Obsah (8)

§ 5§ 230§ 231§ 442§ 173§ 162§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-6243 G. G. hagi U. M. ja OSAÜHINGU FEIKKO vast

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 19. Menetlusosalised tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja mis kohus loeb

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX on kantud kinnisasi asukohaga XXX, XXX-i, maa sihtotstarbega elamumaa (100%), pindalaga 931 m2 (I kd tl 7); - Kinnistusraamatu registriosa nr XXX II jakku on omanikena sisse kantud hageja G. G. 1/6 kaasomandist, kostja I U. M. 4/6 kaasomandist ja kostja II OSAÜHING FEIKKO 1/6 kaasomandist; - Kinnisasi on hoonestatud ja sellel asub elamu ning kuur.

1. Hageja ja kostjad on kohtule esitanud hagi ja vastuhagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Pooled vaidlevad kaasomandi lõpetamise viisi ja võimaliku hüvitise suuruse üle.
2. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kuid juhul kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus kaasomandi lõpetamise vastavalt asjaoludele ja AÕS § 77 lg 2 sätestatule. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
3. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-17-9749 on selgitatud, et tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (nt 3-2-1-102-05, p 15). Samas on selgitatud, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt nt 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12; Riigikohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20).
4. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt viimati Riigikohtu 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10). Järelikult saab kohus käesolevas asjas kaaluda, kas 10 2-22-6243 jagada kaasomand hageja või kostjate pakutud viisil. Kohus kaalub kaasomandi lõpetamise viisi valikul kõigi kaasomanike huve vastavalt poolte esile toodud asjaoludele. Käesoleva asja olemust ja menetlusosaliste esile toodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks hinnata paralleelselt nii hagi kui ka vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks.
5. Käesoleval juhul tulevad lähtuvalt hagiavalduses ja vastuhagis esitatud nõuetest kaalumisele kolm alternatiivset kaasomandi lõpetamise viisi. Hageja on soovinud kaasomand lõpetada selliselt, et see jääb kostjate kaasomandisse, pannes kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas, alternatiivselt müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha hageja ja kostjate vahel proportsionaalselt nende kaasomandi osa suurusele või alternatiivselt jagada kaasomand reaalosadeks, mille alusel moodustatakse korteriomandid. Kostjad soovivad samuti kaasomandi jagada reaalosadeks, mille alusel moodustataks korteriomandid. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 3 lg 1 sätestab, et kinnisasja kaasomanikud võivad kokku leppida selles, et igal kaasomanikul tekib eriomand eluruumile või mitteeluruumile kinnisasjal olevas või sellele ehitatavas hoones. Kaasomanik võib AÕS §de 76 ja 77 kohaselt nõuda kaasomandi lõpetamist ja kaasomandis oleva kinnisasja jagamist korteriomanditeks (vt ka RKTKm 3-2-1-12-08 p 13, RKTKo 3-2-1-143-04 p18).
6. Esmalt tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas hageja poolt hagiavalduses taotletud viisil on võimalik kaasomand lõpetada. Hageja on hagiavalduses soovinud kaasomand lõpetada selliselt, et kaasomand jääks kostjate kaasomandisse ning kostjad tasuksid hagejale hüvitist tema osa eest. Kostjad on menetluses välja toonud, et nad ei ole huvitatud hageja kaasomandi osa omandamisest, mistõttu ei ole hageja poolt taotletud kaasomandi lõpetamine nimetatud viisil võimalik. Nimetatu on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt on Riigikohus leidnud, et ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat kinnisasja ühe ühis- või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt Riigikohtu
7. aprilli
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25).
9. Teise alternatiivina on hageja palunud kaasomand lõpetada selliselt, et müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha hageja ja kostjate vahel proportsionaalselt nende kaasomandi osa suurusele. Kohus leiab, et nimetatud viisil kaasomandi lõpetamine ei ole menetlusosaliste huvides, kuivõrd kostjad on huvitatud oma osa säilitamisest ning kinnisasja avalikul enampakkumisel müümisel võivad kostjad oma kaasomandi osast ilma jääda.
