1– 18-7181 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-18-7181 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristi

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele X.W-le Harju Maakohtu 09.10.2018.

a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli ) päev a vangistust. 2

1. X.W karistuse kandmise alguseks lugeda 24.09.
2. a.
3. KrMS § 180 alusel mõista X.W-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 114,60 € (ükssada neliteist eurot ja 60 senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse X.W-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada süüdimõistetu X.W-le , prokurörile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 09.10.
4. a kohtuotsusega tunnistati X.W süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 360 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Kohustati X.W-d täitma

§ 75

lg 1 p 1- 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel kohustati X.W-d – mitte tarvitada alkoholi, otsima endale töökoht, alluda alkoholivastasele ravile ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 25.10.2018. a. Harju Maakohtu 28.05.2019. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 69lg 6 alusel täitmisele X.W-le Harju Maakohtu 09.10.2018.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, kriminaalhooldaja taotlusest loobumise tõttu. Kohustati X.W-d pöörduda vähemalt 1 kord kuus järgmise 6 kuu jooksul psühhiaatri poole, läbida alkoholismivastane sõltuvusravi ja esitada kriminaalhooldajale arstitõendid vastuvõttudel käimiste kohta. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 08.08.

1. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande X.W karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune X.W ei ole täinud üldkasuliku töö ajakava nr 5, ei ole läinud psühhiaatri vastuvõtule, ei ole leidnud endale töökohta ning ei võtnud ametnikuga kokkulepitud kuupäeval ühendust. Isik rikkus üldkasuliku töö ajakava nr 5, puududes 20.06.
2. a, kuid põhjendavaid asjaolusid ei esitanud. Isik pidi tulenevalt Harju Maakohtu 28.05.
3. a kohtumäärusest pöörduma vähemalt 1 kord kuus järgmise 6 kuu jooksul psühhiaatri poole, läbima alkoholismivastase sõltuvusravi ja esitama kriminaalhooldusametnikule tõendid. Isik ei ole seda täitnud. Viimane arsti visiit toimus 17.05.
4. a, kus X.W-le teostati alkoholi blokeeriva depoopreparaadi süst ning isik esitas ametnikule sellekohase tõendi. Rohkem tõendeid isik ei ole esitanud. Isik on kohustatud tulenevalt Harju Maakohtu 09.10.
5. a kohtuotsusest käitumiskontrolli ajal otsima endale 3 töökoha. Isik töötas perioodil 11.03.
6. a kuni 10.05.
7. a, kuid peale seda ei ole endale töökohta leidnud ning ei ole arvel Töötukassas. Isik pidi ametnikuga ühendust võtma 04.07.
8. a, kuid isik ei võtnud kontakti ning ei olnud ametnikule kättesaadav. X.W on kriminaalhoolduse ajal rikkunud korduvalt talle määratud kohustusi, isiku suhtumine kriminaalhooldusesse ja talle määratud kohustustesse näitab, et isik ei võta kriminaalhooldust tõsiselt. Kuna isik on korduvalt rikkunud temale määratud kohustusi ning ei näita üles huvi end parandada, siis teeb ametnik ettepaneku karistus täitmisele pöörata. Isikul on sooritamata 271 tundi üldkasulikku tööd. Harju Maakohtu 24.09 .
9. a kohtumäärusega võeti X.W kohtusaalist vahi alla , kuna ta oli ilmunud kohtuistungile alkoholijoobes ja võis takistada kohtuistungil läbiviimist. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil X.W-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist . X.W ei ole
10. a juulis – augustis mitte ühtegi tõendit esitanud kohustuste täitmise kohta. Samuti oli X.W-l 23.09.
11. a intsident, mil isik lamas tänaval maas ja politsei toimetas ta kainenema. Ka järgmisel päeval ilmus ta kohtuistungile alkoholijoobes. X.W-l on täitmata talle kohtumäärusega pandud kohustus – pöörduda psühhiaatri poole 1 kord kuus ja esitada selle kohta arstitõend. Samuti oli tal kohustus - asuda tööle, kuid X.W töötas ajavahemikul 11.03.-10.05.
12. a ning peale seda ei ole töötanud ega ole arvel ka Töötukassas. Isikuga ei olnud võimalik 04.07.
13. a ühendust saada, kuigi varasemalt oli nii kokku lepitud. Senini on tegemata 234 tundi üldkasulikku tööd. Isik asus ravile hilinenult, on väheusutav, et ta edaspidi ravile alluks. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramis t. Teatas kohtuistungil, et ta on nüüd nõus iga 2 nädala tagant vereproove andma, kui kohus talle sellise kohustuse määraks. Ta on nõus läbima ka sotsiaalprogrammi. Kriminaalhooldusametnikuga ei olnud tal võimalik telefoni teel ühendust võtta raha puudumisel. Ta esitas peale 03.09.
14. a arstitõendi kriminaalhooldajale, kuna varasemalt ei olnud tal raha, et arsti poole pöörduda. Kaitsja taotles kohtuistungil X.W karistust mitte täitmisele pöörata. Isiku on näidanud üles soovi täita kriminaalhoolduse nõudeid edasi. Ta on teinud üldkasuliku töö tunde, v.a juunikuus, mil ta ei saanud tunde teha käevigastuse tõttu. X.W saab võtta end Töötukassas arvele peale elamisloakaardi kättesaamist PPA -st. Isiku suhtes viidi läbi alkoholi blokeeriva preparaadi paigaldamine 17.05.
15. a ja ta läbis 04.09.
16. a psühhoteraapia. Taotles määrata X.W-le veel täiendavad lisakohustused – läbida sotsiaalprogramm ja kohustada teda iga 2 nädala tagant anda vereanalüüse alkoholi tarbimise või mittetarbimise väljaselgitamiseks.

