Obsah (5)

§ 177§ 1774§ 46§ 1771§ 1772

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5946 Kohtuasi Pärnu

) § 177 4 lg 2 p 1 alusel peatamata võlgniku juhilubade kehtivuse ning jättis keelamata nende väljaandmise. Kohtutäitur esitas 25.05.2023 Pärnu Maakohtule uue avalduse. Pärnu Maakohus rahuldas 21.07.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-7663 kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku juhilubade kehtivuse ja keelas nende väljaandmise seoses võlgniku poolt elatisnõude täitmata jätmisega. Võlgnik esitas määruskaebuse, mille alusel Tallinna Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 21.07.2023 määruse ning tegi 29.12.2023 uue määruse, millega jättis kohtutäituri avalduse rahuldamata seoses elatisnõude täitma asumisega (

§ 1774 lg 2 p 1).

Võlgnik edastas 10.01.2024 kohtutäiturile ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks, millega sissenõudja seaduslik esindaja ei nõustunud. Puudutatud isikute seisukohad

1. Võlgnik leidis, et menetlus tuleb lõpetada otstarbekuse puudumise tõttu, sest asja on võimalik lahendada kokkuleppega ilma kohtumenetluseta. Võlgnik on korduvalt soovinud sissenõudja esindajaga kokkulepet sõlmida, kuid sellest on keeldutud. Võlgnik on selgitanud, et korrapärane maksmine on sissenõudja esindaja teha, mitte võlgniku. Kohtutäitur tõendab, et võlgnik on osaliselt tasunud elatist. Kohtutäitur alustas varasemalt iga nõuet eraldi täitemenetlusega, kuni ühel hetkel võlgnik küsis, millal kohtutäituri tasude aegumine algab ning sellest ajast saadik on täitur liitnud võlgnevusi, et kohtutäituri tasud aeguma ei hakkaks. Võlgnikul puudub arusaam võlgnevuste suurustest. Võlgnik tegi ettepaneku võlgnevuse ajatamiseks mõistliku aja jooksul nt kolm aastat. Kui kohtul ei ole pädevust sissenõudja esindajalt kokkulepet nõuda või sissenõudja ei soovi kokkulepet, palus võlgnik kohtutäituri avalduse jätta rahuldamata. Võlgnik on varasemalt kohtule selgitusi andnud seoses juhilubadega ja rohkem selleks vajadust ei näinud. Juhilubade olemasolu on võlgnikule oluline ning kohtutäitur ja sissenõudja esindaja võiksid arvestada, et maksmine/mitte maksmine ei ole tingitud võlgnikust, vaid sissenõudja esindaja tegevusest. 2 2-24-5946
2. Sissenõudja esindaja nõustus kohtutäituri avaldusega. Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Pärnu Maakohus rahuldas 26.06.2024 määrusega kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ning keelas võlgnikule juhilubade väljaandmise. Maakohus märkis, et juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates ning kohtumääruse jõustumisel on võlgnik kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetlusosaliste menetluskulud jäeti võlgniku kanda.
4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei tuvastanud maakohus käesolevas asjas

§ 1774

lg-s 2 sätestatud aluseid võlgniku õiguste mitte peatamiseks või nende andmise mitte keelamiseks. Võlgnik ei ole asunud elatisnõuet täitma (kohtule ei esitatud maksekorraldust elatise tasumise kohta), ei ole esitanud maksegraafiku kokkulepet ega tasunud ka ühe kuu elatist. Seoses juhilubade vajalikkusega ei ole võlgnik uusi asjaolusid esitanud, vaid on 21.05.2024 seisukohas märkinud, et kuna on varasemalt kohtule selgitusi andnud, ei näe selleks rohkem vajadust.