10. Kolmanda alternatiivse viisina on mõlemad pooled taotlenud kinnisasja kaasomandi lõpetamist kinnisasja jagamisega korteriomanditeks. Hageja ja kostja nõuete erinevus seisneb üksnes selles, milline korter millisele kaasomanikule jääks.
11. KrtS § 3 lg 1 sätestab, et kinnisasja kaasomanikud võivad kokku leppida selles, et igal kaasomanikul tekib eriomand eluruumile või mitteeluruumile kinnisasjal olevas või sellele ehitatavas hoones. AÕS § 77 lg 2 ja KrtS § 3 lg 1 järgi saab kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult kaasomandi lõpetamist kinnisasja korteriomanditeks jagamisega. KrtS § 3 lg 1 ja AÕS § 120 lg 1 kohaselt on vajalik kinnisasja korteriomanditeks jagamiseks kaasomanike kokkulepe. AÕS § 77 lg 2 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi saab kaasomanik nõuda kohtult, et kohus kohustaks teist kaasomanikku andma tahteavalduse KrtS § 3 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks. KrtS § 4 lg 1 sätestab, et eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.
12. Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus 11 2-22-6243 selgitab, et kuigi kaasomandi lõpetamise viisi valik on kohtu kaalutlusotsus, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt nt Riigikohtu
13. mai
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19).
15. Kostjad on kohtule esitanud hoonejaotusplaani, mille kohaselt on kinnisasi võimalik jagada üheksaks korteriomandiks (I kd tl 159). Pärnu Linnavalitsus on kostjatele kinnitanud, et vaidlusaluse kinnisasja kaasomandi lõpetamise saab lahendada kinnisasja jaotamisega korteriomanditeks (I kd tl 158). Kohus tuvastab, et kaasomandi lõpetamine korteriomanditeks jagamisel on võimalik.
16. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostjad ei kasuta kinnistut ja sellel asuvaid hooneid enda elukohana. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjad on osasid majas asuvaid kortereid kasutanud välja üürimiseks. Kostjad on oma kohtule esitatud seisukohtades leidnud, et kaasomanike vahel on sõlmitud kasutuskorra kokkulepe ning esitanud kohtule ka E. G. , I. T. ja A.-V. M. i vahel sõlmitud kasutuskorra kindlaksmääramise lepingu (I kd tl 35-36). Hageja on kasutuskorra kokkuleppe olemasolule vastu vaielnud põhjusel, et kokkuleppe on sõlminud isikud, kes ei ole enam kaasomanikud ning kokkuleppe ei ole kantud kinnistusraamatusse, mistõttu ei kehti see praeguste kaasomanike suhtes. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostjad ei ole käesoleval juhul tõendanud, et kaasomanike vahel oleks sõlmitud kehtiv kasutuskorra kokkulepe.
17. Menetlusosalised on menetluse käigus pikalt pidanud kompromissläbirääkimisi ning kahel toimunud istungil jõudnud ka ühisele arusaamale, millised moodustatavatest korteriomanditest võiksid jääda hageja ning millised kostjate omandisse. 27.03.2024 ja 11.06.2024 toimunud kohtuistungitel on pooled möönnud võimalust, et hagejale jäävad korterid nr 3, 4 ja 5 (I kd tl 181 pöördel).
18. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jagada moodustatavad korteriomandid selliselt, et hagejale jäävad korterit nr 3, 4 ja 5, kostjale I jäävad korterid nr 1, 2, 7, 8 ja 9 ning kostjale II jääb korter nr
19. Hageja on välja toonud, et üksnes korterite nr 3 ja 4 hagejale jätmisel ei oleks hageja hinnangul arvestatud piisavalt hageja huvidega. Korterid nr 3 ja 4 paiknevad eraldiasetsevalt (eraldi korrustel) ning nende ühine kasutuselevõtt ja ühine majandamine on keeruline. Lisaks on hageja välja toonud, et hageja mõttelisele osale vastava eriomandi eseme suurus kokku on 54,12 m2 (eriomandite suurus kokku on 324,7 m2, hageja omandiosale vastav suurus on 324,7 x 1/6 = 54,12 m 2). Seega kui hagejale jääksid ainult korterid 3 ja 4, siis oleks hagejale jäävate eriomandi esemete suurus kokku 29,5 + 15,9 = 45,4 m2 ehk 54,12 - 45,4 = 8,72 m 2 vähem, kui tema omandiosale vastav suurus. Seega, kui hageja saab endale korterid 3, 4 ja 5, siis oleks hagejale jäävate eriomandi esemete suurus kokku 29,5 + 15,9 + 17,5 = 62,9 m2 ehk 62,9 - 54,13 = 8,78 m2 enam, kui tema omandiosale vastav suurus. Seega on mõlemal puhul kõrvalekaldumine omandi osale vastava pinna suurusest ligilähedaselt sama. Kohus nõustub hagejaga, et hageja huvide mõistlikul määral arvestamiseks oleks põhjendatud jätta hagejale korteriomandi 3, 4 ja 5, kuna need koos paiknevad ruumiliselt terviklikult hoone väljaulatuvas osas ning kokkuvõttes võimaldavad hagejal talle jäävaid korteriomandeid tervikult kasutada ja majandada. Kohus leiab, et korterite 3, 4 ja 5 hagejale jätmisel ei saa ka kostjate huvid ülemääraselt kahjustatud. Samuti ei ole kostjad ka ise välja toonud ega põhjendanud, miks tuleks jätta korteriomand nr 5 just kostjale II.