§ 69

lg 6 kohaselt, k ui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. 4 Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus X.W-le Harju Maakohtu 09.10.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ä rakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune X.W ei täinud üldkasuliku töö ajakava nr 5, ei ole käinud korrapäraselt (1 kord kuus) psühhiaatri vastuvõtul, ei ole leidnud endale töökohta ning ei võtnud ametnikuga kokkulepitud kuupäeval ühendust. Leidis tõendamist, et X.W ei teinud 20.06.
2. a üldkasuliku tööd põhjusega, kuna tal juhtus 08.06.
3. a käevigastus , siis selletõttu ei olnud tal võimalik 20.06.
4. a üldkasulikku tööd teha. Küll aga seisneb kriminaalhoolduse rikkumine selles, et X.W oleks pidanud kriminaalhooldusametnikku teavitama, et tal ei ole võimalik üldkasulikku tööd teha, mida ta aga ei teinud. Samuti pidi X.W tulenevalt Harju Maakohtu 28.05.
5. a kohtumäärusest pöörduma vähemalt 1 kord kuus järgmise 6 kuu jooksul psühhiaatri poole, läbima alkoholismivastase sõltuvusravi ja esitama kriminaalhooldusametnikule sellekohased arstitõendid. 17.05.
6. a teostati X.W-le alkoholi blokeeriva depoopreparaadi süst ning ta ka esitas ametnikule ka sel lekohase tõendi, kuid r ohkem tõendeid isik kriminaalhooldusametnikule ei esitanud. Kohtuistungil esitas X.W kaitsja tõendi X AS-st, millest nähtub, et 04.09.
7. a viibis X.W arsti vastuvõtul, tema suhtes viidi läbi psühhoteraapia, ta eitas alkoholi tarvitamist ning alkoholi blokeeriv ravi jätkub. Küll aga teatas PPA Põhja prefektuur, et 23.09.
8. a toimetati X.W xxx, kuna ta lamas aadressil xxxjoobes maas pikali ja tal tuvastati joove 1,23 mg/l kohta. Kui X.W järgmisel päeval kohtuistungile ilmus, siis ta väitis kohtule, et tarvitas natuke alkoholi, kuna tema hammas valutas ning isik ei pidanud vajalikuks kohut informeerida, et ta oli just öö kainestusmajas veetnud. Lisaks oli X.W kohustatud tulenevalt Harju Maakohtu 09.10.
9. a kohtuotsusest käitumiskontrolli ajal otsima endale töökoha. Isik töötas perioodil 11.03.
10. a kuni 10.05.
11. a, kuid peale seda ei ole endale töökohta leidnud ning ei ole arvel Töötukassas. Isik pidi ametnikuga ühendust võtma 04.07.
12. a , kuid isik ei võtnud kontakti ning ei olnud ametnikule kättesaadav. X.W kaitsja esitas kohtuistungil PPA 13.09.
13. a tõendi, millest nähtub, et isik on sel päeval esitanud taotluse elamisloakaardi saamiseks ning kui tema taotlus rahuldatakse, siis on tal võimalik al les 13.12.
14. a saada dokument kätte. Ka siit saab kohus järeldada, et kuigi X.W-l oli alates kohtuotsuse jõustumisest 25.10.
15. a kohustus töötada, siis on kriminaalhooldusalune suhtunud ka sellesse kohustusse hoolimatult. Ta on katseaja jooksul töötanud vaid 2 kuud
16. a märtsist maini. Erakorralisest ettekandest nähtub, et X.W teadis juba 05.08.