1. Maakohtu hinnangul ei ole senise täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle ka tõhusalt tagama. Seetõttu tuli kohtutäituri avaldus lapse elatisvõlgniku õiguste peatamiseks rahuldada. Maakohus selgitas, et kuigi võlgnikul ja sissenõudjal on võimalus sõlmida elatise võlgnevuse tasumise osas kompromiss, ei saa see toimuda deklaratiivses vormis. Alaealine laps on selliste kokkulepete sõlmimisel nõrgem osapool, kelle huvidest tuleb kokkuleppe sõlmimisel juhinduda. Võlgnik on elatise võlgnevusel lasknud tekkida vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule teada andnud, et ta täidab nõuetekohaselt elatise täitmise kohustust.
2. Maakohus märkis, et kohtutäitur on selles menetluses täitemenetluse läbiviija, mistõttu menetluskulude jätmine tema kanda ei oleks õiglane. Kuivõrd võlgnik ei ole elatist tasunud, siis oli avaldusega kohtusse pöördumine põhjendatud, mistõttu menetluskulude jätmine kohtutäituri või alaealise lapse kanda (kelle huvides seda menetlust tegelikult peetakse) on ebamõistlik ja ebaõiglane. Seega jättis maakohus menetluskulud võlgniku kanda. Kuna avaldajal ja sissenõudjatel puudusid menetluskulud, siis jättis maakohus need rahaliselt kindlaks määramata. Määruskaebus
3. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Võlgnik on seisukohal, et maakohus on arvestanud ca aasta taguseid andmeid ja jätnud küsimata täiendavaid selgitusi. Maakohus on jätnud täielikult arvestamata võlgniku tänase olukorra. Maakohus ei ole kutsunud võlgnikku kohtusse selgitusi andma. Maakohus on teinud otsuse varasemate ütluste ja tõendite põhjal tundmata huvi, kas täna on võlgnikul auto, töökoht või mõni muu asjaolu, millest tulenevalt on võlgnikul oluline juhilubade olemasolu. Võlgnik ütles, et jääb varasemate ütluste juurde, siis on kohtu kohustus selgitada, kas olulised asjaolud nt elukoht, töökoht või perekondlik olukord on aastaga muutnud. Võlgnik on 3 2-24-5946 vähendanud võlgnevust ja kohus on jätnud selle arvestamata. Võlgnikul on kolm alaealist last ja kõiki tuleb kohelda võrdselt. Ühe lapse pärast kannatavad kaks last ja see on nende inimõiguste rikkumine. Võlgniku juhilubade ära võtmine ei täidaks oma eesmärki vaid halvendaks olukorda ja rikuks kõige raskemal kujul kahe alaealise inimõigusi. Sissenõudjal tuleb sõlmida kokkulepe mõistlikel tingimustel, et olukorda saaks lahendada ja võlgnik saaks leida omale töökoha, et edaspidi õigeaegselt elatisraha tasuda. Kohtutäitur saaks oma tasu, kui kogu võlgnevus on tasutud. Menetlusosaliste seisukohad
5. Kohtutäitur palub jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud, maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõigust kohtutäituri avalduse rahuldamisel.

§ 1774

lg 2 p 3 näeb võlgnikule ette õiguse kohtule põhjendada, miks loa kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul viidatud sätte järgi kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et lubade kehtivuse peatamine ning nende väljaandmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Võlgnik märkis 21.05.2024 seisukohas, et on juhilubadega seoses kohtule varasemalt selgitusi andnud ja ei näe selleks rohkem vajadust. Ka 12.07.2024 esitatud määruskaebuses ei ole võlgnik täiendavalt põhjendanud, miks ta igakuist elatist ei tasu või kuidas õiguste piiramine takistab tema enda ja teiste ülalpeetavate toimetulekut. Menetluse ajal ei ole täiteasja nr 176/2022/1499 raames laekumisi toimunud.