20. Kohus lahendab järgmisena maksmisele kuuluva hüvitise nõude.
21. Kohus on pooltega arutanud kaasomandi lõpetamisel võimalikku hüvitise maksmise küsimust ning pooled on soovinud, et kaasomandi lõpetamisel reaalosadeks jagamisega mõistaks kohus välja ka õiglase hüvitise. Hageja on leidnud, et hagejale tuleb välja mõista hüvitis selle ees, et jagamisel jääb hagejale jääva vara väärtus väiksemaks ning kostjad on 12 2-22-6243 leidnud, et vastuhagi rahuldamisel tuleb küll hagejale mõista välja hüvitis omandi kaotuse eest, kuid see ei saa olla suurem kui on kostjate nõue hageja vastu seoses kaasomandile tehtud kulutustega. Kohus leiab, et otstarbekuse kaalutustel on käesolevas asjas see küsimus võimalik lahendada ning tingimata ei ole vajalik seda teha peale kinnistusraamatumenetluse läbi viimist (nagu on selgitatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05, p 7 ja 9).
22. Kohus leiab, et kõnealusest lahendist tulenev praktika ei välista täielikult hüvitise määramise küsimuse lahendamist samas menetluses koos kinnisasja reaalosadeks jagamisega. Seda on käsitletud kohtu võimalusena, kuid mitte kohustusena. Ehkki tavapäraselt toimub sellise hüvitise määramine peale kinnistusraamatumenetluse läbimist, leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas on aga võimalik ja mõistlik lisaks kaasomandi jagamise viisi üle otsustamisele lahendada ka kinnisasja reaalosadeks jagamisel tasumisele kuuluva hüvitise küsimus. Hageja on esitanud kohtule LVM Kinnisvara OÜ arvamuse nr 061-24M, samuti on korteriomandite suurused juba kindlaks määratud (hindamisakt II kd tl 26-47 käsitleb ka korteriomandite väärtusi).
23. Kohtule esitatust nähtub, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kinnistul asuva elamus moodustatavate eriosade suurus kokku on 324,7 m
24. Olukorras, kus hagejale jäävad korterid nr 3, 4 ja 5, kostjale I jäävad korterid nr 1, 2, 7, 8 ja 9 ning kostjale II jääb korter nr 6, on kostjale I jäävate eriomandi esemete suurus kokku 215,6 m 2, mis on 0,85 m2 vähem kui tema kaasomandi osa (216,45-215,6) ja kostjale II jääva eriomandi eseme suurus 46,2 m 2, mis on 7,92 m2 vähem kui tema kaasomandi osa (54,12-46,2). Hageja on leidnud, et kaasomandi lõpetamisel ja korteriomandite moodustamisel tuleb väljamõistetava hüvitise suuruse arvutamisel lähtuda moodustavate korterite väärtusest ning kuna kostjatele jäävad korterid, mis on oluliselt paremas seisukorras kui hagejale jäävad korterid, siis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista hüvitis. Kohus hageja nimetatud käsitlusega ei nõustu. Pooled on käesolevas menetluses kinnitanud, et hageja ei ole teinud kulutusi kaasomandi parendamiseks, säilimiseks või hooldamiseks, samas kostjad on välja toonud ja kinnitanud, et nad on seda teinud. Kohus nõustub kostjatega, et korterite 3, 4 ja 5 jätmisel hagejale ning seejuures kostjatelt täiendava hüvitise väljamõistmine oleks ebaõiglane.
25. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hagejalt mõista kostjate kasuks õiglane hüvitis omandi kaotuse eest. Hageja poolt kohtule esitatud LVM Kinnisvara OÜ arvamuse kohaselt on korter nr 3 turuväärtus 17 000 eurot, so 600 eurot/m 2, korter nr 4 turuväärtus 10 500 eurot, so 660 eurot/m2 ja korter 5 turuväärtus 19 000 eurot, so 1086 eurot/m
26. Kostjad omalt poolt mingeid tõendeid hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks esitanud ei ole. Kohus leiab, et hüvitise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda korter nr 5 ruutmeetri hinnast ning ruutmeetrite arvust, mille võrra on kostjate eriomandi esemete suurus vähem nende kaasomandi osast, põhjusel et kostjad on välja toonud ja hageja ei ole sellele vastu vaielnud, et kostjad on korteri nr 5 osas teinud kulutusi korteri parendamiseks, samas kui hageja ei ole seda teinud.
27. Seega leiab kohus, et põhjendatud on hagejalt mõista õiglane hüvitis kostja I kasuks välja 923,10 eurot (1086 x 0,85) ning kostja II kasuks 8601,12 eurot (1086 x 7,92).
28. Kohus leiab, et põhjendatud on ka kostjate hageja nõue kostjate tahteavalduste asendamiseks, mis on vajalikud kaasomandi jagamisega kaasnevate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks. Kohus rahuldab hagi ka nende nõuete osas.