17. a seletust kirjutades, et tema dokumendi kehtivus lõppes 2 kuud tagasi, mistõttu ei ole tal võimalik edasi töötada. PPA-sse pöördus ta uue dokumendi saamiseks aga alles 13.09.
18. a. X.W taotles kohtuistungil tema karistust mitte täitmisele pöörata ja võimaldada tal nüüd teha ära kõik tegemata üldkasuliku töö tunnid. Kriminaalhooldusalune teatas kohtuistungil, et ta soovib jätkata alkoholismivastast ravi. Taotles anda talle veelkord võimalus karistust vabaduses edasi kanda ja ta on valmis kasvõi iga 2 nädala tagant andma vereproove, et tõestada alkoholi mittetarvitamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud X.W karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 09.10.
19. a kohtuotsusega tema suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Kohus menetleb juba teist erakorralist ettekannet X.W suhtes selles kriminaalasjas, kuid isik on rikkunud mitmeid ja just olulisi kriminaalhoolduse nõudeid. Eelmise erakorralise ettekande menetlemisel lubas X.W 21.05.
20. a kohtuistungil, et ta pöördub üks kord kuus psühhiaatri poole ühe aasta jooksul ning oli nõus esitama ka sellekohaseid arstitõendeid, kuid praeguseks ajaks on isik esitanud 5 kokku vaid 2 arstitõendit. On leidnud tõendamist, et X.W on kriminaalhoolduse kestel rikkunud alkoholi mittetarvitamise kohustust , ei tööta ega ole arvel Töötukassas ega olnud kriminaalhooldajale kokkuleppe kohaselt kättesaadav. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusalune katseaja jooksul korduvalt tahtlikult rikkunud talle määratud kohustusi, isiku suhtumine kriminaalhooldusesse ja talle määratud kohustustesse näitab, et isik ei võta kriminaalhooldust tõsiselt. Kohtu hinnangul kui isik oleks huvitatud, et tema kriminaalhooldus mööduks edukalt, siis ta panustaks enda poolt kõik, et nõudeid võimalikult õigeaegselt ja korralikult täita, mida X.W puhul nentida ei saa. X.W-l on alkoholi sõltuvusprobleem juba pikemat aega, kuna teda on ka varasemalt 2-korral karistatud

§ 424järgi ehk ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

Kriminaalhooldusaluse soov anda talle nüüd võimalus jätkata üldkasuliku töö tundide tegemist ja täita kriminaalhoolduse nõudeid, ei ole otstarbekas. Kohtu hinnangul on ilmselge, et isik ei ole piisavalt huvitatud kriminaalhoolduse kohustuste täitmisest. Kohtu hinnangul ei ole X.W motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma, vaid ta annab ainult lubadusi, et mitte asuda vangistust kandma. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohus on seisukohal, et X.W suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb X.W-le Harju Maakohtu 09.10.2018. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 7 kuud ja 24 p äeva vangistust

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/