1. Sissenõudja seaduslik esindaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik ei ole asunud korrapäraselt kohustust täitma. Senised episoodilised maksed on tingitud asjaoludest, et kohtutäitur taotleb juhtimisõiguse peatamist ja juhilubade väljastamise keelamist. Võlgnik on teinud viimase aasta jooksul makseid just eesmärgil, et kohus lõpetaks juhilubade kehtetuks tunnistamisega seotud menetlused. See ei ole kantud eesmärgist tagada lapsele pidev ja vajalik ülalpidamine. Võlgnik ei too määruskaebuses välja konkreetseid faktilisi asjaolusid, mille kaudu oleks võimalik tuvastada materiaalõiguse rikkumist. Samuti ei too võlgnik välja, milliseid menetlusõiguse norme on oluliselt rikutud. Sissenõudja esindaja jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on ise lasknud võlgnevusel tekkida vaatamata sellele, et kohtulik menetlus juhtimisõiguse olemasolu üle on kestnud juba
2. a algusest. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
4. 21.11.2024 esitas kohtutäitur ringkonnakohtule täitemenetluse peatamise otsuse täiteasjas nr 176/2022/
5. Kohtutäitur peatas täitemenetluse sissenõudja 18.11.2024 avalduse alusel (

§ 46lg 1 p 1).

1. Ringkonnakohus küsis 28.02.2025 kohtunõudega sissenõudja seaduslikult esindajalt täpsustused täitemenetluse peatamise aluseks olevate asjaolude kohta, s.o kas võlgnik on asunud elatisnõuet korrapäraselt täitma või on võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepe. Lisaks palus ringkonnakohus sissenõudja seaduslikul esindajal teatada, kas sissenõudja soovib jätkuvalt võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist ning juhilubade väljaandmise keelamist. 4 2-24-5946 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 ls 1 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning võlgnikule mootorsõiduki juhilubade väljaandmise keelamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3) ja jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse. 18.

§ 1771

lg 1 järgi hoiatatakse elatise võlgnikku

§ 1772

loetletud õiguste piiramisest sissenõudja nõusolekul.

§ 1772

järgi võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt.

§ 177

4 lg 2 p 2 kohaselt ei piira kohus võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 177

3 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Sissenõudja seaduslik esindaja vastas kohtunõudele, et võlgnik tasub sissenõudjale igakuiselt korrapäraselt elatist ning sõlmitud on kompromiss, mille tulemusel tasub võlgnik lisaks jooksvale elatisele igakuiselt täiteasjades nr 176/2019/433, 176/2019/1324, 176/2021/2850, 176/2022/149 sundtäitmisele esitatud nõudeid. Sissenõudja kinnitab, et ei soovi võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist ning juhilubade väljaandmise keelamist. Seega tuleb kolleegiumi hinnangul maakohtu määrus tühistada, kuivõrd võlgnik ja sissenõudja on sõlminud

§ 177

4 lg 2 p 2 kohase maksegraafiku kokkuleppe ning võlgnik tasub sissenõudjale käesoleval ajal elatist korrapäraselt.

1. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust avalduse lahendamise osas, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi otsustada uuesti ka menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 ls 2 järgi menetlusosaliste endi kanda. Ehkki kohtutäituri avaldus jääb kokkuvõttes rahuldamata, on selle põhjuseks asjaolu, et võlgnik asus määruskaebemenetluses elatisnõuet täitma, mistõttu kohtutäitur ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja määrata kindlaks menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust.
2. Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku I taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Puudutatud isiku I taotlus tuleb rahuldada, kuna ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku I määruskaebuse ega jäta puudutatud isiku I menetluskulusid (sh tasutud lõivu) avaldaja ega puudutatud isiku II kanda (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 28; RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 21). Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot tuleb tagastada ja kanda see summa vastavalt puudutatud isiku I taotlusele C.U (C.U) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (AS SEB Pank). 5 2-24-5946
3. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega võlgniku juhilubade kehtivus peatati ja nende andmine keelati, ei näe

§ 1774

lg 6 käesoleva määruse peale ette edasikaebeõigust (RKTKm 07.11.2018, 217-8339, p 14). Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata ka osas, milles ringkonnakohus rahuldas taotluse riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) 6