) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1).
lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Menetluskulude jaotus 6.
lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg-st 5 tulenevalt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praeguses asjas hageja loobub hagist seetõttu, et on kostja on nõude tasunud pärast hagi esitamist ja kostjale kättetoimetamist. Seega jäävad kulud kostja kanda. 7.
lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate kulude suuruse.
lg 1 teise lõike kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 8. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud ega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja menetluskuluks selles asjas on 70 eurot hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõivu. Hagiavalduse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumisest oli pankrotihaldur RLS § 22 lg 2 p 5 1 alusel vabastatud. Lepingulist esindajat hagejal menetluses ei olnud. Hagist loobumise avalduses hageja kinnitab, et kostja makstud summa on piisav võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kõigi kulude katmiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 1 p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ka halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 146 lg 1 p 3 kohaselt tasutakse massikohustused ja pankrotimenetluse kulud pankrotivarast enne jaotiste alusel raha väljamaksmist. Seega saab järeldada, et kostja makstud summaga on hõlmatud ka hageja tasutud 70 euro suurune hagi tagamise riigilõiv. Kuna hüvitatavad menetluskulud pooltel puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude suurust. 9.
lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi 2
Kohus leiab, et seda proportsiooni tuleb arvestada ka kostjalt riigilõivu riigituludesse väljamõistmisel juhul, kui hageja oli hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega tuleks kostjalt riigituludesse välja mõista 1260 eurost ½ ehk 610 eurot. 11.
lg-test 3 ja 4 tulenevalt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse, kui hageja loobub hagist ja asjas menetlus lõpetatakse seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud.
lg 7 järgi kohus võib mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et selle asja asjaolusid (asjas istungeid ei toimunud, vaidlus lahenes umbes poole aasta jooksul kohtuväliselt poolte kokkuleppega, mille alusel kostja tasus pankrotivarasse suurema rahasumma, kostja on praegu lapseootel ning majanduslikult raskes olukorras), on põhjendatud ja õiglane vabastada kostja 610 euro riigilõivu riigile hüvitamise kohustusest. 12.
lg 5 (koostoimes § 463 lg-ga 2) alusel kohus lahendab menetlust lõpetavas kohtumääruses rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja taotlusel kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.