Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 424§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5718 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Proku

§ 76lg 4,5 alusel määrata S.D-le katseaeg kestusega kuni 11.02.2019.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada S.D käitumiskontrollile kestusega kuni 11.02.2019, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata S.D-le katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud sellele eelneva nõusoleku, alluda ettenähtud sõltuvusravile;  mitte suhelda U. V. ning teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Määrata S.D katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus S.D suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu S.D karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.  5. 6. 7. 8. 9. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 12.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5718 on S.D süüdi tunnistatud

§ 424

järgi karistatud 1 aasta 8 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka S.D kahtlustatavana kinnipidamine ning karistuse kandmise aja algust arvati alates

1. juunist
2. 12.04.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud S.D otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. isikliku toimiku Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobeseisundis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 14%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses teist korda ja § 424 eest. Nüüd on palju muutunud: isa on 90 aastane ja 5 infarkti üle elanud, vennal oli ka insult. Enam mitte üks tilk ja mitte üks suits. Elama läheks tütrega samasse majja. Tütar saab kolmandat korda emaks ja seal ei saa midagi teha. On valmis ka ravile minema. Eelmist kriminaalhooldust rikkus, kuna ei ilmunud kohale. Nüüd on kõik sellised asjad unustatud, vanglasse enam tulla ei taha. Sissetulek tuleks invaliidsuspensionäri pensionist, määratud on keskmine puue seljaoperatsiooni pärast. Elatist saab teenida ka autode parandamisega. Eluviisitreeningus ei osanud kõiki küsimusi täita, mis kodune ülesanne oli. Katseaja kohustustega tuleb kindlasti toime. Teab, et ei tohi ka kaine peaga rooli istuda. Kinnipeetav märkis lõpetuseks, et tahab isa ja vennast aidata, neil ei ole kedagi. Varasematest sõpradest nagu U. V. loobub, sellised inimesed ei ole sõbrad. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa S.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Evelin Merilaine, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega S.D tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab samuti S.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. S.D kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. S.D on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 11 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX. Tegemist on kahekordse eramajaga, mis kinnisturegistri andmeil kuulub N. P. , kuid Einar S.D-l on õigus antud elukohas elada kuni oma surmani. Maja teist korrust kasutab N. P. enda perega, esimesel korrusel on varasemalt elanud T. N. ning hetkel on Einar S.D isiklikud asjad seal. Kodukülastusel nähtub, et Einar S.D kasutada oleks maja esimene korrus, millel on eraldi sissepääs. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning isik on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral ka toetav lähivõrgustik, kelle moodustavad kinnipeetava isa, vend, tütred ja abikaasa, kes elab Soomes. Nii abikaasa T. N. kui ülejäänud perekond on kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt väga toetaval seisukohal ning pooldavad S.D vabanemist. Hetkel toetabki majanduslikult kinnipeetavat kõige rohkem tema abikaasa ning kinnipeetava tütar on kriminaalhooldusametnikule telefonivestluses kinnitanud, et perekond seisab selle eest, et kohtuotsusega tekkinud menetluskulud saaksid vabanedes koheselt tasutud. Enda kinnitusel ongi kinnipeetava motivaatoriks edaspidi kainelt ja seadusekuulekalt elamisel soov abistada oma eakat isa ning terviseprobleemidega venda. Ka elukoht oma tütre ja lapselastega samas majas välistab alkoholi tarvitamise isiku selgituste kohaselt. Negatiivset mõju avaldanud sõbraga suhtlemisest on kinnipeetav loobunud. Seega toetab kinnipeetava suhtlusringkond ning vabanemisjärgne elukoht isiku soovi käituda edaspidi seadusekuulekalt. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarbimine. Isikut on korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Samas kinnitas süüdimõistetu, et loobub alkoholist ning katkestab suhted varasema joomakaaslasega, märkides, et sellised inimesed ei ole sõbrad. Samuti on prioriteedid paika pannud asjaolu, et kinnipeetava isa on juba 90-aastane ja 5 infarkti üle elanud ning vennal oli ka insult. Kinnipeetav soovib vabanedes oma isa ja venna eest hoolt kanda. Samuti pidas kinnipeetav vajalikuks ravile allumist. On oluline, et kinnipeetav mõistab oma probleemi ning teadvustab, et edasise seadusekuulekuse huvides on vajalik alkoholist hoiduda. Et toetada isiku soovi alkoholist loobuda, on oluline allutada Einar S.D ennetähtaegsel vabanemisel ravile, millega kinnipeetav ka nõustus ning keelata tal absoluutselt alkoholi tarvitamine. Samuti tuleb keelata suhtlemine U. V. ning kriminaalkorras karistatud isikutega. Seegi aitab tagada, et Einar S.D-l ei tekiks võimalusi ega kiusatust õiguskorra rikkumiseks. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Einar S.D-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik