lg 2 p 1, 2- § 25 lg 2 järgi, V.T süüdistuses
lg 2 p 3; § 120 lg 1 järgi ja M.H süüdistuses
lg 2 p 1, 2 – § 25 lg 2; § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Maigret Soe (isikukood: 50101296516; elukoht: xxxxxx x-x xxxxxxx xxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu 23.08.2018 otsusega karistatud
lg 1 järgi tingimisi vangistus 11 kuud 28 päeva katseaeg 2 aastat; 2) Tartu Maakohtu 26.04.2017 otsusega karistatud
lg 2 p 7, 8, 9 järgi tingimisi vangistus 7 kuud katseaeg 1 aasta 6 kuud, katseaja algus 24.05.2016; 3) Tartu Maakohtu 24.05.2016 otsusega karistatud
lg 2 p 4 järgi vangistusega 7 kuud, katseaeg 1 aasta 6 kuud) Asenduskaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras) Süüdistatav V.T (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xx-x xxxxx xxxxx ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 28.07.2015 otsusega karistatud
; 404 lg 1 järgi vangistusega 5 aastat 6 kuud 27 päeva, vabastatud Taru Ringkonnakohtu määrusega 15.02.2016 tingimisi enne tähtaega kuni 08.05.2017; tõkend: ei ole kohaldatud) Süüdistatav M.H (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx-xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; varasem karistatus: Tartu Maakohtu 26.04.2017 otsusega karistatud
lg 2 p 7, 8, 9; 215 lg 2 p 1, 2 – 25 lg 2, 203 lg 1 vangistus 2 aastat, mis asendati üldkasuliku tööga 720 tundi tähtajaga 2 aastat; 2) Tartu Maakohtu 24.05.2016 otsusega karistatud
MS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Maigret Soe süüdi karistusseadustiku (
) § 215 lg 2 p 1, 2- § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendada Tartu Maakohtu 23.08.2018 otsusega ärakandmata karistust, s.o vangistus 11 kuud 28 päeva osaliselt ning mõista Maigret Soele karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Maigret Soele katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Maigret Soe ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx x-x xxxxx xxxxxx-xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda Tartu Maakohtu 23.08.2018.a. kohtuotsuse kuulutamine. 2. Tunnistada V.T süüdi
Tunnistada V.T süüdi
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista V.T-le liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 30.-31.01.2018, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda V.T-l kandmata karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata V.T-le katseaeg 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ning mõistetud vangistust 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui V.T ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx ; 2 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks 3. Tunnistada M.H süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 1500 (üks tuhat viissada) eurot. Tunnistada M.H süüdi
lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamisega mõista M.H-le liitkaristuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) eurot.
lg 1 alusel määrata M.H-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 1 (ühe) aasta jooksul mitte vähem kui 208 (kakssada kaheksa) eurot 34 senti kuus järgmiselt: 1) alates 2019.a. märtsikuust igakuise rahalise karistuse osa 208 (kakssada kaheksa) eurot 34 senti tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu
lg 2 p 1, 2 – § 25 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, koos M.H-ga püüdis omavoliliselt ajutiselt kasutada võõrast vallasasja, mis seisnes selles, et 18.05.2018 kella 23:33 paiku sisenes ta Viljandi linnas Vaksali tänaval raudteejaama juures asuvas parklas X.Xle kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Golf reg.märgiga XXX XXX väärtusega 610 eurot ja püüdis sõidukit käivitada, kuid kuna see ei õnnestunud, siis pani sõiduki põlema. 2. Süüdistusest nähtuvalt on V.T toime pannud kuritegudena: 1) tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 29.07.2017.a kella 19:00 paiku Viljandi linnas Uus tn 4 Alexela tankla juures, sisenes sõiduautosse Audi A6 reg. märgiga XXX XXX ning ähvardas seal X.X võla mitte maksmise korral tapmisega. X.X tunnetas reaalset ohtu ning kartis ähvarduse täideviimist; 2) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud korduvalt
a kella 19:00 paiku Viljandi linnas Uus tn 4 asuva Alexela tankla juures, tõukas X.Xt ühe korra vastu õlga ning M.H jooksis X.Xe suunas ning lõi viimast rusikaga vastu kõripiirkonda. X.Xele tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustus, 2) olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 30.01.2018 kella 07:30 ajal Viljandis Xxxx xx-x X.X (X ) üürikorteris, lõi käega X.X kaks korda näopiirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu vasaku kõrva piirkonnas tugevat valu ja kõrva äärest hakkas verd tulema. V.T tekitas X.X füüsilist valu. 3. Süüdistusest nähtuvalt on M.H toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse, mis oli toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt ja grupis
