaebuses ja selle
3. juuli
4. a täpsustuses toodu ringkonnakohtu hinnangul piisav selleks, et kaebus oleks võimalik menetlusse võtta.
5. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada maakohtule kaebuse otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul. Arvestades, et kohtutäituri otsus, mida avaldaja vaidlustab, on kaebuse kohaselt tehtud
6. juunil 2024, on avaldaja
7. juunil 2024 kohtule esitatud kaebus tähtaegne. Kui jätta praegune kaebus menetlusse võtmata, siis ei oleks avaldajal enam võimalust uut kaebust TMS § 218 lg 1 esimeses lauses sätestatud ajalise piirangu tõttu esitada. Ka sel põhjusel on oluline, et kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks oleksid kaalukad põhjused, mis esitatud kaebuse menetlemist ka tegelikult takistavad. Selliseid põhjuseid vaidlustatud määrusest ei nähtu.
8. Eelnevast tulenevalt ei olnud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
9. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus.

14.

§ 150

lg 1 p 5 järgi on avaldajal õigus saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 15.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg-st 5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (vt ka

II komm