Obsah (4)

§ 25§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 25. august 2021, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-3804 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud la

§ 25

lg 1,2 – § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka I.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui I.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 03.07.

2. 20.11.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada I.K katseaega 3 kuu võrra. I.K on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust (11.09.2020, 14.09.2020, 18.09.2020, 25.09.2020, 22.10.2020, 26.0.2020, 29.10.2020, 05.11.2020, 09.11.2020). Tartu Maakohtu 14.12.2020 määrusega pikendati I.K katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 17.09.
4. 31.03.2021 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata I.K karistus täitmisele.
5. Tartu Maakohtu 16.04.2021 määrusega jäeti Tartu Vangla erakorraline ettekanne rahuldamata. Kohus määras I.K-le lisakohustuseks alkoholi tarvitamise keelu. Määrus jõustus 13.05.
7. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik esitas 16.06.2021 kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata I.K karistus täitmisele.
8. Tartu Maakohtu 03.08.
9. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 17.06.
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3804 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 28 päeva vangistust.
11. Erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et I.K ei ilmunud 11.05 ja 07.06.
12. a registreerimisele. Samuti ei allunud ta kontrollile 07.06 ja 08.06.2021 oma elukohas. 7.1 Ettekande kohaselt helistas 11.05.2021 ametnikule hooldusaluse väidetav õde K.R. I.K telefoninumbrilt ning ütles, et I.K ei saa registreerimisele tulla, kuna kukkus kokku, lõi pea ära, epilepsiahoog tuli peale ja kiirabi ütles, et helistage uuesti, kui uus hoog tuleb peale. Ei osanud telefonis vastata, kus ta viibib. Paluti anda telefon I.K-le , kes väitis samuti, et oli kukkunud ja pea valutab. Paluti isikut registreerima 12.05.
13. Pärast seda helistas ametnik koheselt hooldusaluse K.R. a telefoninumbrile, et uurida I.K ja väidetava K.R. a juttu. Telefonile ei vastatud. 12.05.2021 helistas ametnik uuesti K.R. ale. Telefonikõnest selgus, et viimane oli eelmisel päeval tööl ja telefonikõnedele siis vastata ei tohi. K.R. kinnitas, et pole ametnikuga telefoni teel rääkinud. Nägi I.K-d viimati pühapäeval. 12.05.2021 ilmus I.K osakonda ja kirjutas selgituse. K.R. helistas registreerimise ajal ametnikule, kes uuris, kas I.K jõudis osakonda ning märkis, et see on ülim nahaalsus, et tema nimel helistatakse ametnikule. Kinnitas ka I.K kuuldes, et viimane pole 11.05.2021 tema juures olnud ja ta pole ametnikule helistanud. I.K raius, et see ei ole võimalik, õde valetab. 21.05.2021 tegi ametnik päringu ka häirekeskusesse, kuid pole vastust saanud. 7.2 07.06.2021 ei ilmunud isik osakonda ega teavitanud oma mittetulekust. Ametnik läks kodukülastusele, ust ei avatud ning ametniku telefonikõnele ei vastatud. Kuna tegemist oli esimese korruse korteriga, siis lahtisest aknast oli kuulda naisterahva sõnu: “Nad läksid ära! Ära tee ust lahti!“. Ametnikud selgitasid läbi akna, et ametnik ei läinud ära ja paluti avada uks, kahjuks ust ei avatud. Isikule saadeti kutse ilmuda osakonda 15.06.
14. 7.3 Ametnikud teostasid 08.06.2021 kohustuse kontrolli ja kontrolliti ka I.K-d . Kuna hooldusalune telefonile ei vastanud, siis mindi tema elukohta. Koputuste peale avas I.K ukse, hooldusalune sai aru, et tegemist on kriminaalhooldusametnikega, sulges seejärel ukse ja ütles, et ei ava rohkem ust. Ukse avamisel oli tunda tugevat alkoholilõhna ja hooldusalusel esinesid alkoholi tarvitamise tunnused. Hooldusalust teavitati, et kui ta ei ava ust, siis see on kontrollile mitteallumine. Hooldusalune nõustus sellega ja keeldus kontrollile allumast.
15. 12.05.2021 kirjutas I.K selgituse, miks ta ei ilmunud 11.05.2021 registreerimisele. Ta oli väidetavalt õe juures köögimööblit paigaldamas, tuli epilepsia hoog peale. Õde K.R. helistas tema telefoni pealt hädaabisse ja sealt suunati teisele numbrile, kus soovitati, et kui epilepsia kordub, siis sõidab kiirabi kohale. 15.06.2021 kirjutas ta selgituse, miks ta ei ilmunud 07.06.2021 registreerimisele ning miks ei allunud kontrollile. Väidetavalt oli haige, palavikus ja ei osanud öelda, miks ei teavitanud. 07.06.2021 oli kodus, ametnikule ust ei avanud, aga ei -2- tea miks ei avanud. 15.06.2021 kirjutas selgituse, miks ei allunud 08.06.2021 kohustuse kontrollile. Väidetavalt tegi ukse lahti ja pani kinni ja kõik, oli kaine.
16. Sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osales I.K ajavahemikus 26.04.202121.06.
17. Kuna I.K ei ilmunud 07.06.2021 sotsiaalprogrammi, siis arvati isik taaskord programmist välja. Ametnik märkis erakorralises ettekandes, et I.K katseaja kulg on probleemne. Tema hoiakud ei ole ametniku hinnangul muutunud. Isikule on korduvalt selgitatud kontrollnõuete rikkumistele järgneda võivaid sanktsioone. I.K on oma käitumisega näidanud, et ta ei soovi kriminaalhooldusnõudeid kohusetundlikult täita.
18. I.K ei ole teinud pärast eelmist erakorralise ettekande arutamist muutuseid käitumismustrites ja ei võta registreerimiskohustuse täitmist ning kohustuste kontrollile allumist täie tõsidusega. Kohus luges rikkumiseks 11.05.2021 ja 07.06.2021 registreerimisele mitteilmumise. 11.05.2021 kohta on I.K andnud selgitusi, mis ei vasta tema õe sõnul tõele. I.K õde eitas helistamist I.K telefoninumbrilt kriminaalhooldusametnikule. Seega valetas I.K eesmärgiga vältida registreerimiskohustuse täitmist. Äärmiselt taunitavaks luges kohus ka asjaolu, et I.K on hoidnud kõrvale kohustuste kontrollist. Ametnikud on kirjeldanud, et 07.06.2021 oli I.K elukohas keegi toas, kuid ei avanud ust. 08.06.2021 avas I.K ametnikele küll ukse, kuid sulges taas ja keeldus kontrollile mitte allumast. Seega on I.K teadlikult eiranud talle määratud kriminaalhooldusnõudeid. Seetõttu ei ole mingit efektiivset tulemit uute kohustuste määramisel või katseaja pikendamisel.
19. Kohtul puudus veendumus selles, et I.K suudaks jätkata karistuse kandmist vabaduses. Isik ei ole taaskord ilmunud registreerimiskohustust täitma, samuti pole ametnikul õnnestunud isikut tabada kodukülastust tehes ning mitmel korral telefonitsi helistades. Seetõttu leidis kohus, et vangistuse täitmisele pööramine on ainuvõimalik meede. I.K ei ole suuteline jätkama kontrollnõuete täitmist, kuivõrd tema käitumismustrid ajas on jäänud samaks. MÄÄRUSKAEBUS
20. I.K taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Kohus ei ole arvestanud alljärgnevate asjaoludega.
21. 16.04.
22. a määrati I.K-le täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, mis jõustus 13.05.
23. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et I.K oleks seda kohustust rikkunud. Paljasõnaline on kriminaalhooldaja väide, mille kohaselt oli I.K koduukse taga tunda alkoholilõhna, sest alkomeetriga ega muul viisil alkoholi tarvitamist ei kontrollitud. Samuti ei kontrollinud kriminaalhooldaja isikut tõendavat dokumenti. Kõrgepalgaliste kriminaalhooldajate vangla ja maksumaksja palgal hoidmine, kes ei saa hakkama isegi lihtsa isiku tuvastamisega, on maksumaksja raha raiskamine.
24. I.K põeb epilepsiat, mis on teada ka kriminaalhooldajale. Päev pärast epilepsiahoogu ei ole isik võimeline minema vastuvõtule. Kriminaalhooldaja pole kordagi uurinud, kas vastuvõtule jäeti tulemata tervislikel põhjustel.
25. Kriminaalhooldaja oleks võinud taotleda kriminaalhoolduse tähtaja pikendamist, mida pole kordagi tehtud. Tema eesmärk on saata isik, kellega just parimat läbisaamist ei ole, jalust ära vanglasse. Vangi ülalpidamine maksab riigile 15 000 eurot kuus, mistõttu on raiskamine riigi raha tuulde loopimine olukorras, kus kriminaalhooldaja tööd korralikult ei tee. -3- RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda tuvastatuks I.K katseaja tingimuste rikkumised, s.o mitteilmumised määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda ja kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas mitteallumise. I.K määruskaebuse väited alkoholikeelu nõuetekohasele tuvastamata jätmisele on alusetud, sest talle ette heidetud rikkumine seisnes kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas mitteallumises. Ka epilepsiaga seonduvaid selgitusi on kohus analüüsinud, ent ei ole neid tõesteks lugenud. Toimikust nähtuvalt on I.K-le korduvalt selgitatud, et kui isik jätab vastuvõtule tulemata tervislikel põhjustel, tuleb esitada seda põhistav arstitõend.
28. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, justkui oleks kriminaalhooldaja eesmärgiks endale tüütuks muutunud hooldusalune n-ö jalust ära saada. Riigikohus on märkinud, et vangistusest tingimisi vabastamine tähendab isikule soodustusena tingimusliku vabaduse andmist, mille eest ootab avalik võim temalt kindlate nõuete ja kohustuste täitmist. Nende üldisemaks eesmärgiks on saavutada isiku õiguskuulekas käitumine (KrHS § 1 lõige 1). Tingimisi vangistusest vabastamise korraldus eeldab isiku aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga.

