KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-1822 Tsiviilasi, avaldaja nõue Ü. L. hagi D.G. L. tunnistamiseks Menet

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada 2 tööpäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Ü. L. hagi D.G. L. vastu hageja suhtes
2. septembril 2023 algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses olevas täiteasjas nr XXX. Hageja leiab, et on Pärnu Maakohtu
3. mai 2023.a. kohtuotsuse nr 2-22-19261 alusel ülalpidamiskohustuse kostja ees täitnud, tasudes elatist kuni kostja poolt kutsehariduse omandamiseni juunis
4. Hageja ei pea kostjale uue kutsehariduse omandamise ajal enam oma vanaduspensionist elatist tasuma, olenemata sellest, et kostja saab 21- aastaseks XXX. Kohus
5. veebruari 2024 määrusega rahuldas Ü. L. hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses olevas täiteasjas nr XXX kuni tsiviilasjas 2-24-1822 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
6. Kirjalikus vastuses hagile kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja nõuab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Täiteasjas on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu
7. mai 2023 tagaseljaotsus asjas nr 2-22-19261, millega kohustati hagejat tasuma kostja elatist kuni ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni XXX. Kostja on esitanud tõendi, et õpib 2023/2024 õppeaastal Pärnumaa Kutsehariduskeskuses õppekaval Juuksur (kood 198778),
8. kursusel. Õppevorm on statsionaarne õpe - koolipõhine õpe. Õppekava nominaalaeg on 2 aastat. Õpingute eeldatav lõppkuupäev on
9. september
10. Seega kostja on õigustatud saama hagejalt ka edaspidi elatist. Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
11. Pooled jõudsid
12. veebruari 2025 kohtuistungil kompromissile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused: perioodi eest

1. veebruar 2024 –
2. jaanuar 2025, mil täitemenetlus on olnud kohtumääruse alusel peatatud, tasub hageja kostjale elatist kokku 1200 eurot (100 eurot kuus), makstes selle summa kostja pangakontole kohtumääruse jõustumisest alates ühe nädala jooksul. 1200 euro tasumisega loetakse
3. mai 2023 kohtuotsusest tulenev hageja elatise võlgnevus tasutuks ning hageja esitab pärast 1200 euro tasumist kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna nõue on rahuldatud. (Hageja esindaja võttis istungil telefoni teel ühendust kohtutäituriga, kes kinnitas hageja esindajale, et täitemenetlusega seotud kulud ja kohtutäituri tasu on võlgnik (hageja) tasunud ning täitemenetluse lõpetamisel täiendavat tasu ei lisandu, seetõttu jäeti kokkuleppest välja hageja kohustus tasuda täitemenetluse lõpetamisel kohtutäiturile võimalikud täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu). Samuti pooled leppisid kokku, et vähendavad
4. mai 2023 kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning alates
5. veebruarist 2025 kuni
6. juunini 2025 (s.o kostja õpingute lõppemise kuu eest tervikuna) maksab hageja kostjale elatist 200 eurot kuus. Elatise maksab hageja iga kuu
7. kuupäevaks kostja pangakontole, 2025.a veebruarikuu eest maksab elatise koos märtsikuu elatisega
8. märtsiks
10. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kompromissi juurde. Pooled kokkuleppel lühendasid 2

§ 430lg-s 3 märgitud aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks ei ole.

Pooled on kokku leppinud sundtäitmisel olevast kohtulahendist tuleneva hageja võlgnevuse suuruse ja tasumise korra, võlgnevuse tasumise järel täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäiturile avalduse esitamise ning edasiulatuvalt hageja poolt kostjale makstava elatise suuruse vähendamise ja tasumise korra.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg-st 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 sätestatust tulenevalt ei ole piira materiaalõiguse ega menetlusõiguse normid tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks sõlmitavat kompromissi hagiesemega. Täisealise õppiva lapse elatise nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses võivad pooled muu hulgas kokku leppida nii sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse suuruses, kui ka edasiulatuvalt makstava elatise suuruse muutmise. 6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud ning seega menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. 8. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

9. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega pärast advokaadilt taotluse saamist. 10.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus selles asjas hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 490 eurot (300 eurot

1. veebruaril 2024 ja täiendavalt 190 eurot
2. veebruaril 2024). Riigilõivust 70 eurot on hagi tagamise taotluse riigilõiv, selles osas on kohus taotletud toimingu teinud. Hagejal on õigus tagasi taotleda ½ hagiavalduse eest tasutud 420 euro suurusest riigilõivust, s.o 210 eurot. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta, millal riigilõiv tasuti, lõppemisest. Seega riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada avaldus hiljemalt
3. detsembril
4. Kostjale antud riigi õigusabi hüvitamine
5. Pärnu Maakohus
6. septembri 2024 kohtumäärusega andis kostjale D.G. L.-ile riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus tsiviilasjas nr 2-24-
7. Riigi õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaat Deivi Vaht.
8. Riigi õigusabi anti D.G. L.-ile kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 10 protsendi ulatuses võrdse suurusega osamaksetega 12 kuu jooksul alates riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise lahendi jõustumise kuule järgnevast kuust. 13.

§ 179

lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest 3

§ 190

lg 5 teises lauses sätestatu kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral välja hagejalt. Menetlusabi hõlmab ka riigi õigusabi tasu ja kulusid. Selles asjas kohus lõpetab menetluse, seega seaduse kohaselt on kostjale antud riigi õigusabi tasu ja kulude riigile hüvitamise kohustatud isikuks hageja. Sellega vabaneb kostja ühtlasi kohustusest tasuda saadud menetlusabi hüvitamiseks osamaksetena 10% riigi õigusabi tasu ja kuludest.

§ 190

lg 7 lubab kohtul mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades, et pooled on isa ja tütar, hageja on vanaduspensioni ealine, hagi esemeks oli täisealisele õppivale isikule elatise maksmine, menetlus lõppes poolte vastastikuste järeleandmiste tulemusel kompromissiga ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole kohtu hinnangul siin asjas õiglane nõuda hagejalt kostjale antud menetlusabi riigile hüvitamist. Eeltoodu alusel kohus vabastab hageja kohustusest hüvitada riigile kostjale antud õigusabi tasu ja kulud ja jätab need kulud täies ulatuses riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 4