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid kostjate tahteavaldusi kohtuotsus asendab. Seega tuleb kohtuotsuse resolutsiooni märkida, et kostjad on kohustatud andma nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.

1. Pooled on esitanud taotluse seoses kinnistu jagamisega korteriomanditeks teha esmakande otsus ja kanda registrisse XXX XXX korteriühistu. KrtS § 2 kohaselt luuakse korteriomandid ja korteriühistu kaasomanike vahel sõlmitud eriomandi loomise kokkuleppega või kinnisasja 13 2-22-6243 omaniku jagamisavaldusega. KrtS § 6 lg 1 kohaselt esitatakse korteriomandite kinnistamiseks kinnistusraamatu pidajale esitatavas kinnistamisavalduses ka kõik need andmed, mis on vajalikud korteriühistu kandmiseks korteriühistute registrisse. Pärast kinnistamisavalduse saamist edastab kinnistusraamatu pidaja avalduse korteriühistute registri pidajale. Kinnistusraamatu pidaja ja korteriühistute registri pidaja vaatavad avalduse läbi samal ajal. Korteriomandite kinnistamise kanne tehakse pärast seda, kui korteriühistute registri pidaja on teatanud, et puuduvad takistused korteriühistu registrikaardi avamiseks. Korteriühistu registrikaardi avamise kanne tehakse viivitamata pärast korteriomandite kinnistamise kande tegemist (lg 4).
2. Kohus märgib, et käsitles ja arvestas poolte väiteid ja tõendeid käesoleval juhul otsuses ulatuses, milles see hagi eset ning poolte väidete sisu arvestades oli asja lahendamiseks õiguslikult oluline. Ülejäänud väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust ning kohus neid seetõttu otsuses ei käsitle.
3. Kohus selgitab, et oma 16.12.2024 kohtule esitatud menetlusdokumendis on kostjad leidnud, et asja õiglase lahendamise huvides on vajalik määrata ka tulevaste parkimiskohtade ja kõrvalhoones asuvate ruumide jaotus, samuti on vajalik määrata loodava korteriühistusse juhatus. Kohus jätab kostjate nimetatud nõuded tähelepanuta, kuivõrd kostjad ei ole käesolevas menetluses antud nõudeid esitanud, need on üksnes esitatud 16.12.2024 menetlusdokumendi sees. Menetluskulude jaotus 44.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 45.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 163

lg-le 2, kui hagi rahuldatakse osaliselt või sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 46. Pooled on käesolevas menetluses pidanud mitmeid kordi ja pikalt kompromissläbirääkimisi, kahel kohtuistungil jõudsid pooled ka kompromissile väga lähedale, misjärel koostas hageja kompromisslepingu projekti, mis vastab suures osas käesolevale kohtulahendile. Kostjad on olnud kompromissiga nõus, kuid keeldunud kompromissi sõlmimisest, kuna kostjad on soovinud kompromissiga lahendada ka küsimusi, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 163lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

47.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 48. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust 14 2-22-6243 kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 15