§ 75

lõike 1 punkt 3 sätestab kriminaalhooldusalusele laieneva kontrollnõudena ka koostöökohustuse ehk kohustuse esitada kriminaalhooldajale andmeid kohustuste täitmise kohta. (RKPJKm asjas nr 5-20-11). I.K-le on korduvalt selgitatud kontrollnõuete rikkumisele järgneda võivaid sanktsioone, tema registreerimiskohustuse rikkumise eiramist on varem kohtus arutatud, ent süüdlane jätkab vastutustundetut käitumist. Kui isik vaatamata varasemalt talle antud uuetele võimalustele, ei ilmu registreerimiskohustust täitma, ametnikul ei õnnestu teda tabada kodukülastust tehes ning telefonitsi, võib öelda, et ametnik on enda poolt teinud kõik võimaliku ning et koostöökohustust rikub I.K.

1. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. I.K katseaega on kord juba pikendatud, ent see ei evinud distsiplineerivat toimet. Varasemalt on registreerimiskohustuse rikkumist kohtus juba arutatud, ent muutust hooldusaluse käitumises ei ole toimunud. Samuti ei allu isik kontrollile oma elukohas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks I.K katseaeg tuleb lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata.
2. Kohtukolleegium leiab, et prognoos I.K edasise katseaja probleemidega kulgemise osas oleks vähene. I.K on oma käitumisega näidanud, et ei soovi kriminaalhooldusnõudeid kohusetundlikult täita, pannes tahtlikult toime uusi rikkumisi.
3. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu lahendist kaalutlusviga, tuleb see jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg-st
4. (allkiri) Maarika Kuusk (allkiri) (allkiri) Aarne Sarjas -4- Tiit Lõhmus