lg 2 p 1, 2 – § 25 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et olles varem toime pannud varguse, koos Maigret Soega püüdis omavoliliselt ajutiselt kasutada võõrast vallasasja, mis seisnes selles, et 18.05.2018 kella 23:33 paiku sisenes ta Viljandi linnas Vaksali tänaval raudteejaama juures asuvas parklas X.Xle kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Golf reg.märgiga XXX XXX väärtusega 610 eurot ja püüdis sõidukit käivitada, kuid kuna see ei õnnestunud, siis pani sõiduki põlema. 2) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, 29.07.2017 kella 19:00 paiku viibides Viljandi linnas Uus tn 4 Alexela tankla juures, jooksis X.Xe suunas ning lõi rusikaga vastu viimase kõripiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, so kurgupiirkonna kontusiooni. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Maigret Soe
lg 2 p 1, 2 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendada eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistust, so vangistus 11 kuud 28 päeva osaliselt ning karistuseks mõista vangistus 1 aasta 2 kuud 28 päeva.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata Maigret Soele katseaeg 2 aastat ning allutada ta
lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.
elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxx x-x ;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 p 3 järgi 10 kuud vangistust.
lg 1 järgi mõista liitkaristuseks vangistus 10 kuud, suurendades üksikkaristustest suurimat.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka 30.01.2018-31.01.2018, so 2 päeva ning karistuseks mõista vangistus 9 kuud 28 päeva.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata V.T-le katseaeg 1 aasta 3 kuud, allutades ta
lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.
elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx x-xx xxxxxxxx xxxx;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, so 1500 eurot.
lg 2 p 1, 2 – 25 lg 2 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, so 1000 eurot.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära, so 2500 eurot, suurendades üksikkaristustest suurimat. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 26.04.2017 otsusega mõistetud karistus viia täide iseseisvalt. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
lg 2 p 1, 2- § 25 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 6 Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 610 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt Maigret Soelt ja M.H-lt 610 eurot X.X kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 218 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista V.T-lt ja M.H-lt 218 eurot X.Xe kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Maigret Soe kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 219,60 eurot. Süüdistatava V.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 139,20 eurot. Süüdistatava M.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 150 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas V.T joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud (I kd, tl 175) – 35 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatavalt Maigret Soelt sundraha ei kuulu väljamõistmisele, kuivõrd see on välja mõistetud Tartu Maakohtu 23.08.2018 otsusega. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Maigret Soe kaitsja sõidukulu (s.h sõidu ajakulu) summas 129,60 eurot riigi kanda. 7 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta V.T kaitsja sõidukulu (s.h sõidu ajakulu) summas 109,20 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses moodustavad süüdistatavate menetluskulud: 1) Maigret Soe: riigi õigusabi tasu 90 eurot; 2) V.T : sundraha 810 eurot, riigi õigusabi tasu 30 eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu 35 eurot; 3) M.H: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 150 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus V.T on kahtlustatavana kinni peetud 30.-31.01.2018, seega on V.T viibinud eelvangistuses 2 päeva.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: ruuduline seljakott, mälukaart ja võti, mis asuvad Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu Riia 132) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel M.H-le. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.